LASILA PÕHIKOOL KALAD Referaat Koostaja: Joonas Erik Ojala Juhendaja: Maris Urve Lasila 2011 ,,HAI" Haisid leidub maailamameres kõikjal- madalatest idarannikutest kuni sügavaimateni ookeaniteni. Mustuim hallhai saab ujuda vaid 0,3 m sügavuses vees, pidades jahti korallriffidel, samas suudab haidest kõige sügavamal elav portugali süvahai sukelduda rohkem kui 3 km sügavusele. ,,HAI HAMBAD" Hai hambad võivad olla mitmesuguse suurusega ja kujuga. Iga hai hambad on kohastatud efektiivselt püüda ja süüa just temale omast saaki. Makrohambad on pikad, peenikesed ja väga teravad
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse j...
eesmärkidel toiduks, medikamentide valmistamiseks, aga ka lihtsalt spordiks või siis supelrandade ohutuse tagamiseks püütakse neid ka otseselt. Olulisel määral on kannatada saanud haide sigimis- ja toitumispaigad. Paraku ei peeta püükide üle mingit korralikku arvestust, olemasolevaiski arvepidamistes on harva eristatud liike. Niiviisi pole midagi üllatavat, et mõnigi hailiik vajaks juba ammu ranget kaitset. Erinevalt enamikust kaladest ei ole hai toes luine, vaid koosneb kõhrest ja on painduv. Suurem osa haisid on aktiivsed jahipidajad ja elavad hämaras veealuses maailmas üksikult. Tugevad lõuad ja kehakuju teevad neist kõige täiuslikumad röövkalad maakeral. Haide iidsed sugulased elasid ookeanis 400 miljoni aasta eest. Haide levik on väga laialdane. Enamus haisid on levinud soojades troopilistes ja lähistroopilistes ookeanides
Dialogo A: Ciao! Mi chiamo Anna. Come ti chiami? B: Salve! Mi chiamo Francesca. A: Piacere! Come stai? B: Molto bene grazie, e tu? A: Pio o meno, grazie. B: Di sove sei? Sono di Milano. Sei straniera, vero? A: Si, sono estone di Tallinn. Sono in Italia da 2 anni. B: Quanti anni hai? A: Io ho venti anni. E tu? B: Io ventidue anni. Hai fratelli? A: Si, un fratello e una sorella. E tu? B: No. Sei qui per studiare in Italia? A: No, sono in Italia per motivi di lavoro. B: Dove abiti? Io abito via Casilina, al numero sei. A: Io abito via Papiria, al numero tre. B: Qual e il tuo numero di telefono? A: Il mio numero e +372 5556 2023. B: Il mio numero e 5486 3218. A: Allora... a presto! B: A presto! Ciao!
Santiago tõmbas kala enda poole ning lõi harpuuni kalale otse südamesse. Kala suri. Santiagol hakkas kalast kahju. Ta sidus kala paadi külge. Nüüd hakkas vanamees uuesti kodu poole seilama, kuigi ta ei teadnud kuhu poole kodusadam jääb. Kala oli teda ju mitmeid päevi vedanud. Õhtu oli kätte jõudnud. Santiago märkas Havanna linnatulede helendust. Ta teadis nüüd, kuhu poole jääb kodusadam. Kalast voolas välja verd, mille peale tulid kohale haid. Esimne hai kes kalani jõudis hammustas vanamehe püütud kalast vähemalt 40 naela kaaluva tüki ja just kõige magusama tüki. Santiago vihastas ning läi haile karpuuniga otse pähe. Hai sai surma. Santiago rebis ka endale tüki kala liha, just sealt kohast kust oli hai hammustanud. Liha oli väha maitsev. Umbes tunni aja pärast tuli veel 3 haid. Ka need sõid suure tüki Santiago püütud suurest kalast ära. Vanamees tappis ka need ära. Viimasele haile
