Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu lahing Vabadussõja tähtsus Eestlaste iseseisvus Tugev sõjavägi Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19141920_Esimene_maailmas%C3%B5d http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3193&layer=195& http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu#L.C3
1919 olid olnud aktiivsed piirilahingud. Tartu rahulepingu kohaselt läks piir 10-20 km Narva jõest idas. Kolmandaks pandi kirja, et mõlemad pooled kohustusid mitte lubada oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust. Venemaa jaoks oli vaenulik loodearmee, kes oli juba eesti poolt desarmeeritud ja laagritesse pandud. Venemaa pidi laiali saatma kommunistlikud vene väeosad ehk Punased Eesti Kütid, sest mitte kõik ei olnud Eesti eest sõdinud. Neljandaks kuulutati välja opteerimine ehk Venemaa territooriumil elanud eestlased võisid valida kodakondsuse ja minna Eesti aladele, venelased Eestis võisid valida vene kodakondsuse ja minna Venemaale. See valija oli siis optant. Eestlasi oli Venemaale läinud maa ja raha pärast. Eesti kodakondsuse valis Venemaal 38 000 inimest. Eesti valitsus oli saatnud teatud linnadesse oma diplomaadid, kelle abil sai kodakondsust vahetada. Opteerimine pidi toimuma ühe aasta jooksul, aga oli külasid, kuhu sõna ei jõudnudki või
31. dets – vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr – Tartu rahuleping 30. märts – rahuleping jõustub Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta apr 1919 – Asutav Kogu juuni 1920 – põhiseadus ◦ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks ◦ valitsus, ees riigivanem ◦ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia valitsuse keskmine eluiga 11 kuud Põllumeeste Kogud (21-24 kohta Eesti
jaanaur 1920. aasta kell 10.30- vaherahu jõustus; ● 2. veebruar– Tartu rahuleping; ● 30. märts– rahuleping jõustub. Rahulepingu tingimused: ● Sõja lõpetamine; ● Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust; ● Pandi paika riigipiir; ● Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga; ● Eestile makstakse välja 15 miljonit (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest; ● Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad; ● Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast); ● Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta. Sõda arvudes: ● Eesti sõjaväes 75 000–80 000; ● Inglise laevastik; ● Soome vabatahtlikud 4000; ● Vene valged 20 000-50 000; ● Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400; ● Langenuid 3600 -5000, vangis 700; ● Venemaa 160 000; ● Langenuid ?, vangis 10 000. EESTI VABARIIK 1920.-1940 AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919
Sama kuu lõpul tuli Asutava Kogu Tallinnas ,, Estonia" kontserdisaalis kokku a. Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O. Strandmann). b. Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus. c. Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust. Tartu rahu 1. Territooriumi liideti. Petserimaa + Narva jõe tagused alad (ca 30 km) 2. Opteerimine kodumaale naasmine 3. Välispoliitika 4. Sõjakahjude kompenseerimine ARTIKKEL IV. Eesti territooriumil elavate mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järel käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad
õigusega, mida võivad täiendada lepingud teiste riikidega. Kodakondsus võidakse siseriiklikus õiguses sätestatud alustel ka ära võtta, samuti nähakse ette juhud mil kodanik soovib ise loobuda kodakondsusest. Kodakondsuse eriinstituutideks on: aukodanik selleks võidakse võtta riigi ees erilisi teeneid omavaid isikuid; reintegratsioon lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine; opteerimine õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist käsutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti Demokraatlise Vabariigi või Vene SFNV kodakondsus. 3. Avaliku võimu organisatsioon
dets vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr Tartu rahuleping 30. märts rahuleping jõustub Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Sõda arvudes Eesti sõjaväes 75 000 80 000 Inglise laevastik Soome vabatahtlikud 4000 Vene valged 20 000 -50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 + Langenuid 3600 -5000, vangis 700 Venemaa 160 000 + Langenuid ?, vangis 10 000
õigusega, mida võivad täiendada lepingud teiste riikidega. Kodakondsus võidakse siseriiklikus õiguses sätestatud alustel ka ära võtta, samuti nähakse ette juhud mil kodanik soovib ise loobuda kodakondsusest. Kodakondsuse eriinstituutideks on: aukodanik selleks võidakse võtta riigi ees erilisi teeneid omavaid isikuid; reintegratsioon lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine; opteerimine õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist käsutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti Demokraatlise Vabariigi või Vene SFNV kodakondsus. 3. Avaliku võimu organisatsioon
õigusega, mida võivad täiendada lepingud teiste riikidega. Kodakondsus võidakse siseriiklikus õiguses sätestatud alustel ka ära võtta, samuti nähakse ette juhud mil kodanik soovib ise loobuda kodakondsusest. Kodakondsuse eriinstituutideks on: aukodanik - selleks võidakse võtta riigi ees erilisi teeneid omavaid isikuid; reintegratsioon - st lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine opteerimine - st õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist kasutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti Demokraatlise Vabariigi või Vene SFNV kodakondsus. Kodakondsuseta isikute hulka tuleb liigitada kaasajal väike hulk nn "maailmakodanikke"
annaabi.ee 
