viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast *Rahvastiku hulgast ja tihedusest maavärina piirkonnas *Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonidest *Infosüsteemidest ja informatsiooni levikust, päästeteenistusest jne. TSUNAMI- suured ookeanilained, mis võivad levida väga pika vahemaa taha. Tekivad veealuse maavärina, vulkaanipurske jne tagajärjel. *Tsunaami muutub purustavaks rannikul *Tekivad sageli Vaikse ookeani piirkonnas
jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning
lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. · Art Deco stiili alla mahtusid lennukid, laevad, ehitised, isegi inimesed. · Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; · looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); · avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. · Art Deco oli ühel ajal nii kaval kui dekoratiivne, nii õrn kui julge ja, eelkõige, stiilne. Art deco stiil kujunes välja Pariisis juba 20.saj. esimesel kümnendil, kuid laiema mõju sai peale I maailmasõda. Stiili kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30-ndatesse aastatesse. Prantsusmaa elegantne Art Deco oli esialgu suunatud luksustoodete turule, kuid stiil levis
tuttava vikerkaaremustri. Seda teadmist kasutades saab välja töötada võre, mille struktuur vastab oodatule; nagu näiteks krediitkaartidel asuvad hologrammid. Difraktsioon atmosfääris tekib väikeste osakeste tõttu, mis saavad tekitada nähtava ereda ringi ümber valgusallika nagu näiteks Päikese või Kuu. Kõik need nähtused on põhjustatud valguse lainelistest omadustest. Difraktsiooni esineb kõikide lainetüüpide korral. Ookeanilained interfereeruvad ümber kaide ja teiste takistuste. Helilained saavad interfereeruda ümber objektide. Selle tõttu on võimalik kuulda kedagi kutsumas isegi kui ta peidab ennast puu taga. Difraktsioon on probleemiks mitmete tehniliste rakenduste juures; see seab teoreetilise piiri kaamera, teleskoobi või mikroskoobi resolutsioonile. Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke Ajalugu
- energia(E)=hf - impulss(p)=mv - kiirus(v)=c/n - mass(m)=E/c(2) difraktsioon - füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja - Ookeanilained interfereeruvad ümber kaide ja teiste takistuste. Helilained saavad interfereeruda ümber objektide. Selle tõttu on võimalik kuulda kedagi kutsumas isegi kui ta peidab ennast puu taga. interferents - füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem - Kui vette visata korraga kaks kivi, hakkavad lained mõlemast kukkumispaigast mööda
- kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega - peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus - tavaliselt on tuule tekitatud ookeanilained u 0,5-5m kõrged, tormis kuni 15m, maavärinaga isegi 80m - lainepikkus 40-400m, kiirus 25-29km 1) KULUTAV TEGEVUS: - kulutusrannad - tekivad koopad - rannajoon taandub - toimub setete edasikanne - rannajoon muutub sirgemaksm sest poolsaarte otsest lahti murtut materjal kantakse minema - järskrannikutel ( veekogu sügavneb kiiresti, lained pääsevad mõjule ja hakkavad kulutama) Pank kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak
Mida madalamaks vesi muutub, seda suurem on ka põhja mõju veeosakeste liikumisele. Ka lainete liikumise kiirus väheneb aga kiiruse vähenedes muutub ka lainepikkus lühemaks. Lainepikkuse vähenemine aga omakorda tõstab lainekõrgust. Seda siis niikaua kuni teatud sügavuses lained murduvad laine hari liigub kiiremini kui veeosakesed sügavamal. Sellega kaasneb ka suur purustav jõud, milline kulmineerub rannajoone lähedal, muidugi sõltuvalt ranna profiilist. Isegi suured ookeanilained muudavad oma suurust kui ka liikumise suunda sõltuvalt rannalähedase merepõhja reljeefist. Lained võivad painduda kaugele merre ulatuvate poolsaarte ümber. 2. Hoovused-Nende mõju avaldub põhiliselt setete kande kaudu. Põhjustavad siis piki- v põiksuunalist setete kannet, mis võib viia mitmesuguste akumulatiivsete rannavormide (n põiksääred) kujunemisele. Setete kanne võib osutuda nagu märgitud eespool ka probleemiks erinevate rannaehitiste planeerimisel v haldamisel. 3
kergemini. Päikese põhjustatud looded toimivad samamoodi, kuid on väiksemad, sest Päike asub palju kaugemal kui Kuu. Üldiselt Päike kas võimendab või vähendab Kuu põhjustatud loodeid. 5) selgita lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning too näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; a) Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Vaid tormilainetus suudab liigutada rohkem setteid.
tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas. Piltidel on näha laugrannikuid, mis asuvad Islandi idarannikul noolega näidatud kohas. Järskrannikud Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul esineb rannaastanguid, panku, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Murrutuskulpad on lainete kulutusel tekkinud süvendid rannajärsakutes. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Järskrannikud on fjordrannikud, mis on tekkinud liustiku kulutusorgudes meretaseme tõusmisel.
tõenäoliselt ka laeva suhtes tegutseva pöörava momendi (Joon. 1). Selle jõu suurus ja moment ning kestvus mõjutavad laeva vähemal või suuremal määral: nõrk lühiajaliselt tegutsev jõud võib isegi märkamatuks jääda, samas aga tugevam ning pikemaajaliselt tegutsev jõud võib avaldada märgatavat mõju laeva käitumisele. Laevakerele mõjuva hüdrodünaamilise surve tasakaal võib olla mõjutatud paludest asjaoludest. Ookeanilained põhjustavad liikumisi ja nende ebasümmeetrilisus väljendub täiendavas lainetakistuses või laeva korrapäratus käitumises. Kuid ka täiesti vaikse ilmaga kutsub teise laeva olemasolu parajas läheduses esile muutused hüdro-dünaamilises rõhus, sest sel laeval on olemas oma rõhuväli. Mida ligemal on teine laev, seda tuntavam on mõju. See nähtus on tuntud kui hüdrodünaamiline interaktsioon, mis muutes hüdrodünaami-liste
punasest riidest päikesevarjud omapärased ja praktilised. Lained on rannaliivast vorminud kõrge valli, kus ookeanivesi uhub aina kõrgemale, et siis jälle vajuda ja tõusta peatumata ja lõputult. Taban end mõttelt, et ookean omab küll määratut suurust ja jõudu, aga inimese imepärased võimed on loonud laeva, mis alistab kogu selle üüratu, mäsleva ruumi... Suure lainetuse korral peab vette minnes olema valvas, sest ookeanilained on salakavalad ja ettearvamatud ning nendega mängimine ohtlik. Ümberringi laiutab looduse ürgne ilu, viies endaga kaasa kõik mõtted. 177 Ergav päike, õrn liiv ja lainetekohin on uinutava jõuga Kummalisi liiklusvahendeid laev, millega pääseb
annaabi.ee 