Santiago tõmbas kala enda poole ning lõi harpuuni kalale otse südamesse. Kala suri. Santiagol hakkas kalast kahju. Ta sidus kala paadi külge. Nüüd hakkas vanamees uuesti kodu poole seilama, kuigi ta ei teadnud kuhu poole kodusadam jääb. Kala oli teda ju mitmeid päevi vedanud. Õhtu oli kätte jõudnud. Santiago märkas Havanna linnatulede helendust. Ta teadis nüüd, kuhu poole jääb kodusadam. Kalast voolas välja verd, mille peale tulid kohale haid. Esimne hai kes kalani jõudis hammustas vanamehe püütud kalast vähemalt 40 naela kaaluva tüki ja just kõige magusama tüki. Santiago vihastas ning läi haile karpuuniga otse pähe. Hai sai surma. Santiago rebis ka endale tüki kala liha, just sealt kohast kust oli hai hammustanud. Liha oli väha maitsev. Umbes tunni aja pärast tuli veel 3 haid. Ka need sõid suure tüki Santiago püütud suurest kalast ära. Vanamees tappis ka need ära. Viimasele haile
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin
Haikala Süües hailiha võib seada end potentsiaalsesse ohtu, sest hailiha sisaldadab suurel määral elavhõbedat. See tulevneb sellest kus see hai elutseb ja mida ta sööb, üheks suuremaks teguriks on ülemaailmne saastumine. Liigne elavhõbeda ühe toidust saadav kogus võib põhjustada nägemise kaotamise või isegi surma. Veel sisaldab haikala liha veel teisi raskeid metalle tina ja kaadium. Elavhõbe asub kala rasvkoes.Elavhõbedda võib suuremates kogustes ollaajurakkudele toksiline, eriti ohtlik on see raseduse ajal lootele. Elavhõbeda ja teiste raskemetallide toksilist toimet suurendab suitsetamine.
Kollane meri 1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri
Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti erodeeruv ja hõljumina edasikantav. Hõljum
· Kalad pügava korallpõõsaid süsihappegaasi Korallid Zooksantellid Parasitism · Korall ja ogatäht · Ogatähed toituvad elus polüüpidest · Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine Polüüp Ogatäht Kisklus · Sinine meritäht ja korallid · Valge hai ja sardiinid · Okasnahksed ronivad mööda koralle, · Valge hai sööb sardiine pritsivad seedemahla laiali korallide peale ja hiljem söövad selle koralli ära Kisklus · Limukas ja käsn · Haigur ja kalad · Käsnad kasutavad mürki, et · Haigrud söövad madalas vees peletada limukaid kalu Kisklus · Ingelkala ja huulkala
omaette vaikses toas mängides), siis viimasel ajal seoses parmupilli helitehnilise võimendamisega on parmupilli staatus tasapisi muutumas ja on tekkinud toredaid ansambleid, kus parmupill on peamine võik üks peamistest pillidest. Siin tasuks näite tuua meie ida naabritelt: JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" (lisad lugu nr 1)ja muidugi ka kuulsa techno-stiilis parmupilli mängija Tran Quang Hai (lisad lugu nr 2). Lisad Lugu nr 1 JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" http://ia600704.us.archive.org/29/items/BmpSongOfTheWind2011/12WereGoingToYou.mp3 Lugu nr 2 Tran Quang Hai http://www.youtube.com/watch?v=frgFQTuw6FA
See pani ta mõtlema, et ka tema võib surra, kui ta ebatervisliku elu edasi elab. Järgmised 10 aastat olid tema elus väga edukad, sest tema tööde väärtused ja kvaliteet tõusid ning ta tegi üha rohkem näitusi. Tema teoseid eksponeeriti lisaks teistelgi kuulsatel näitustel, mille hulka kuulub 2003 aasta Jay Joplingi näitus „Romance in the Age of Uncertainty“ White Cube galeriis. Peamiseks teemaks tema teostes on surm. Kuulsaks tegi teda eelkõige teos, kus surnud loomad nagu hai, lammas ja lehm on säilitatud formaldehüüdis. Kõige silmapaistvam on nende loomade hulgast hai kogupikkusega 4.3 meetrit. Selle eest sai Damien Hirst koguni 6 500 000£. Ostjaks oli USA’st pärit Steve Cohen. Damien Hirsti kuulsaimaks teoseks peetakse aastal 2007 valminud "For the love of God". See sisaldab 18. sajandil elanud 35. aastase meessoost isiku pealuu koopiat plaatinast. Selle peale on kokku kinnitatud täpselt 8601 teemandit, mis tõstab teose väärtust väga kõrgele
