; • retsensendi põhiküsimused töö koostajale lisaks retsensiooni eelnevates osades antud hinnangutele ja tehtud märkustele esitab retsensent mõned tööst johtuvad põhiküsimused, mis moodustavad kaitsmisväitluse telje; • hinnang, retsensent sõnastab lõpphinnangu vastavalt lõputöö vastavusele eelpool toodud nõuetele. Retsensent ei hinda lõputööd hindeliselt. Oponeeringu koostamine ja esitamine Oponeerimine on akadeemilise suhtluse üks põhivorme. Kui Sul avaneb võimalus õppetöö käigus kaastudengi ettekannet oponeerida, võid olla rõõmus - see on oskus, ilma milleta ei saa olla edukas teadlane. Oponeerimise puhul kehtivad samad põhiprintsiibid, mis referaadi puhul: Keskendu põhilisele - Sinu kriitika puudutagu valdavas osas just seda, kas ettekandja on adekvaatselt esitanud refereeritava teksti põhielemente (filosoofilise teksti puhul väiteid ja argumente)
takerduv autor püüab meile öelda, et nii see küll ei olnud. Et oli entsefaliitiline meningiit ja et kirjaniku keha ei lõhkenud surivoodil. Et oli palju sümptomeid, mis süfiliitikul peaks olema, aga Wilde'l puudusid. Üsna tülgastav lugeda. Teine soov on tulnud ilmselt Douglaste poolelt. Selle soovi täitmise nimel kirjeldatakse kerglast Alfred Douglast mitte suhte initsiaatori, vaid kurja geeniuse ohvrina. Raamatu kõige ebahuvitavam osa on oponeerimine Wilde'i teiste biograafidega, kelle töid me ei tunne. Huvitavad on elustiili kirjeldused ja segane inimsuhete pundar, mis saadab Wilde'i kuni kurvavõitu lõpuni eksiilis. Wilde oli geenius, vähemalt oli ta selles ise kindel ja tundub, et nii ka ta lähikondsed. Tuleb tunnustada, et tal õnnestus oma sarmiga publikut rabada isegi kehvas vormis olles. Prantsuse hotellipidaja Dupoirier, kes lasi Wilde'l viimased kuusteist kuud tasuta oma hotellis
1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid- e munaliges (art ellipsoidea)- fleksioon-ekstensioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Sadulliiges (art sellaris)- oponeerimine- reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine
Liigeste tüüpid: Üheteljelised: 1. Plokkliiges (art. ginglymus) – frontaaltelg, näide: vintliiges – art.cochlearis. 2. Ratasliiges (art. trochoidea) – vertikaaltelg, põikitelg. Kaheteljelised: 1. Ellipsoidliiges (art. ellipsoidea) – frontaaltelg, sagitaaltelg, liikuvus: koonusliikumine ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges. 2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht
A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Sarnaluud(2), alalõualuu(1), ülalõualuud(2), ninaluud(2), suulaeluud(2), pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30
A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Sarnaluud(2), alalõualuu(1), ülalõualuud(2), ninaluud(2), suulaeluud(2), pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30
humerale 2.pr. coronoideus fleksioon 2.caput ulnare M. flexor carpi humeruse 2.-3. metakarpaalluu -käe fleksioon -randmeliiges medianus radialis epicondylus basise eesmine pind -radiaaldeviatsioon (palmaarfleks. medialis 90 kraadi) M. palmaris humeruse peopesa -käe fleksioon -randmeliiges medianus longus epicondylus (suure ja väikse medialis sõrme oponeerimine) M. flexor carpi epicondylus os pisiforme, os -käe painutamine -randmeliiges ulnaris medialis hamatum, 5. -ulnaar- (kõige metakarpaalluu deviatsioon mediaalsem) põhimiku eesmine pind M. humeruse crista radius pr. styloideus -küünarvarre -küünarliiges radialis
.............................................................................. 47 7. DIPLOMITÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE......................................... 49 7.1. Diplomitöö koostamine..................................................................................................49 7.2. Diplomitöö esitamine ja kaitsmisele lubamine.............................................................. 50 7.3. Kaasüliõpilase diplomitöö oponeerimine.......................................................................52 7.4. Diplomitöö retsenseerimine...........................................................................................52 7.5. Diplomitöö kaitsmine ja hindamine...............................................................................53 7.5.1. Diplomitöö kaitsmine .........................................................................................................................53 7.5
- Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud)
adaptorid (nt. kehaasendi kohendamine, sügamine) Kehakatted ja kaunistused riided, ehted, soeng, kehamaalingud, jumestus Ruumi kasutamie Prokseemika- teadusharu, mis uurib inimkäitumise ruumilist liigitust. Neli distantsi HALL 1959 (intiimne (35 cm, kuhu igaüht ei lasta), personaalne, sotsiaalne, avalik 3-4 m) Oleneb kultuurist ja oleneb indiviidist!! Inimeste asetus üksteise suhtes: näod vastakuti (oponeerimine), külg-külje kõrval jne. nurgaasendit soovitatakse ärimeestele, et saavutada paremad läbirääkimised. Inimeste hulk ja tihedus ruumis ning kõrgus üksteise suhtes. kehakeelt ei tohi väga kasutada, kui räägitakse akadeemilisemalt, ametlikumalt. Vestluse ajal jälgivad inimesed žeste kuigi miimikale keskendutakse rohkem. Kui on väga vaja midagi rõhutada, tõstetakse käed näo juurde. Inimene on võimeline lühikese aja jooksul sooritama suure hulga kehaliigutusi, mis loovad
Ühelt poolt võib öelda, et ta haakub rohkem Kanada ja Ameerika luulejoonega. Ei saa öelda, et Karuks oleks mingi hipiluuletaja, aga on selge, et kõigi nende noorulike liikumiste ja vabadusaadetega on tal mingit pistmist või tal on haakumist selle maailmaga. Kui neid väheseid märke pagulasluulest üles korjame, mis peegeldavad 60ndate radikaalseid liikumisi, siis reegel on siiski see, et seal tekin mingisugune distantseerimine ja oponeerimine neile liikumistele, eriti kui meeles pidada, et enamik neist olid vasakpoolsed liikumised. Ta on avatud 60ndate noorele eestiluulele. Eriti võiks mõelda Rummo ja Karuksi luule ühisosale. Ivar Ivask · Books Abroad /World Literature Today Ta eestikeelne debüüt toimub hilja, aga see ei tähenda, et ta polnud kirjanduselus sees juba 40ndatel. Luuledebüüt tulebki 40ndatel saksakeelse luulekoguga, mida ta hiljem häbeneb. Ta
annaabi.ee 
