Die Verwandten die Familie perekond die Mutter ema der Vater isa der Bruder vend die Schwester õde die Großmutter / die Oma vanaema der Großvater / der Opa vanaisa der Sohn poeg die Tochter tütar der Neffe venna-/õepoeg die Nichte venna-/õetütar der Cousine tädi-/onupoeg die Cousine tädi-/onutütar die Schwiegermutter ämm der Schwiegervater äi der Schwager õemees/naisevend die Schwägerin meheõde/vennanaine die Schwiegertochter minia der Schwiegersohn väimees die Tante tädi der Onkel - onu
8. Le frère [lö frer] Vend 9. L' oncle [l' oncl] Onu 10. La tante [la tant] Tädi 11. Le grand-père [lö granper] Vanaisa 12. La grand-mère [la granmer] Vanaema 13. Le mari [lö mari] Mees 14. La femme [la femm] Naine 15. L' enfant [l' anfaa] Laps 16. Le cousin [lö cusin] Onutütar 17. La cousine [la cusin] Täditütar 18. La belle-mère [la belmeer] Ämm 19. Le beau-père [lö bopeer] Äi 20. Les beaux- [le bopeer] Vanavanemad parents 21. Le beau-fils [lö bofis] Väimees 22. La belle-fille [la belfill] Minia 23. Un ex [an ex] Endine mees 24. Une ex [ün ex] Endine naine
Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiumis. ? . 13. Mitmendas klassis te õpite? Ma õpin 10. meedia-, tehnoloogia-, spordiklassis. ? , , . 14. Millal te sündisite? Ma sündisin jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris. ? / , , , , , , , , , , , . 15. Millal on teie sünnipäev? Minu sünnipäev on... ? , , , . 16
Predikaatmuutujate määramispiirkonnaks on kõigi inimeste hulk. Väljendada predikaatarvutuse abil sugulussidemed: a) poolvennad - x ja y on poolvennad kui xy (POOLVENNAD(x,y) z (ISA(z,x) & ISA(z,y) EMA(z,x) & EMA(z,y)) & MEES(x) & MEES(y)) Selline konstruktsioon peaks garanteerima, et on tegemist nimelt poolvendadega kuna z ei saa olla korraga isa ja ema realiseerib see sisuliselt XOR tehte. (23% õigeid vastuseid) b) onutütar - x on y-i onutütar kui xy (ONUTÜTAR(x,y) zuvwt ((EMA(z,y) ISA(z,y)) & EMA(u,z) & EMA(u,w) & ISA(v,z) & ISA(v,w) & MEES(w) & ISA(w,t) & ¬MEES(t)) Siin z on ükskõik kumma y-i vanema rollis, u on z ja w ema ja v on z ja w isa, seega w oleks y-i onu (kuna ta on mees). Lõpuks t on w tütar. (5% õigeid vastuseid) 2. Arvutimängu kangelane käitub järgmiste reeglite alusel. Kui ta kohtab vaenlast, siis ta kas võitleb või põgeneb. Kui tal ei ole relva, ei saa ta võidelda. Kui ta
peretava meil olemas on. Sellest kontserdist saab alguse jõulude ootamine ja jõulumeeleolu! Päris ettevalmistused hakkavad meie peres tavaliselt jõuludeks paar päeva enne jõululaupäeva, mil me ehime tuppa toodud kuuske, koristame ja kaunistame tube. Enamik sugulasi elab meil Soomes, kuid Jõuludeks kõik tulevad Tallinnasse ja me koguneme vanaema juurde. Tavaliselt tuleb kõigepealt kohale minu onu pere. Ma ootan alati nende saabumise päeva, sest siis tuleb ka minu onutütar Jaana. Ta on kül minust seitse aastat vanem, aga me veedame koos aega väga lõbusalt ja sisukalt. Sel aastal käisime me uisutamas, vanalinnas jalutamas, külastasime ka jõululaata. Veidi hiljem saabuvad ka minu onupojad koos peredega ja sellest ajast alates on kodus naer, naljad ja lobisemine. Toitu valmistame me enamasti jõululaupäeval. Juba väga ammuseks traditsiooniks on, et kõik naissoost pereliikmed küpsetavad piparkooke. Neid paneme me nii lauale kui ka