Bihai Fiji loomad Fijil on 57 erinevat liiki linde ja 26 neist on endeemilised. Loomade sissetoomine Fijile olnud laastava mõjuga. Fijil pole rahvuslooma, kuigi nende kõige kuulsam loom on Fiji Iguana Fiji iguana toitub marjadest ja taimedest mid päeval korjab. Öösel ronib ta puu otsa. Fiji mereloomad Suur valge hai on kõige suurem hai Rohelised kilpkonnad elavad vee all maailmas. Ta toitub kaladest. Nad söövad ka vaalu. Suured toituvad taimedest, noored Pikkuseks on 3,5 kuni 4 meetrit kilpkonnad söövad väikeseid kalu. Fiji muud loomad Vikerkaarevärviline Meremadu on mürgine lorikeet on lind, kes
troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei soomused,lõug ja tüüp suu,lehtrikujuline suu ,serval asuvad sarvainetest hambad,nendega raspeldavadlihatükikesi kalalt,laibalt,,imevad keha külge ja toituvad,läänem kuni9 41cm silmud,koevad jões. SOOMUSTE JÄRGI VANUSE JA AASTA HINNANG 1
See pani ta mõtlema, et ka tema võib surra, kui ta ebatervisliku elu edasi elab. Järgmised 10 aastat olid tema elus väga edukad, sest tema tööde väärtused ja kvaliteet tõusid ning ta tegi üha rohkem näitusi. Tema teoseid eksponeeriti lisaks teistelgi kuulsatel näitustel, mille hulka kuulub 2003 aasta Jay Joplingi näitus ,,Romance in the Age of Uncertainty" White Cube galeriis. Peamiseks teemaks tema teostes on surm. Kuulsaks tegi teda eelkõige teos, kus surnud loomad nagu hai, lammas ja lehm on säilitatud formaldehüüdis. Kõige silmapaistvam on nende loomade hulgast hai kogupikkusega 4.3 meetrit. Damien Hirsti kuulsaimaks teoseks peetakse aastal 2007 valminud "For the love of God". See sisaldab 18. sajandil elanud 35. aastase meessoost isiku pealuu koopiat plaatinast. Selle peale on kokku kinnitatud täpselt 8601 teemandit, mis tõstab teose väärtust väga kõrgele. Otsaesisel on lisaks roosakas teemant, mille väärtus on üle 4 miljoni Inglismaa
BMW 5 seeria BMW E28 ja E60 E28l on vähem elektroonikat ja lahjema mootoriga. E28l on hai nina ees aga e60 ei ole. E60l on rohkem mugavusseadmeid kui e28l E60l on kotka silma kujulised tagatuled aga e28l on tavalised tagatuled. E60 on voolujoonelisem kui E28. Bmw e28 Mootori maht oli 1.8 L 3,5 L kuuesilindriliste mootoritega, ehk siis rida 6. Toodeti 1981-1988l aastal saksamaal Väga unikaalne auto, sest tänapäeval enam neid autosid eriti palju alles pole jäänud. Bmw e60 Väga voolujooneline auto. Mootori maht oli 2.0-5.0 .
Kui palju on sadamasse jõudes kalast alles? Kui suur oli kala olnud? Millega romaan lõpeb? Lõpuks tormas üks neist otse kala pea poole ja vanamees teadis, et nüüd oli kõik läbi. Ta virutas tollele tüüripinniga vastu lõugu, virutas otse sinnapaika, kus ta hambad olid kala pea murdumatuisse luudesse tunginud. Virutas üks kord, virutas teine kord, virutas mitu korda järjest. Tüüripinn purunes ja nüüd tungis ta haile kallale selle pilbastunud päraga. Ta tundis, kuidas see hai ihusse tungis ja, teades, et see on terav, virutas veel kord. Hai laskis kala lahti ja ujus eemale. See oli viimane hai sellest karjast, kes teda ründas. Tuulega purjetas otse väikese kruusaribakeseni ja tõmbas paadi nii kõrgele, kui vähegi suutis ja kinnitas kaljurahnu külge. Võttis masti maha ja keeras purje kokku. Hakkas mäkke astuma, üles jõudnud, ta aga kukkus. Veel viis korda pudu ta istuma, enne kui hurtsiku juurde jõudis. Tarre astunud, jõi vett, ja läks sängi magama.
