sinakashõbedased (kaetud Valgust, Vaiguta, suur, valmivad septembri lõpul, vahakihiga) , teravatipulised, Õhusaastet, külma paras-niisket Ei talu liigniisket mulda oranzikaspruun oktoobris ja varisevad kuni jäigad, varjus ettepoole suunatud, mulda talveni valguse käes radiaalselt
Hästi põletatud keraamilised kivid võivad püsida aastasadu. Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida siis põletati suurel kuumusel. Kaasajal valmistatakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, varmitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess kestab vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal. See tagab keraamilisele kivile püsiva värvi. Samuti on ka läikiva pinnaga keraamilisi kive, mille pinnakatteks on angoob või glasuur. Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides. Eestis enamlevinud kivi profiilid on S-kivi, Valtsiga kivi ja Munk-Nunn- tüüpi kivid. Betoonist katusekive peetakse savikivide moodsamaks järeltulijaks. Need katusekivid valmivad
Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Mänd On vähenõudlik elutingimuste suhtes. Talub vähest ja rohket mullaniiskust, piisab ka vähestest toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks. · Kasv kuni 50m · Elab 400-500- aastaseks · Okkad kinnituvad 2-kaupa Kuusk On palju nõudlikum kui mänd. Kuusele ei sobi läbikuivanud mullad, seisva veega mullad. Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus. · Kasv 20-50m · Vanus 400-500 a
· Kaadmium kollane on kunstnike poolt kasutusel olnud 19. sajandi keskpaigast, toksilisuse tõttu samuti asendatud tänapäevaste pigmentidega. · Kroom kollane pliipõhine kollane värv(PbCrO4), tänapäeval samuti toksilisuse tõttu asendatud. · Titaan kollane niklipõhine kollanevärv, mida kasutatakse kattevärvide tootmisel ei ole läbipaistev nagu ka titaan valge. · Gambodza kollane oranzikaspruun vaik, mida saadakse lillaõielisest mango puust ning mis peenestamisel muutub kollaseks pulbriks, mida kasutati idamaades kollase akvarelli saamiseks alates 8. sajandist värvinimetusena Euroopas kasutusel alates 17. sajandist. · Hiina kollane ehk kuningate kollane arseentrisulfiid (As2S3), kasutusel kollase pigmendina kuni 19. sajandini, toksilisuse tõttu asendati hiljem kaadmium kollasega.
10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused. Okkad: pikkivõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat. Käbid: isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased.
Foto 3 Vahtpolüstüreenplaadid [11] 4. SAVIKATUSEKIVID Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida põletati 1000 kraadi juures. Praegu toodetakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, vormitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess, mille jooksul savist saab katusekivi, võtab aega vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal (muud värvid saadakse glasuurimise teel). [10, p. 84] Savikivist katus, mida ei mõjuta temperatuurimuutused, sobib hästi Eesti kliimasse, kus katusekivil tuleb talve jooksul mitmeid kordi läbi külmuda. Sellist katust on lihtne hooldada, sest pinna tiheduse tõttu savikivi ei sammaldu. Tänu suurele kapillaarsusele imavad kivid kondensvee endasse ja tuulutavad välja. [10, p. 86]
tänapäevaste pigmentidega. * Kaadmium kollane on kunstnike poolt kasutusel olnud 19. sajandi keskpaigast, toksilisuse tõttu samuti asendatud tänapäevaste pigmentidega. * Kroom kollane pliipõhine kollane värv(PbCrO4), tänapäeval samuti toksilisuse tõttu asendatud. * Titaan kollane niklipõhine kollanevärv, mida kasutatakse kattevärvide tootmisel ei ole läbipaistev nagu ka titaan valge. * Gambodza kollane oranzikaspruun vaik, mida saadakse lillaõielisest mango puust ning mis peenestamisel muutub kollaseks pulbriks, mida kasutati idamaades kollase akvarelli saamiseks alates 8. sajandist värvinimetusena Euroopas kasutusel alates 17. sajandist. * Hiina kollane ehk kuningate kollane arseentrisulfiid(As2S3), kasutusel kollase pigmendina kuni 19. sajandini, toksilisuse tõttu asendati hiljem kaadmium kollasega.
Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem. Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline, okkad on lapikud, okkad keerdunud, punga värvus on oranzikapruun ja valge vaiguga kaetud). Käbid (suured soomused, värvus on kollakaspruun, tipust vaadates tumepruun , 4-5 cm) Pinus contorta keerdmänd ( okkaid kimbus 2, okas on keerdunud, värvuselt roheline väikeste kollaste plekikestega, punga värvus on oranzikaspruun ja pung on hästi suur ja kaetud valge vaiguga). Käbid (kui käbi on varisenud siis on tumepruun ja avanenud, kui pole varisenud siis non kinnine ja helepruun, ebasümmeetriline, apofüüsi tipp on sageli nõeljas terav) Pinus mugo subsp. mugo mägimänd ( okkaid kimbus 2 , okkad pole keerdunud, värvuselt tumerohelised, pungad suured ja pruunikasoranzid ja kaetud valge vaiguga) Käbid (sageli sümmeertilised, apofüüsi tipus nõeljat teraviku pole, tumedam pruun värvus,
kalduvust üle reageerida, Eriti raske haiguse puhul kaasnevad mustjaspruunid alad, mis tähendab, et haigusega tuleb nii tavameditsiini kui tervendamise abil kindlasti edasi tegeleda. * Pruunid toonid näitavad üldiselt energiataseme ja elujõu langust, mõnikord ka valu, kuid sel juhul on need peamiselt koos mustade toonidega. Üldiselt võib öelda, et mida tumedam pruun, seda halvem on aura selle osa energeetiline seisund. Erk punakas oranzikaspruun annab sageli märku, et raskel haiges koes toimub tervenemisprotsess. * Kuldpruun Kui indiviid on surres rahulik ja leebe, ilmub ta füüsilise keha ümber koos paljude teiste värvitoonidega ka teatud kuldpruun helendus, mis paikneb üsna kehapinna lähedal. Helkiv ja sädelev kiirgus annab märku, et inimene ei hoia oma maisest eksistentsist kramplikult kinni ja on rahuliku väärikusega valmis edasi liikuma. * Must Must värv esineb peaaegu igas auras
väga väikesed- marikäbi kaupa. Kadakad on kahe, harvem ühekojalised ("kadakamari"). taimed. Tüve koor on hallikas- kuni oranzikaspruun. Elupuud on kõrged põõsad või madalad kuni kõrged puud. Koor on noortel õhuke ja Emas- ja isaskäbid peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste asuvad erinevatel lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti
jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Levila lõunaosas Kaukaasias kasvab ta isegi kuni 2600 m kõrgusel. Mänd on valgusnõudlik puu ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ja laasuvad alumised oksad kergesti, eriti väheviljakatel muldadel. 2.4 Kirjeldus Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oranzikaspruun. Korp hakkab intensiivsemalt arenema üle 100 aasta vanustel puudel. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa
Mõne puiduliigi malts- ja lülipuiduvahel on selge värvierinevus. Mida ekvaatoripoole, seda tumedama puiduga liike võime kohata. Tumedam pigment on tingitud kaitseks intensiivsema UV- kiirguse vastu. Ühes ja samas puuligis võib värvivaheldus olla nii suur, et raske määrata selle järgi kindlat liiki. Õhu ja päikese toimel tumeneb suuremosa puuliikide puitu (nt mänd). Samuti lepp raiudes peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes peagi oranzikaspruun. Läige- pinnatöötlusmasinate tõttu pole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Läige on nähtav radiaallõikes. Küllalt läikivad nt saar, kask, vaher, pärn, pirn. Mürgisus- Euroopas kasvavatest on ainult jugapuul ja kuldvihmal kõik osad mürgised. Inimesele antud liigid mürgised, kui neid töödelda- seepärast kasutatakse harva. Ka mitmed troopilised puuliigid on mürgised- seepärast importitakse vähe. Võivad töötlemisel põhjustada allergiat ja nahapõletiku (nt eeben). 2
annaabi.ee 
