Johannes Kappel Elisabeth Elmend Elulugu 2.07.1855-1.06.1907 Eesti helilooja, koorijuht ja orelimängija Lapsepõlv möödus Paides, isa oli kooliõpetaja haridus Töötas õpetajana erapansionis Peterburi konservatooriumis oreliklassi õpilane Õppis harmooniat ja kompositsiooni 1881.a lõpudiplom ja hõbeauraha Jäi pärast õpinguid Peterburi, Hollandi kirikusse organistiks Mis veel elujooksul korda saatis? III, V, VI üldlaulupeo üldjuhte V üldlaulupeole pühendatud kontserdi orelikunstnik ja klaverisaatja Eesti Heategeva Seltsi segakoor Looming Piirdus kooriloominguga Kirjutanud u 50 koorilaulu ja esimesed eesti koorikantaadid Teosed Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited
Rudolf Tobias 29. mail 1873.a. sündis Käinas orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja, muusikaprofessor ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias. Pere lahkus Hiiumaalt 1885.a. kui Rudolf oli 12-aastane. Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse (Peterburi konservatooriumis), olid tema teeosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja
südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pühendan kõik kallile", ,,Ööbiku surm" jt. Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu
lapsed“, „Meie päevist“, „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma eesti laulu“. Ta hakkas luuletama kahekümnendates eluaastates ning tegi ka tõlketööd. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. 1887 lõi Peterburis õppiv noor orelikunstnik Miina Hermann (Härma) esimesed viisid Anna Haava luuletustele. 1888 ilmus 23-aastase Anna Haava esimene luulevihik „Anna Haava. Luuletused I“, 1890 „Luuletused II“ ja 1897 „Luuletused III“. 1891–1898 olid Annale väga rasked aastad, rahaline seis oli vilets, tervis halvenes, tuli matta mitmeid lähedasi – isa, 33- aastane õde, isa õe pere, ema. 1899 hakkas temalt ajakirjanduses tasapisi taas luuletusi ilmuma nii Postimehes kui ka Lindas.
Peeter Süda (30.01.1883 Atla, Lümanda vald - 03.08.1920 Tallinn) · Süda ainus rahvaviisile tuginev oreliteos on "Pastoraal". Ainus kooriteos - "Linakatkuja" · Oli 20. sajandi teisel kümnendil silmapaistvamaid organiste Eestis, samuti helilooja, silmapaistev orelikunstnik ja hea pedagoog. Mart Saar (28.09.1882 Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn) · Peeter Süda sündis Saaremaal talupoja perekonnas, kus valitses religioosne ja · Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel, millel ta juba 5- aastaselt mängis. Muusikaõpinguid alustas köstri juures
Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen, Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem ehk kaheksal aastal üheksast on osalenud viiuldaja Maano Männi kui solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus, Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo. Festivali Suure-Jaani poolse peakorraldajana alustas Tiiu Siim, aastatel 2004-2007 tegi seda tööd Maret Aaboja ja 2007. aasta sügisest Anneli Kundla. Eesti Kontserdi poolt aitab ladusale korraldusele kaasa Elle Himma. Festivali südametunnistuseks võis nimetada Suure-Jaani kandist pärit muusikateadlast,
samal ajal ka 1865. a asutatud Estonia laulu- ja mänguseltsi juhatusse. 1908-1909. a etendusid esimesed ooperid. 1912. a loodi Estonia muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserdielu. 1913. a avati pidulikult uus Estonia teatri- ja kontserdimaja. Tallinna muusikaelu arendamisega oli aktiivselt seotud August Topman. Estonia teatri- ja kontserdimaja August Topman (1882-1968) Orelikunstnik ja koorijuht August Topman sündis Kabala vallas Lõpemetsa külas kooliõpetaja pojana. Lõpetanud Peterburi konsrervatooriumi. 1912. a