Harilikult kohtab neid korallriffide ümbruse puhastes vetes. Erksavärviline triipahven kuulub tuntuimate liikide hulka. Vahemeres elab ta kaljustel rannikualadel, kus leidub piisavalt avausi ja varjepaiku. Kiviahvenlased püüavad oma ohvreid, neid ootamatult seljataga rünnates. Nad on väga tõhusad jahimehed ning saavtutavad parimad tulemused võimalikult väikeste pingutustega. Suurimatel kiviahvenlastel pole ühtki vaenlast. Väiksemaid liike võib aga ohustada hai. Kiviahvenlased on liiga aeglased selleks, et hai eest plehku panna ning nad pole võimelised end ka kuigi tõhusalt kaitsma. Nii saavad nad loota vaid oma kaitsevärvusele, kuna nad on võimelised tekitama mitmevärvilisi tähne, vööte või triipe, mis teda oma elukeskkonnas väga hästi maskeerivad. 3 Kasutatud kirjandus Väljaanne "Loomariigis" 4
Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere.
(bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad palavikuga kulgevad haigused rasked südame- ja neeruhaigused kopsutuberkuloos naha seenhaigused rasedus Akupunkt Eluvärav Ming Men asub selja keskteljel, teise nimmelüli all. Umbes naba vastas seljal. Akupunkt Feng Chi Tuulte Häärber, mis asub kukla keskel koljuääre all lohus, umbes 1 sõrmelaius juuste piirist üles. Akupunkt Energiameri QI HAI Asub nabast 2 sõrmelaiust allapoole. Akupunkt SHU FU asub rangluu all lohus, keskmest 2 sõrme laiuse kaugusel külgedele Akupunkt ZUSAN LI asub põlve kedre välisküljest 4 sõrmelaiust alla ja väliküljele 1 sõrmelaius, lohus. Täname kuulamast!
nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt
Elektrikalad Ron Türnpu Kristina Tampel 11b Elektrikalad · Elektrikala on kala, kes saab tekitada elektrivälja. · On kaht sorti elektrikalu · Need, kes tekitavad ja need, kes tekitavad ja ka tunnetavad seda. Kalu, kes ainult tunnetavad ei nimetata elektrikaladeks (hai, rai). · Elektrikalu võib leida sool ja magevetes Aafrika ja LõunaAmeerika juures. Kuidas tekitavad elektrivälja? · Elektrikalad tekitavad elektrit elektrielundi kaudu. · Elektrielund moodustub muskli ja närvirakkudest, mis on spetsiaalselt nii paigutunud et tekitada elektrivälja. Tavaliselt asub see elund kaladel sabaosas. Milleks kasutavad? · Enesekaitse · Saagi kättesaamine · Orienteerumine · Liigikaaslastele märku andmine Tugevad elektrikalad
Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad kilu roosärg ahven räim lõhe haug lest latikas kiisk Kalade mitmekesisus lepiskalad röövkalad särg haug latikas ahven Kalade mitmekesisus luukalad kõhrkalad haug hai säga rai Kalapüügiseadused Iga kala püüdmiseks on ettenähtud kindel aeg; igaühel on õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega; eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võivad teised kala püüda vaid omaniku loal; kalapüügipiirkonnad jagunevad: riigi-, kohaliku omavalitsuse - ja eraomaniku kalapüügipiirkond; keelatud on tagasi vette visata püüdtud kalu, kui need on kaotanud eluvõime.
rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku lakkamiseni, tekib meeldiv enesetunne, kaovad mure ja hirm, nälg ja janu, nõrgeneb sugutung (näiteks oopium ja tema lkaloid, morfiin ja kokaiin); oFantastica - need on taimse päritoluga, nägemusi esilekutsuvaid uimastid (hai ja marihuaana); o Inebrantia - sisaldab sünteetilisi preparaate, mis algul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin); oHhypnotica - selles on uinuteid, barituraate jt; oPeamiselt taimsed ained - ei mõju psüühikale (tubakas ja kofeiini sisaldavad taimed). 2. keemilise struktuuri alusel: o Poolsünteetilised (LSD)
Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel. Paljunemine Astelraide paljunemisest ei ole palju teada. Kindel on, et emane toob suvekuudel ilmale 4 12 maimu. Pojad sünnivad hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikkused. Vaenlased Kalurid sattudes kalurite võrku, rebivad kalurid railt astla ning viskavad sandistatud kala vette tagasi. Vasarhai see kala sööb väiksemaid astelraisid. Ühe hai sisikonnast on leitud isegi 50 astelrai astelt. Huvitavad faktid · Merikassi maks moodustab tema kehast 15% ning maks sisaldab 67% rasva. · On teada üle 100 liigi astelraisid. · Mehhiko rannikul kogunevad astelraid merepõhjas paiknevatesse süvenditesse, mida kutsutakse raiurgudeks. · Astelrai mürk võib ujuja halvata, põhjustada raskeid ning valulisi vigastusi. Kasutatud kirjandus · Loomade elu · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/astelraid_evelin
8) Kaksteistsörmiksoolde suubuvad nõred: - kõhunäärmenõre - sapp - soolenõre 9) Struktuurrasva ülesanne? .. Struktuurrasva ehk rakurasva ülesandeks on võimaldada rakumembraanide ehitamine, nende koospüsimine ja -hoidmine, protoplasmale koostisosaks ja osadele vitamiinidele lahustiks olemine. 10) Kus leidub A vitamiini ja mis on selle ülesanne? .. A vitamiini leidub merekalade ja -loomade maksa õlis/rasvas (nt hai, tursk, ..). Ning seda vitamiini on vaja nt loote normaalseks arenguks, nägemisprotsessideks, rakkude paljunemiseks, .. .
