muusikaloos Ainestik on enamasti piiblist. Kangelaseks on sageli vabaduse eest võitlev rahvas "Iisrael Egiptuses" - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses "Judas Maccabaeus" - noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased. Messias" 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo " kuulsaim teos. (Messias - päästja, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on kauni meloodiaga lüürilised aariad soprani aaria "Ma tean, et mu Päästja elab" Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes
muusikalisteks meistriteosteks. Ooperid kirjutas helilooja itaalia keeles, mida suur osa publikust ei mõistnud, aga oratooriumide ingliskeelne tekst oli Londoni publikule arusaadav. Kindlasti oli see üheks edu põhjuseks, kuid kuulajaid võlusid ka kaunid meloodiad ja võimsad koorinumbrid. Suur osa oratooriumide süžeedest pärinevad Piiblist, Vanast Testamendist, kuid ta ei loonud selle põhjal mitte niivõrd vaimulikke teoseid vaid suuri rahvadraamasid. Tähtsal kohal oratooriumides on koorinumbrid, mille kaudu ta kujutab rahva kannatusi, lootusi ja rõõme. Kindlasti nägi omaaegne publik selles patriootlikku allegooriat. Väga kuulus on oratoorium „Messias“. Eriti populaarseks on saanud selle teose II osa hoogne ja pidulik lõpukoor „Halleluja“. Orkestriteosed. Tänapäeval mängitakse kõige sagedamini Händeli orkestriteoseid. Tema elurõõmsad, pidulikud, hoogsad concerto grossod on väga armastatud.
klaverile kaasaja autorite sõnadele. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. 1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse revolutsiooni aegsete eeskujude järgi loodud avalikes muusikaetendustes). Sõjajärgsel aastakümnel keskendus Honegger instrumentaalmuusikale, eeskätt sümfoonia zanrile. Ta esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris causa kraad. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus
pöördumine inglaste rahvustunde poole · Inglise oratooriumi kõrgaeg algas Händeli loomingus 1739. aastal teostega "Saul" ja "Iisrael Egiptuses" · Inglise oratoorium oli zanr, mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel · Händel andis oratooriumides keskse koha koorile · Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana · Piibliainestikulised oratooriumid: · "Simson" (1743) · "Joosep ja tema vennad" (1744) · "Belsatsar" (1745) · "Juudas Makabeus" (1747)
· Inglise oratooriumi kõrgaeg algas Händeli loomingus 1739. aastal teostega "Saul" ja "Iisrael Egiptuses" · Inglise oratoorium oli zanr, mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel · Händel andis oratooriumides keskse koha koorile · Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana · Piibliainestikulised oratooriumid: · "Simson" (1743) · "Joosep ja tema vennad" (1744) · "Belsatsar" (1745)
Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii muutus kõige tähtsamaks muusikas selgus ja puhtus. Romantismiajastul oli oratooriumile iseloomulik väljendusrikas meloodia. Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul. Harmoonia dissonantside rohkus on samuti üheks oratooriumi iseloomujooneks nendel aastatel. Oratooriume on kirjutanud palju heliloojaid. Giacomo Carissimi oli ladinakeelse oratooriumi suurim meister. Tema 13 säilinud oratooriumist on kuulsaim "Jefta". Tähtsaim
kirurg, Bachi isa Johann Ambrosius Bach oli Eisenachi linnamuusik. Händeli isa oli poisi muusikahuvi vastu, Bachi isa tegeles ka ise muusikaga. Bachi grandioosne looming haarab kõiki tolleaegseid muusikaliike (v.a.ooper), nii instrumentaalseid kui vokaalseid, nii ilmalikke kui vaimulikke, Händelil loomingus pole ühtki olulist kirikumuusikateost kuid ta avaldas end põhiliselt ooperis ning ka oratooriumides h) fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Sõna 'fuga' muusikapala tähenduses on olnud kasutuses alates XIV sajandist, see tähendas kaanonivormis imitatsioonil põhinevat kompositsiooni, kus üks hääl "jälitab" teist. i) itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja - Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli
Ainestik on enamasti piiblist. Kangelaseks on rahvas ( võitleb oma vabaduse eest) “Iisrael Egiptuses” - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses “Judas Maccabaeus” - noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased. “Messias” 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo kuulsaim teos. (Messias - päästja juudausundis, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on lüürilised aariad soprani aaria “Ma tean, et mu Päästja elab” Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi-
oluline mõttevahetuse, diskussioonide ja lihtsalt seltsielu koht. Seltsi aktiivsed liikmed laulsid kaasa, aga passiivsed liikmed võisid proove pealt kuulata ja pärast proovi diskuteerida. Demokraatlikkus: kooriühingutes ja -seltsides osalesid eri ühiskonnakihtide esindajad võrdsetena. Rahvuslikkus ja isamaalisus (patriootilisus): 19. sajandil tõusis esile rahvuslikkuse idee ja paljudes maades oma (ühendatud) rahvusriigi loomine, kauni isamaa kiitmine. Religioossed ideed väljendusid oratooriumides, vt teemad 8 ja 12. Saksamaal on kooriliikumine tihedalt seotud haritud kodanlusega (Bildungsbürgertum): kooriseltsides (nagu ka teistes seltsides) peeti seisusest tähtsamaks haridust, see oli võtmeks ka karjääri tegemiseks. Kuna ideed olid nii olulised, oli tähtis koorilaulude tekst ja sõnum ning hariv eesmärk vahel tähtsamgi kui muusika kvaliteet. Siit tekkis heliloojatele suur probleem: koorilaul pidi olema jõukohane asjaarmastajale, aga väljendama ka kõrgeid ideid
annaabi.ee 