süit mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. sümfoonia sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. transkriptsioon muusikapala seade teisele instrumendile või ansamblile. virtuoos täiusliku musitseerimistehnikaga pillimees või laulja. Heliloojad. Kutselised: Rudolf Tobias Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni). Rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja ja orelikunstnik. On meie 50-kroonise peal. Tähtsus: Esimene kantaat, esimene avamäng(`Julius Caesar'), esimene klaverikontsert, esimene keelpillikvartett. sümfoonilisele muusikale aluse panija. Teosed: Oratoorium `Joonase lähetamine'. Vokaalsümfooniline teos "Eks teie tea". Artur Kapp kompositsioonipedagoog. Rõhk eelkõige instrumentaalmuusikal. Loomingut iseloomustavad tõsidus, filosoofilise kallakuga ainestik. Tema teostele on omane selge vorm, väga palju on kasutatud polüfooniat
neeme koos oma poja Antsuga valmis ehitanud. Nimelt oodati külla Leigri venda Tõllu ja tahetud tal tulek Saaremaalt lihtsamaks teha. 14.Rudolf Tobiase memoriaalmuuseum Emmaste vallas Käina alevikus asuv arvatavalt 1839.a ehitatud köstrimaja (joonis 10.) on Eestis üks vanemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Selles majas sündis ka 29.mail 1873.a köstri ja orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias (joonis 11.). Esimesed muusikaõpetused ja katsed komponeerimises said teoks just nende seinte vahel. Nii Rudolfi isa kui ka isaisa olid mõlemad Käina köstrid. Perekond lahkus Hiiumaalt 1885.aastal, kui tulevane helilooja oli 12- aastane. 14 Joonis 10. Rudolf Tobias`e majamuuseum Joonis 11. Rudolf Tobias
enesetunne tunduvalt. Tartus andis 1928. aastal kontserdi Saare helitöödest Akadeemiline Meeskoor L. Neumanni juhatusel. Kontserdil esitati ka Saare soololaule ja klaveripalu. Eelpool käsitletud ajajärgul, kahekümnendatel aastatel, jätkus Saare loominguline tegevus Tallinnas ja eriti intensiivselt pikkadel suvepäevadel Hüpassaares. Oma isikupäraseid väljendusvahendeid kasutas ta nüüd meisterlikult. Kuigi Saar oli suurepärane orelikunstnik, kirjutas ta orelile väga vähe. Säilinud on ainult üks teos- "Fantaasia ja fuuga" 1915. aastast. 1918. a. kirjutab ta P. Südale, kes saatis talle oma orelipalu tutvumiseks: "Mina sel alal olen jõuetu ja ei tunne selle järgi ka tungi. Minul on kalduvus lühikesi töid sepistada ja need tulevad klaveril paremini välja kui orelil. Praegu ei jõua pikka tööd kuulata ega ka teha." Samas kirjas leidub ka
Tartus andis 1928. aastal kontserdi Saare helitöödest Akadeemiline Meeskoor L. Neumanni juhatusel. Kontserdil esitati ka Saare soololaule ja klaveripalu. Eelpool käsitletud ajajärgul, kahekümnendatel aastatel, jätkus Saare loominguline tegevus Tallinnas ja eriti intensiivselt pikkadel suvepäevadel Hüpassaares. Oma isikupäraseid väljendusvahendeid kasutas ta nüüd meisterlikult. Kuigi Saar oli suurepärane orelikunstnik, kirjutas ta orelile väga vähe. Säilinud on ainult üks teos- "Fantaasia ja fuuga" 1915. aastast. 1918. a. kirjutab ta P. Südale, kes saatis talle oma orelipalu tutvumiseks: "Mina sel alal olen jõuetu ja ei tunne selle järgi ka tungi. Minul on kalduvus lühikesi töid sepistada ja need tulevad klaveril paremini välja kui orelil. Praegu ei jõua pikka tööd kuulata ega ka teha." Samas kirjas leidub ka üks huvitav lause: "Ei ole
annaabi.ee 