Tänapäeval on fenüülketonuuria efektiivselt r avitav fenüülalaniini vaba dieediga. Ravi varajasel alustamisel ja dieedi järjekindlal järgimisel kulgeb nende laste areng prob- leemideta. Fenüülketonuuria ja kaasasündinud kilpnäärme alatalitluse suhtes testitakse kõiki Eesti vastsündinuid alates aastast 1993. See on võimaldanud haiguse kindlakstege- mise juba esimestel elunädalatel ning varajase ravi alustamisega ära hoida nende hai- gustega seotud terviseprobleemid ja tagada eakohase vaimse arengu Pärilikud haigused Fenüülketonuuria sagedus. Dieetravi - pärilike ainevahetushäirete korral määratakse spetsiaalne dieet (fenüülketonuuria aminohappe fenüülalaniini vaba toit). Rauno Loik MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonna tegurite pöhjustel 1
HIV/AIDSi ravi Ravi ja ravimid on patsiendile tasuta. Antiretroviirusravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab tervete rakkude nakatumist. Toimub raviasutuses. Statsionaarne ravi. Üheks HIV ravimiks on näiteks antibiootikumid ravimid, mis leevendavad valu ja depressiooni. AIDSi jaoks pole veel ravi leitud. Pildid Kasutatud kirjandus www.hiv.ee www.google.ee http://www.terve-eesti.ee/hiv-ja-aids/ http://www.meelespea.net/ee/teave/hai gused/aids Raamat - Herman Vahteri "Naha- ja suguhaigused" Aitäh kuulamast!
ussid, putukad jne. • Parasiitide arvukus sõltub peremeesorganismide arvukusest. Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on kasulik kas ühele või mõlemale osapoolele. • Mõlemale kasulikku kooselu nimetatakse mutualismiks. Mükoriisa, taimtoidulised imetajad ja nende soolestikubakterid jne (liigid võivad ka lahus elada). • Ainult ühele poolele kasulik kooselu on kommensalism. Teist osapoolt ta negatiivselt ei mõjuta. Samblikud puul, imikalad hai küljes (transpordi jaoks), Evolutsiooni mõjutamine • Koevolutsioon – ühe liigiga toimunud muutus mõjutab teist liiki ja mõlema ellujäämisvõimalused suurenevad. • Kiskja-saakloom, parasiit- peremeesorganism. • Võivad olla negatiivsed tagajärjed, kui mõni liik välja sureb.
Üritas magada, kuid kala hakkas sikutama ning tegi talle haiget. ● Kala hüppas veest välja ning Santiago nägi teda esimest korda. ● Merliini tiirutamisel ja hüppamisel sai ta kala paadile piisavalt lähedale, et kala harpuuniga tappa. ● Ta sidus kala paadi külge ning hakkas tagasi seilama. Merliinist väljub veri meelitas ligi haid. ● Ta võitles mitme haiga. Esimese tappis ja järgneva kolme hai korral kaotas oma harpuuni, kui lõi selle ühele haile silma. Ta sidus oma aeru ja noa kokku, kuid tera murdus järgneva hai sees. Selle järel üritas haidest lahti saada nuiaga, kuniks enam ei suutnud vastu panna ning jäi paadi põhjale lebama. ● Santiago jõudis sadamasse vaid kala uimega ning jõudis vaevu oma koduni, et puhata. ● Hommikul saabus Manolini, kes hakkas tema eest hoolitsema ning tundis nii suurt kurbust, et nuttis.