peretütre sünnipäevale. Arturit teati, kui head kõnepidajat. Toas oli suur toalill maast laeni, Artur läks selle lille taha ja ütles, et kas ma võiksin teie poole pöörduda läbi lillede. Või teine lugu kui Arturi tädid hakkasid ratastega Põltsamaalt liikuma 8 km kaugusele Pudiverre vanavanemate juurde Lepiku tallu. Enne liikuma hakkamist ütles Artur, et tema jõuab jala enne kohale, kui tädid ratastega. Ja nii oligi, Artur tervitas neid maja uksel. Onutütar Vilma Piibemann on meenutanud järgmist: „Füüsilist tööd ta küll ei armastanud. Kui oli vaja pliidipuid saagida ja lõhkuda, leidis ta ikka võimaluse, kuidas tüütu tegevust omamoodi teha. Nii lõhkus ta puid istudes ja tavaliselt käis selle juurde mingi jutt. Kord arutles ta, et vanad inimesed on väga tüütud ja nende eest hoolitsemine nõuab vaeva. Et muret oleks palju vähem, kui inimesed jääksid vananedes nii väikeseks, et neid saaks taskus kanda
Leitnant Paju paistab olevat seelikukütt, naistehurmaja. Kirikumõisa saabudes hakkab ta pea kohe Ingele silma heitma ja nagu Ingele tundub, siis suhtleb ta ka oma vennanaisega väga soojalt ja meelitavalt. Inge alustab Tallinnas endale ja vanaisale uue elukoha otsinguid. Selleks pöördub ta linnas elavate sugulaste poole. Nii tema ema kui isapoolsed sugulased on omavahel aja jooksul tihedalt seotud olnud. Isapoolsest Malmide suguvõsast on Ingele jäänud onutütar, Ann Malm, ja onu, kes töötab konsulina ja on teoses nimetatud vaid kui lihtsalt konsul Malm. Ema poolt on Ingel veidi rohkem sugulasi vanaisa ja onud oma peredega ja vanaonu, kes kõike oma käpa all hoiab. See pool suguvõsast on pidevalt omavahel tülis ja väga kange iseloomuga. Lisaks on Ingel vend Gunnar, kes plaanib saada meremeheks. Inge läheb kõigepealt oma vanaonu juurde, ent teda pole kodus, seal on vaid üks Inge onupoegadest, kellega ta veidi vestleb.
Oskar Luts ,,Soo" Tegelased: Toomas Haava, onutütar Liis , koer Tuks ja kass Pupi , Liisi mees Juhan Kase, Metskass ehk Hilda, Jakup, Madjak Liis Toomas naaseb Pariisist,kus ta oli õppinud maalikuntsti viis aastat,oma onutütre Liisi koju. Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku
5. Ta on poola rahvuseepose "Pan Tadeusz" autor. Christian Johann Heinrich Heine Elu: 1. Heine sünnikuupäev ei ole kindlalt teada. Kõik kaasaegsed dokumendid, mis võiksid sünniaega kinnitada, on kaotsi läinud. 2. 18151816 töötas Heine vabatahtlikuna esmalt Frankfurdi pankuri Rindskopffi juures. Sel ajal õppis ta Frankfurdi juudikvartalis (Judengasse's) tundma talle senini võõrast getoelu. 3. Amalie Heine,Heinrich Heine onutütar ja oli tema esimene suur armastus. 4. 1819. aastal asus Heine õppima õigus- ja kameraalteadust, ehkki kumbki ala teda eriti ei huvitanud. 5. 1820. aasta talvesemestril astus ta Göttingeni ülikooli, ent pidi sealt juba mõne kuu pärast duelliga seotud sekelduste tõttu lahkuma. Looming: 1. Ta muutis argikeele lüürikas kasutatavaks, tõstis följetoni ja reisikirja kunstilisele tasemele ning tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse. 2
