Õpi Loogikaseadused selgeks!(LK 22-23) Milline binaarne loogikatehe ei ole kommutatiivne. Selleks peaks olema implikatsioon. Millist avaldise teisendusvõimalust esitab distributiivsusseadus? Sulgude ette toomist. Millise loogikaväärtusega disjunktsioon ei muuda avaldise väärtust? 0 väärtuse puhul? Millise loogikaväärtusega konjuktsioon ei muuda avaldise väärtust? 1 väärtuse puhul? Milline on disjunktsiooni tulemus, kui vähemalt üks operandidest on loogikaväärtus 1? Tulemuseks on 1 Milline on konjuktsiooni tulemus, kui vähemalt üks operandidest on loogikaväärtus 0? Tulemuseks on 0. Mitme muutuja jaoks on DeMorgani seadus laiendatav? Piiramatult suurele muutujatearvule. Milleks loogikaseadusi rakendatakse? Et saada formaalsete teisenduste abil valemitest uusi, esialgsega samaväärseid valemeid. Mida võiks veel meelde jätta: Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks.
1 0 1 1 1 e Tehete ja omadustest (definitsioonidest) tuleneb: t 1 1 0 1 1 t i 1 1 1 0 0 Kui (paljude operandidega) disjunktsioonitehte operandidest on v u väärtusega 1 paaritu arv operande (näiteks ainult üks operand), siis r Tõeväärtustabelite täpne kokkulangevus tõestab nendele vastavate avaldiste võib sellises avaldises asendada kõik disjunktsioonitehted tehtega A loogilist samaväärsust
Milline on tulemus paaris ja paaritu arvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega summa mooduliga 2? Paarisarv muutujaid x juurde liites võib nad samuti lihtsalt ära jätta. Paaritu arv puhul jääb järele üks, nagu konstant 1 puhul. Milline on tulemus muutuja x ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega summa mooduliga 2? tulemuseks on konstant 1 Millal võib DNKs asendada kõik disjunktsioonitehted tehetega summa mooduliga 2? Kui disjunktsioonitehte operandidest on väärtusega 1 paaritu arv operande, siis võib sellises avaldises asendada kõik disjunktsioonitehted tehtega + Kuidas saab mittetäieliku DNK või KNK teisendada täielikuks? Saab teisendada täielikuks kasutades kleepimisseaduseid. Vt näiteid lk 186, kleepimisseadused leiab loogikaalgebra põhiseaduste teema alt. Kumb normaalkuju DNK või KNK on praktikas olulisem? DNK on olulisem. Millise põhiseose abil saab DNK teisendada KNK-ks? Sulgude lahtiliitmise abil. Karnaugh kaardid:
Sõltuvalt programmeerimiskeelest võib see väärtuste hulk olla erinev. Konstant Programmeerimiskeeltes jagatakse andmeobjekte teatud tunnuse järgi kaheks - konstantideks ja muutujateks. KONSTANT on andmeobjekt, mille väärtust programmi täitmise käigus muuta ei saa. Muutuja MUUTUJA on andmeobjekt, mille väärtus võib programmi täitmise käigus muutuda. AVALDIS on väärtuse leidmise eeskiri, mis moodustatakse operandidest ja operaatoritest ning nende grupeerimiseks kasutatakse sulgusid. Aritmeetiline avaldis Aritmeetilises avaldises kasutatakse eeskätt arvutüüpi andmeobjekte ja aritmeetilisi tehtemärke. Ka võib aritmeetilises avaldises kasutada arvutüüpi funktsioone. Kõik eespool toodud näited avaldiste kohta on olnud aritmeetilised avaldised. Loogiline avaldis Loogiline avaldis sisaldab ühte või enamat loogilist operaatorit ja võib tihti sisaldada aritmeetilisi avaldisi.
teisest mälupesast operand. (a ;z ), automaadi algolekuga x , 1 i 0 nende ühendused välja, mis pole sooritamist viiakse üks Indekseerimine - baasaadressina mis vastab hetkel x0=0 vajalikud. On võimalik ka operandidest ning kuhu kasutatakse indeksiregistris Abstraktse automaadi töötamisel konjuktsioonmaatriks, kui salvestatakse automaatselt salvestatud aadressi sõna. toimub sisendsõnade muutumine dioodide asemel on transistorid. aritmeetika- loogikaploki tulem.
Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu enne tehte sooritamist viiakse üks operandidest ning kuhu salvestatakse automaatselt aritmeetika- loogikaploki tulem. Pinumäluviit e. pinuviit säilitab muutmälu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt kasutatakse pinumäluna. ALU teostab mikroprogrammi poolt lahendatud loogikaülesandeid. Registermälu kasut. programmi operandide, vahetulemite ja aadresside ajutiseks säilitamiseks. Käsudekooder otsib üles järgmise käsu. 22. ANDMEVAHETUS MIKROPROTSESSORSÜSTEEMIS (mikroarvutis).
praktiliselt sama mis Excelis. Omistuslause oluline erinevus Exceli valemist on aga see, et temal on (ja peab alati olema) ka vasak pool, milleks põhivariandis on muutuja nimi. Viimane näitab kohta (välja), kuhu salvestatakse avaldise poolt leitud väärtus. Exceli valemi alusel leitav väärtus salvestatakse alati samasse kohta (lahtrisse), kus asub valem. VBA avaldiste tähendus, käsutamine ja esitusviisid on analoogilised Exceli avaldistega. Üldjuhul võib ta koosneda operandidest, tehtesümbolitest ja ümarsulgudest, mida käsutatakse tehete järjekorra reguleerimiseks. Operan-dideks võivad olla konstandid, muutujad ja funktsiooniviidad. Erijuhul võib avaldis koosneda ainult ühest operandist. Sõltuvalt andmete liigist ja tehetest jagunevad avaldised arvavaldisteks, stringavaldisteks ja loogikaavaldisteks. Arvavaldistes on operandideks arvud, põhitehteid tähistatakse järgmiste tehtesümbolitega +,-,*,/,A. Arvavaldiste näiteid esineb kõikides toodud programmides
6. Käsustikupõhine arhitektuur, arvutiarhitektuuride käsustikupõhised mudelid. Käsustikupõhine arhitektuur (ISA) on liideseks arvuti riist- ja tarkvara vahel, mis hõlmab 1. Arvuti käsustiku 2. Mälu 3. Programmisti poolt kasutatavad registrid süsteemis. Lähtuvalt käsus kasutatavate operandide paiknemisest, eristatakse järgmisi käsustikupõhiseid arhitektuure: 1. Akumulaatoripõhine (enne 1960 aastat) ► 1 aadress; üks operandidest on ilmutamata. 2. Pinumälupõhine (1960-1970-ndad) ► 0 aadressi, mõlemad operandid on esitatud ilmutamatult 3. Mälu-mälupõhine (1970-1980-ndad) ► 2 aadressi või 3 aadressi (tänapäeval ei leia praktilist kasutamist). 4. Register-mälupõhine (alates 1970-st) ► 2 aadressi; üks operandidest on esitatud ilmutamatult. 5. Register-registripõhine (alates 1960-st) ► 3 aadressi; operandid on (laade- salvestusarhitektuur) esitatud ainukesena mõlemad ilmutatult. 7
Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. See esitatakse kujul: =avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad): - aadressid: B5, H13, C5:H28, $B$5, H$13, ..., Sheet2!B5, ... - nimed: a, x, x_1, c_, pikkus, palk, ... , Sheet2!palk, ... funktsiooniviidad ehk lihtsalt funktsioonid: SIN(B3), SQRT(a^2+b^2), SUM(C3:C103), MAX(palk), LEFT(nimi;1) Tehted ja tehtesümbolid, tehete prioriteedid 1
Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad): - aadressid: B5, H13, C5:H28, $B$5, H$13, ..., Sheet2!B5, ... - nimed: a, x, x_1, c_, pikkus, palk, ... , Sheet2!palk, ... funktsiooniviidad ehk t funktsioonid: SIN(B3), SQRT(a^2+b^2), SUM(C3:C103), MAX(palk), LEFT(nimi;1), VLOOKUP(värv; Värvid;3; 0) Tehted ja tehtesümbolid, tehete prioriteedid 1
kokkuliitmisel tehtega väärtustub avaldis x-ks. 19. Milline on tulemus paarisarvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega ? Paarisarvu muutujate kokkuliitmiseks tehtega väärtustub avaldis 0-ks. 20. Milline on tulemus muutuja x ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega ? X-i ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega on tulemuseks alati 1. 21. Millal võib DNK-s asendada kõik disjunktsioonitehted ∨ tehtega ? Kui disjunktsioonitehte operandidest on väärtusega 1 paaritu arv operande, siis võib sellest tehtest asendada kõik disjunktsioonitehted ∨ tehtega . 22. Kuidas saab mittetäieliku DNK või KNK teisendada täielikuks? Mittetäieliku DNK (KNK) saab teisendada täielikuks kleepimisseaduste abil. 23. Kumb normaalkuju (DNK või KNK) on praktikas olulisem? Praktikas on olulisem DNK. 24. Millise põhiseose abil saab DNK teisendada KNK-ks? DNK saab teisendada KNK-ks rakendades topeltinversiooni ja DeMorgani seadust. 25
Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu enne tehte sooritamist viiakse üks operandidest ning kuhu salvestatakse automaatselt aritmeetika- loogikaploki tulem. Pinumäluviit e. pinuviit säilitab muutmälu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt 19 kasutatakse pinumäluna. ALU teostab mikroprogrammi poolt lahendatud loogikaülesandeid. Registermälu kasut. programmi operandide, vahetulemite ja aadresside ajutiseks säilitamiseks. Käsudekooder otsib üles järgmise käsu.