püügiviisi- ja normi. Püügiloal on kirjas, millal ja millega tohib mingit kala püüda. KÕHRKALAD JA SÕÕRSUUD Haid meenutavad välimuselt luukalu, kuid neil puuduvad soomused, selle asemel paiknevad neil kehal nahahambad. Haid tunnevad erakordselt hästi lõhnu, samuti on nad teravate hammastega röövloomad. Raid on välimuselt teistsugused, neil on lame keha ja pikk saba. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades. Hai ei tohi kunagi hambutuks jääda, kuna ta on röövkala ning sööb suuri kalu ja võib rünnata ka inimesi, selleks on vaja teravaid hambaid. Sõõrsuud - Suu asemel on suulehter Suulehtri serval ja keelel arvukad sarvhambad Poolparasiitne eluviis
Selgus, et Paco suutis tajuda ükskõik kui tugevat elektrivälja. Eksperimendid tõestavad, et vähemalt Guiana delfiinid on elektriväljade tajumiseks kohastunud. Kuna sarnaste vurrukrüptidega on varustatud ka teised delfiiniliigid võib see tähendada, et ka neil on 'kuues meel.' Samas ei ole imetajate elektrivälja taju siiski võrreldav enamike kalaliikidega. Kuigi Guiana delfiinide elektroretseptorid on näiteks nokklooma omadest kümme korda tundlikumad, jäävad need hai omadele ligikaudu miljoni kordselt alla. Pilte Guiana delfiinidest
5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnasest, homoloogilistest elunditest. 8. Mida tähendab evolutsiooniline progress? Evolutsiooniline progress on evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. 1
Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits.
Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18
kuigi enamus neist on praegu kasutusel kas keha/näo käsnadena või kaunistamise vahenditena(kasutatakse käsnadega värvimisel). ANTIBIOOTILISED ÜHENDID Käsnadel on meditsiiniline võime tänu käsnade enda sees olevatele ainetele või mikroobilise kemikaalide sümbioosi tõttu, mida saab kasutada viiruste, bakterite, kasvajate ja seente ravimiseks. KÄSNADE KASUTAMINE DELFIINIDE POOLT Naturaalsete merikäsnade kasutamist vahenditena on uuritud kohas nimega Bottlenose Dolphins mis asub Hai lahes. Delfiin hoiab merikäsna oma ninal, arvatavastit selleks, et kaitsta oma nina toidu hankimise ajal liivases merepõhjas. Selline käitumine on uuritud ainult selles lahes ja välja näidatud üksnes emaste poolt. See on ainuke teadaolev juhus, kus on mere imetajate poolt kasutatud käsnu vajaminevate vahenditena(välja arvatud merisaarmad). 2005. aasta uuringud näitasid, et emane delfiin ilmselt õpetab seda käitumist edasi oma tütardele. KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia
Merikurat elab Atlandi ookeanis ja Vahemeres kõlbab süüa aint saba jupp pea on suur ja lame ning on teravate hammastega pikkus 50cm kuni 2 meetrit ja kaal kuni 40kg kasutatkse kastmes hautatult või grillitult Mõõkkala leidub Atlandi ookeanis ja Põhjameres keha ilma soomusteta, sinine või sinakas hall saba ja uimed on söödavad enne küpsetamist võiks marineerida, küpseb paremini ja lihtsam seedida Hai elab soojades vetes, 220 liiki suurus oleneb liigiti, 50 cm kuni 15 meetrini hail pole luid vaid on kõhred nahk on tugev ja kare hai kala sisaldab kusi ainet, isendi suremisel tekib tugev hais, süüa paari päeva pärast liha on valge ja maitsev, süüakse ka uimi Rai rinnauimed moodusatavad tiivad ligi 100 liiki 30cm kuni 6 meetrit Skelett kõhreline
LUGEMISTEST “KAPTEN GRANTI LAPSED” Märgi üles õige vastusevariant! Hindamine: 1820 punkti 5 1417 punkti 4 1013 punkti 3 1. KÜSIMUS Kapten Granti pudelkiri leiti a. vaala kõhust b. hai kõhust c. hülge kõhust d. merihobu kõhust 2. KÜSIMUS Kapten Grant oli kadunud olnud a. 2 aastat b. 3 aastat c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d
- isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus) irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus: · Luuletus: - Tunnused: rütm, värss, vorm, sõnum, kõlakujundid
DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele. Antakse edasi kommunikatsioonivahenditega (kõne, kiri). On horisontaalne suund (antakse edasi mitte ainult oma järglastele vaid ka eri rahvastele ja kultuuridele). EVOLUTSIOONI REGRESS lihtsustumine. tekib kui organism kohastub keskkonnatingimustega, iseloomulik parasiitidele