Mõisted Õde-vennad-bioloogiliselt samade vanemate lapsed Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Poolõde/vend- üks ühine biloogiline vanem Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms Mõisted-kultuurilised erinevused Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja poeg ka nn ,,teise põlve" vend või õde Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiirilistele uuringutele! Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid-lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele Mõjufaktoriga kaasnevad tingimused
Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel Romeod ja Benvoliod ja pöördub nende poole küsimusega, kas nad lugeda oskavad. Romeo loeb kutsutute nimekirja ette. Romeo on armunud onutütar Rosalinasse. Benvolio annab Romeole peomajja minna, et teiste neidude ilu Rosalina iluga võrrelda. Romeo on nõus Benvolioga kaasa minema, ehkki tema ajendiks on vaid näha Rosalinat. III stseen: Capuletti maja. Ema ja amm ( Julia imetaja) kutsuvad Julia. Ema vihjab Julia eale saab peagi 14. Amm meenutab oma tütart, kes nüüdseks siitilmast lahkunud. Juliale ütleb amm, et oleks õnnelik teda mehele minemas nähes. Ema küsib tütre arvamust abielu kohta ja teatab,
...kaupluses. ...konttorissa. ...kontoris. Hän on kotirouva. Ta on koduperenaine. Olen naimisissa. Olen abielus. Olen naimaton. Olen vallaline. Olen eronnut. Olen lahutatud. Osoitteeni on... Minu aadress on... Puhelinnumeroni on... Minu telefoninumber on... 10 Sukulaiset sukulainen sugulane vanhemmat vanemad lapsi laps poika poeg tytär tütar äiti ema isä isa sisko õde veli vend täti tädi setä onu anoppi ämm appi äi isoäiti vanaema isoisä vanaisa serkku tädi-/onupoeg, tädi-/onutütar Ostoksilla Missä on lähin kauppa? Kus on lähim kauplus? ...elintarvikekauppa. ...toiduainetekauplus. ...lehtikioski. ...ajalehekiosk. ...apteekki. ...apteek. ...tavaratalo. ...kaubamaja. ...kenkäkauppa. ...kingakauplus. ...konditoria. ...kondiitriäri. ...muotiliike. ...moeäri. ...antikvariaatti. ...antikvariaat. 9 ...musiikkikauppa. ...muusikakauplus. ...leikkikalukauppa. ...mänguasjade kauplus. ...silmälasiliike. ...optikakauplus. ...kirjakauppa. .
Kardetav võrgutaja niisugune! Kas minu Fleur-de-Lys pole küllalt ilus, et teda jumaldada? Ja teie olete muidugi temasse lootusetult armunud?» «Muidugi,» vastas noormees hoopis millelegi muule mõeldes. «Kuid kõnelge ka temaga ometi,» ütles äkki proua Aloi'se teda õlast tõugates, «Öelge talle midagi. Olete mul häbelikuks läinud.» Võime omalt poolt lugejale kinnitada, et häbelikkus ei kuulunud kapteni vooruste ega puuduste hulka. Ta katsus siiski teha, mis talt nõuti. «Ilus onutütar,» ütles ta Fleur-de-Lysile lähemale astudes, «mida see tikand tahab kujutada, mille kallal te siin töötate?» «Ilus nõbu,» vastas Fleur-de-Lys pahase tooniga, «olen teile juba korda kolm öelnud, et see on Neptunuse koobas.» Nähtavasti tajus Fleur-de-Lys kapteni külmust ja hajameelsust selgemini kui ema. Noormees tundis, et on tarvis vestlust kuidagi jätkata. «Ja kelle jaoks kõik see Neptunuse asjandus?» küsis ta.
annaabi.ee 
