Kui inimene tajub ebavõrdsust, siis püüab ta oma südames võrdsust taastada. Ebavõrdsuse edasisel tajumisel inimese panus töösse väheneb ja võib lõppeda töölt lahkumisega. Autori arvates on ebaõigluse tunne üks tugevamaid demotivaatoreid. Kui inimesed tunnetavad tasude (palkade) ebaõiglust võrreldes tehtud tööpanusega, siis valivad nad vastavad kohanemistaktikad ning alahinnatuse tõttu vähendavad oma tööpanust. 2.Ootusteteooria, mille kohaselt on töötasu üheks töö eest loodetavatest tasudest. Ootuste teooria on motivatsiooniteooria mille järgi 1970-ndatel juhinduti, oli 1964. aastal Victor Vroomi sõnastatud ootuste teooria. Selle järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. See teooria rõhutab, et tähtis on töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada, usk sellesse, et
tingimustest. Rahuldamise astmed: 1) füsioloogilised vajadused 2) turvalisuse- ja kaitsevajadus 3) kuuluvuse- ja sotsiaalne vajadus 4) lugupidamisvajadus 5) eneseteostusvajadus - Apertseptsioon - iga uue tajumise sõltuvus eelmisest elukogemusest. Motivatsiooni analüüs käsitluste abil: 1) Võrdsusteooria - võrreldakse oma tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste töötulemustega ja tasuga. 2) Ootusteteooria - töötaja on motiveeritud siis, kui temalt nõutav võimaldab tal ühtlasirealiseerida ka taenese ootusi ja eesmärke. - pingutus-tegevus - tegevus-tagajärg - valents (olulisus) - motiatsioon tekib siis, kui kõrge valents seostatakse konkreetse situatsiooniga. 3) Mõjutusteteooria - rõhutab seoseid tegevust esile kutsuvate mõjurite tugevuse ja iseloomu ning tegevuse tulemuse vahel. - Ootus - usk, et teatud käitumine võib olla edukas või ebaedukas.
Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: eksistentsivajadused - existence - E kuulumine - relatedness - R arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 9 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 19. Seleta lahti ootusteteooria olemus ja anna teooriale oma hinnang. Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus hüvitus, ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Töötaja on motiveeritud, kui ta saab töö kaudu ka enda eesmärke täita, ehk töö vastab ootustele
kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: · eksistentsivajadused - existence - E · kuulumine - relatedness - R · arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 5 10. Seleta lahti ootusteteooria olemus. Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus hüvitus, ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Töötaja on motiveeritud, kui ta saab töö kaudu ka enda eesmärke täita, ehk töö vastab ootustele. On kolme tüüpi ootusi, mille koostoimel motivatsioon tekib:
võimuvajadus. Mõlemal juhul meeldib inimesele teisi juhendada, kontrollida, mõjutada. Võimuvajadustega inimesed on parimad juhid, sest suudavad kontrollida ja juhtida oma organisatsiooni. Eriti sobivad juhtideks need, kellel on institutsionaalne võimuvajadus, sest nad on suutelised teiste inimeste käitumist mõjutama viisil, mis oleks ettevõttele kasulik. 12. Vroomi ootusteteooria olemus 5 Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon mitte ainult vajadustest, vaid ka ootustest, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus.Töötaja on motiveeritud, kui ta saab töö kaudu ka enda eesmärke täita, ehk töö vastab ootustele. On kolme tüüpi ootusi, mille koostoimel motivatsioon tekib:
töötada, neid on vaja sundida, Y tüüpi inimestele on aga vaja tagada loominguline töö ja motiveeritus ning tööülesanded täidetakse Maslow vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus, lugupidamine, eneseteostus David McClellandi vajadusteteooria: Inimese käitumise mõistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: Saavutusvajadus Suhtlemis- ja liitumisvajadus Jõu- või võimuvajadus 46. Palk kui motivaator: võrdlusteooria, ootusteteooria Võrdlusteteooria Enda võrdlus teistega õige ebaõige säilitada olukord ebaõigluse vähendamine: · Muuta sisendit · Muuta arvamust enesest · Muuta arvamust teistest · Muuta võrreldavaid
Abraham Maslow' väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta asub. 46. Palk kui motivaator: võrdlusteooria, ootusteteooria Palga (töötasu)tähendust töötajale võib kirjeldada mitmesuguste motivatsioonianalüüsivate teooriate abil: 1. Võrdlusteooria, milles töötasu käsitletakse kui sotsiaalse võrdluse allikat. Inimene võrdleb oma tööd ja selle eest saadud tasu teiste inimeste töötulemuste ja tasuga. Töötaja võib võrrelda oma töötulemusi ja palka: a) eelnevate kogemustega antud organisatsioonis; b) oma eelnevate kogemustega teistes organisatsioonides; c) ennast teiste org. liikmetega;
Vajadusi võib vaadelda in. motivats. kujunem. allikatena. In. püstit. vaj. mõjul kindlaid eesm. Eesm. korrastab vaj., aitab neid olul. järgi reast. II. Motivatsiooni protsessiteooriad: in. anal. situats. ning otsust., kas ja millisel viisil käituda või mitte. Põhirõhk in. erineval tunnetusprotsessil. Ootuste ja eesm. kaudu lähenem. motivats. põ- hin. eeldusel, et tööt. on motiv. vaid siis, kui temalt nõutav võimald. tal ühtlasi realis. oma ootusi ja eesm. 1. Ootusteteooria põhin. usul, et teatud käitum. on edukas või ebaedukas. In. arvest. 3 peam. tegurit, enne kui teevad jõupingutusi saavutamaks teatud tulemusi: · Pingutus tegevus, hinnat. tõenäosust, kas teatud jõupingutused võimald. esineda või mitte, ar- vest. oma võimeid ja minevikukogemust. Pingutuse tugevus sõlt. in. usust endasse ja oma või- metesse antud situats. Varieer. ebakindlusest absoluutse veendum. · Tegevus tagajärg, hinnat. tõenäosust, kas edukas esinem
Seega tekkis küsimus, millest lähtuvalt juht otsustab, millist stiili ta kasutab ka kui palju stiile kuulub ühe juhi nö. repertuaari. Vastuseks on kujunenud, et juhil on tavaliselt 2-3 eelistatumat juhtimisstiili (suhetele või ülesandele orienteeritud) ja ta varieerib neid ehk kasutab vastavalt olukorrale. Situatiivsetest teooriatest tuntumad on: Evans, House, Mitchelli eesmärgi- raja teooria, Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey-Blanchardi eestvedamisteooria, Vroomi otsustuspuu ja seonduv ootusteteooria. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans, R. House, T.Mitchell) autorid pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse. Leiti, et eestvedamisel on kaks funktsiooni: · Raja selgitus liider aitab mõista juhtimise iseärasuste (käitumise) hädavajalikkust eesmärkide saavutamisel;
annaabi.ee 