põgenemisest. Mõlemad võitlesid, kuid kumbki alla anda ei tahtnud. Mees otsustas, et ta jääb kalaga kuni ta sureb. 9. 10. Esimene kohtumine Kalaga oli vägev. Kala hüppas, et vanamehele oma pikkust ja rammu näidata ning hetkeks tundis mees, et kala on tõesti vägevam kui ta ise. 11. Vanamees saab aru, et jääb kalale peale, sest kala oli palju hüpanud, tema jõud hakkas kaduma ja põied selgroo kõrval õhku täis tõmmanud ning ei saa enam põhja surema minna. 12. Hai sõi vanamehe kala ära. 13. Inimest saab hävitada, kuid mitte alistuma sundida. 14. Haid saabusid keset ööd karjaga kala ründama. Mees tagus nuiaga haide päid ja võitles, et neist lahti saada. Veel hiljem kui kala söödud sai ründasid haid kala luukeret, mida siis maapeal külarahvas uhkusega imetles. Mees jäi kalata. Sadamasse jõudes on kalast järgi vaid luukere. Mees jõudis sadamasse hoovuse ja kaldal paistvate tulede abil. Kala oli kaheksateist jalga pikk. 15
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase
Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Mulle meeldis see Hemingway teos väga. Tundub, et see oleks psühholoogiline jutustus. Minu arvates oli see väga liigutav, hämmastav, kuidas on suudetud kirjeldada vanameest ja tema kalapüüki merel
15. Kuidas ja milleks kasutab kala ujupõit? See läheb õhku täis siis kui kala tõuseb pinnale ja tühjaks kui ta laskub sügavamale. 16. Kuidas ja milleks kasutab kala lõpusekaant? Väljapoole lahti ja vastu pead uuesti kinni, kasutab hingamiseks. 17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k
(perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus kasutada tööriistu. Imetajatega: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, kõndimine kahel jalal, inimene ei kuule ja ei haista nii hästi, rudimendid Loomariigiga: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, inimestel mõned meeled alaaranenud - nt kuulmine ja haistmine, rudimendid
Koos elavad sümbiondid. Näiteks: vetika- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele (kommensiaalile) kasulik, teisele kahjutu s.t. ei ole sest kasu ega kahju. Näiteks: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.t. parasiit elab peremeesorgani sees või peal, saades ise kasu ja tekitades peremeesorganile kahju. Näiteks: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus ehk karnivooria – on kiskja (karnivoori) ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata
Kõike sedapeame toidumenüükoostamisel arvestama,kindlasti ei saatippjalgratturitoidukogus kuuekordseltületadavõimleja toiduhulka,kuigi energeetiliselt nii oleks.Lisaksõigele toiduvalikuletulevadappi toidulisandid,kuid vajalikudtoidulisandid. Toidulisandivajalikkusemääravadveel muudki faktorid, näiteksorganismitervislik seisund,väsimusaste.Tugevaüldväsimusekorral on organismil puuduserinevatest ainetest,konkreetsehaigusevõi vigastusepuhul aitavadtaaskindladained.Kui hai- gestumesageli, peameabi otsimaimmuunsüsteemitugevdajatestvõi antioksüdantidest. Sügisesepööripäevaeelseltja kevadväsimuseennetamisekson abiks vitamiinid. Seega,ükski toidulisandei ole imevahend,kasutamineolenebeelkõigekonkreetsetest vajadustest.Alati tuleksnõupidadaarstiga,treeneriga,toitumisspetsialistidega. Erinevaid spordijooke:
kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik, nimetatakse kommensaaliks. Inimese soolestikus elavad arvukad bakterid ja algloomad. Mardikalised ja sipelgad. Mõned mardikalised võivad elada sipelgapesas - see pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju. Haiga kaasas rändav imikala (haihoidja), kes imeb end hai naha külge. Konkurents Konkurents on sama või eri liikide organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Konkurentsi esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki oganismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse - enamasti ei jätku neid aga kõigile. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emaslooma pärast
väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad, paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad, dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine 199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud 145 Kriit meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire putukad (liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased), dinosaurused surid välja 65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad,
annaabi.ee 