tõlgendaja silmas pidada nt konkreetset kassi nimega Ants. Nii tõeväärtuste kui ka lausearvutuse algebras on defineeritud üks ühe operandiga ehk unaarne tehe ja mitu kahe operandiga ehk binaarset tehet. Binaarse tehte puhul moodustavad tehte operandid järjestatud paari, millele tehtega vastavusse seatud objekti nimetatakse tehte tulemiks. Lausearvutuses on tehete operandideks formaalsed laused, nende tõeväärtus sõltub interpretatsioonist. Lausearvutuse tehte tulem on operandidest moodustatud liitlause, operandid võivad olla liht- või liitlaused. Lausearvutuse tehe teostatakse küll formaalsete lausetega, ent igal lausel on tõeväärtus ning tehte tulemi tõeväärtus on üheselt määratud operandide tõeväärtustega. Lausearvutuse tehted defineeritakse nii, et tehtesümbolid on samad mis loogikaalgebras ja iga tehte tulemi tõeväärtus on määratud operandide tõeväärtustega nii, nagu oleks formaalsed laused asendatud oma tõeväärtustega
kokkusaamise jaoks. AVALDIS Me kõik oleme koolis õppinud matemaatikat ja teame, et arvudega saab teha tehteid ja kui tuleb lahendada üht mitme tehtega ülesannet ehk leida matemaatilise avaldise väärtust, siis tuleb arvestada tehete järjekorda jne. Kõik see teadmine kehtib ka programmeerimises kasutatava avaldise juures. Mis on siis avaldis? AVALDIS on väärtuse leidmise eeskiri, mis moodustatakse operandidest ja operaatoritest ning nende grupeerimiseks kasutatakse sulgusid. Programmeerimise algkursus 20 - 89 Kui matemaatikas vajaduse korral on lubatud ja lausa soovitatav esitada avaldisi "mitmekorruselistena", siis programmeerimiskeeltes tuleb kõik avaldised paigutada järjestikku. Toome mõned näited (püüdke vasakpoolsest kirjaviisist õigesti aru saada ;-) : a - c ==> a/b*c või (a/b)*c b a + b + c
tõlgendaja silmas pidada nt konkreetset kassi nimega Ants. Nii tõeväärtuste kui ka lausearvutuse algebras on defineeritud üks ühe operandiga ehk unaarne tehe ja mitu kahe operandiga ehk binaarset tehet. Binaarse tehte puhul moodustavad tehte operandid järjestatud paari, millele tehtega vastavusse seatud objekti nimetatakse tehte tulemiks. Lausearvutuses on tehete operandideks formaalsed laused, nende tõeväärtus sõltub interpretatsioonist. Lausearvutuse tehte tulem on operandidest moodustatud liitlause, operandid võivad olla liht- või liitlaused. Lausearvutuse tehe teostatakse küll formaalsete lausetega, ent igal lausel on tõeväärtus ning tehte tulemi tõeväärtus on üheselt määratud operandide tõeväärtustega. Lausearvutuse tehted defineeritakse nii, et tehtesümbolid on samad mis loogikaalgebras ja iga tehte tulemi tõeväärtus on määratud operandide tõeväärtustega nii, nagu oleks formaalsed laused asendatud oma tõeväärtustega
ja jätta avaldise tegelik sisu meie järgmise (ehk käesoleva) kokkusaamise jaoks. Avaldis Me kõik oleme koolis õppinud matemaatikat ja teame, et arvudega saab teha tehteid ja kui tuleb lahendada üht mitme tehtega ülesannet ehk leida matemaatilise avaldise väärtust, siis tuleb arvestada tehete järjekorda jne. Kõik see teadmine kehtib ka programmeerimises kasutatava avaldise juures. Mis on siis avaldis? AVALDIS on väärtuse leidmise eeskiri, mis moodustatakse operandidest ja operaatoritest ning nende grupeerimiseks kasutatakse sulgusid. Kui matemaatikas vajaduse korral on lubatud ja lausa soovitatav esitada avaldisi "mitmekorruselistena", siis programmeerimiskeeltes tuleb kõik avaldised paigutada järjestikku. Toome mõned näited (püüdke vasakpoolsest kirjaviisist õigesti aru saada ;-) : a - c ==> a/b*c või (a/b)*c b a + b + c --------- ==> (a+b+c)/2 2 ad + bc
Joonis 2.9. Mikroprotsessori registrid ja siinid 2.2.2. Registrid ja nende otstarve Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasutatakse tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu enne tehte sooritamist viiakse üks operandidest ning kuhu salvestatakse automaatselt aritmeetika- loogikaploki tulem. Pinumälu viit ehk pinuviit säilitab muutmälu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt kasutatakse pinumäluna. Käsuloenduri (PC - program counter või IP - instruction pointer) ülesandeks on säilitada programmi järgmise käsu aadressi. Selle järgi võib käsuloendurit nimetada ka käsuviidaks (vrd pinuviit) või programmiloenduriks. Standardsel 8-bitisel mikroprotsessoril
annaabi.ee 
