5 OPERETI AJALUGU Operett kasvas välja Prantsuse koomilisest ooperist 19-nda sajandi keskel, rahuldamaks nõudlust lühikeste, kergete tööde järele, mis olid kontrastiks täis-pikale järjest tõsisemaks muutuvale koomilisele ooperile. Selleks ajaks oli sõna ,,koomiline" zanri nimes saanud eksitavaks: ooper Carmen on näide koomilisest ooperist, mis on traagilise süzeega. Kuigi tavaliselt on tunnustatud Jacques Offenbachi1, kui esimeste operettide kirjutaja, nagu näiteks ,,Ilus Helena" (1864), märkis Ernest Newman, et tunnustus peaks minema hoopis Florimond Ronger'ile (1825-1892), kes oli laulja, helilooja, libretist ja dirigent. ,,Aga see oli Offenbach, kes lõi selle zanri ja andis sellele üüratu populaarsuse Teise Impeeriumi ajal ja peale seda."2 Robert Planquette, Andre Messager ja teised kandsid seda traditsiooni edasi. Kõige väljapaistvam saksakeelne operettide looja oli austrialane Johann Strauss Jr. 3 (1825-1899)
peremehe hukkamine. Helid olid salapärased ning sünged. Mõne pala ajal hakkas ka endal kõhe ning ärevus oli sees. Mulle isiklikult meeldis rohkem teise vaatuse muusika, sest see oli müstilisem ning mulle pakub isiklikult huvi salapära ja müstika. Kasutati ka palju värvi- ning tehnilisi heliefekte, mille tõttu oli kogu kontsert väga kaasahaarav. Minu varasemased kogemused on seotud rohkem ooperite, operettide, pop-muusika kontsertidega ning antud kogemus oli hoopis midagi muud. Ma olen sellest balleti etendusest vaimustatud ja olen kindel, et selliseid külastusi tuleb mul tulevikus veel ette. Tundus, nagu tegemist on populaarse etendusega, kuna terve saal oli välja müüdud. Ma ei kahetse oma kontserdivalikus ja jäin etendusega väga rahule. Lisa 1: Lisa 2: Eduard Tubin, 1947 „Kratt” aastal 1944
dirigenti Herbeckit- keda ta pidas kaudseks ,,süüdlaseks" Doonau-valsi menus-, pühendades talle oma järgmise valsi ,,Vein, naised ja laul", tõelise ülistuse epikuurlikule elunautimisele. Straussi valsikuninga tiitlit kinnitasid veelgi kaks järgmist valssi :"Uus-Viin" ja ,,Viini veri". 1860-70-ndad aastad kujunesid Straussi loomingulise õitsengu tippajaks. Muidugi kirjutas ta ka hiljem, operettide kõrvalt, valsse- suurepäraseid, hingerõõmustavaid ja erutavaid muusikapalasid. Ent need olid kõigest täiendavad pärlid tema kroonile. Valsikuninga aupärg ise oli ikkagi loodud 1870.aastaks. Johann Straussi meloodika on erakordselt individuaalne- selles peaaegu puuduvad folkloorsed laenud. Samas on see oma olemuselt sügavalt rahvalik. Strauss oskas paremini kui keegi teine oma valssides edasi anda pulbitsevat rõõmu olemisest, oma nooruse ja elujõu tunnetamisest
tõlkides võib tõlgitavas keeles tulla puudus vormi sobivast adekvaatsest sõnavarast. Luuletõlke puhul püütakse enamasti leida samasugune või lähedane luulevorm (värsimõõt, riimid jne). Mõnikord ohverdatakse selle nimel täpne tähendussamasus. Vokaalmuusika teksti tõlge arvestab ka tõlgitud teksti lauldavusega. Popmuusika tekstide tõlkimisel kaldutakse tihtipeale algtekstist üsna kaugele või luuakse laulule täiesti uus tekst. Ooperite, operettide, muusikalide jt suurvormide tekstide tõlkimisel peetakse silmas ka muusikalisi ja vokaaltehnilisi iseärasusi. Akadeemiline tõlge (teaduslik tõlge) on teaduskäibe jaoks tehtud tõlge, ammendavate kommentaaride ja viidetega teistele tekstidele, sealhulgas varasematele tõlgetele; koos sõnade ja mõistete erinevate tähenduste väljatoomisega jne. Üldreeglina esitab akadeemiline tõlge paralleelselt ka algse teksti. Akadeemilisi tõlkeid kasutavad sageli
Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Graafikuid saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulptoritest paistsid silma Jaan Koort ja Anton Starkopf. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näitering, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, demoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm,
o Tallinn Estonia, lisaks tavalisele ka ooper ja ballett o Linnades kutselise teatrid o Igalpool väikelinnades olid asjaarmastajets näiteringe. o Tehti ka EST näitlejate liit o I täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" rääkis vabadusvõitlusest o Kõrge tse EST filmioperaatorid dokumentaalide vallas Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näiteringe, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst.
oktoober 2009. a. Peer Gynt 1 "Mäekuninga koopas" Kuulamine... Audio recording started: 8:34 8. oktoober 2009. a. Muusika Page 4 Johann Strauss jr. 10. detsember 2009. a. 7:52 1825-1899 Austria Kuulsa helilooja, viiuldaja ja dirigendi nimi on lahutamatult seotud sünnilinna viiniga. Strauss ühendas tõsise ja kerge muusika. Tantsude ja operettide looja. Tema muusika on rikas ideedest, maitsekusest, peensustest, poeetilisusest, ja üllusest. Ega asjata polnud ta juba eluajal valsikuningas. Straussi nooruseaastaid töitis muusika sest tema heliloojast ise orkestriharjutused kodus sest nii oli odavam. Isa võimaldas oma 3 pojal klaveritunde võtta kuid oli muusikkarjäärile vastu. Põhjuseks noorusaja raskused muusikuna läbi loomisel. Isa sooovis, et johannist saaks pangaametnik. Selleks pidi gümnaasiumi ja polütehnikumi lõpetama
Vilde näidendid jõutsid põhiliselt lavale "Estonias" (Pinna ja Altermanni hiigelrollid). 14. Teatritegevus kutselises Estonias 1906-1918. Esimene kutseline hooaeg Estonias 1906/07 koosnes puhtalt sõnalavastustest. Ent juba teisel hooajal võttes kavva täiemõõdulised operetid ning asuti ka muusikateatrit arendama. Hooaegadel 1909/10 ja 1910/11 lavastati vastavalt 5 ja 6 operetti, kuid etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud Pinna-ajastu. Selle vältel tõrjus operett endise sõnajandi mängukavas kõrvale. Sõnatearis mõngiti nii saksapäraseid komöödiaid ja jante, kui ka eesti algupära, eesotsas Vildega. Kuid näiteks realistlikest külakomöödiatest hoiduti kõrvale need lihtsalt ei sobinud estoonlaste teatraalse mängulaadiga. Truppi esinäitlejateks kujunesid Pinna, Altermann ja Villmer
all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks. Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi- versiooni. Filmimuusika paralleelvormiks on kujunenud televisioonimuusika. Afroameerika muusika mõjul tekkis 20 sajandi levimuusika tähtsaim mõjutaja- džäss kogu om a stiililises kirevuses. P ärast II m aailm asõda hakkas džässi , aga ka laiem as mõttes levimuusikat üldse , mõjutama ladinaameerika tantsumuusika Kuubast, Jamaikalt, Brasiiliast. Alates 50ndate aastate teisest poolest hakkas levimuusika raskuspunkt nihkuma džässilt rockile.
annaabi.ee 
