c. Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda d. Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10.Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? a. Pragmatismi tõeteooria b. Tõe korrespondentsiteooria c. Tõe koherentsiteooria d. Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11.Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: a. Instrumentalism b. Realism c. Biheiviorism d. Pluralism 12.Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c
äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism 12. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13
C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism 12. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13
Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle
Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32 21)Simulaakrumid (Baudrillard)- Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt teatris. Jagunevad: Loomulikud, loomutruud S
Antud määratluse mõistmiseks tuleb aga teada, et mõiste intellekt tähistab siin eelkõige jumala kui maailma looja intellekti ning alles teises järjekorras inimese intellekti. Seega on antud määratluses väljendatud tõekäsituse kohaselt ka asjad ise, mitte enam üksnes inimteadmised asjade kohta, iseloomustatavad tõestena – seda juhul, kui asjad on kooskõlas jumala intellekti kätketud asjade loomise eeskujudega. Niisugust käsitlust võiks klassifitseerida siis ontoloogiliseks tõesuse käsitluseks, sest omadus olla tõene omistatakse siin olevale endale. Kreeka sõna aletheia – tõde – on pärit verbitüvest lethein, mis tähendab – varjule jätma. Eesliide a- tähendab eitust, ilmaütlemist. Aletheia on niisiis – varjamatus, varjujäämatus. Selles tõesusekäsituses on eeldatud, et igasuguse ilmsuse, varjamatusega käib koos varjulejäämine, varjamatus on määratletud oma vastandi kaudu. Kõige varasemates tekstides, mis kreeka keeles
3)Esteetiliste omaduste kandja E-objekt kui objekt, mis kannab E-omadusi: ilus, graatsiline, harmooniline jne 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Bullough, Tomas jt) määratletakse E-objektina objekti, mille suhtes võetakse esteetiline hoiak 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? E-hoiaku teoreetikute tüüpiline eeldus: “ E-objektiks saab olla mis iganes asi” Seda eeldust nimetan ontoloogiliseks universalismiks. Egalitaarne teooria- üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele. 4. Kirjeldage psühholoogilist ja füsioloogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile. Psühholoogiline etteheide: Igaühel on “vastikuid asju” mis psühholoogiliselt välistavad E-hoiaku võtmise! Nt veri, okse, röga,mäda, putukad Füsioloogiline etteheide: Füsioloogilised/paratamatud omadused, mis põhjustavad vastikustunnet, ärritust
(esteetiline lähenemine). 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Tomas jt) määratletakse esteetilise objektina objekti, mille suhtes võetakse... esteetiline hoiak, (esteetiline vaatenurk), (esteetiline lähenemine). E-hoiaku teoreetikute (Bullough, Stolnitz, Tomas jt) tüüpiline eeldus: "Jah, saab küll! E- objektiks saab olla mis iganes asi": me võime E-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. 3. Milles seisneb ontoloogiline universalism? E-hoiaku teoreetikute (Bullough, Stolnitz, Tomas jt) tüüpiline eeldus: "Jah, saab küll! E- objektiks saab olla mis iganes asi": me võime E-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. Ontoloogiline universalism: "Mis iganes entiteeti võib vaadata esteetilise objektina" C. J. Ducasse (1966) "mis tahes teadvustatud objekti ,,huvitu ja sümpaatiline tähelepanu ..
Avatud teos välistab ühelise dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda. 60ndate lõpus muudab oma vaateid: avangardistliku projekti krahh, tutvumine strukturalismi ja Peircei teooriaga toob ta semiootika juurde. Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). "Semiootika ja keelefilosoofia". Lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosise kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks. Semioosise universumit, so inimkultuuri universumit mõistab kui labürindi (nagu risoom D/Gl) taoliselt struktureeritut: 1) on struktureeritud vastavalt interpretantide võrgule
Hume – aprioorseid teadmisi pole olemas, siis metafüüsika jutt aprioorsetest mõistetest on jama. Metafüüsika nimetab aprioorseks seda, mis on psühholoogiliselt väljakujunennud harjumus ja seda saab empriiik tunnistada. Harjumus on siin aga subjektiivne paratamatus. Tähtis on siin õigustatause küsimus(Hume). Hume’i panus oli positsioon, mitte järeldus ja tulemus. Osutas nõrgele kohale traditsioonilises metafüüsikas. Läheb kontseptuaalsest paratamatult üle ontoloogiliseks, aga see pole õige. Pole õige, et mõistuse mõisted oleksid tegelikkuses ja sellele nõrkusele osutas Hume. Keelata põhjuslikkuse mõiste kasutamist. Sõna päritolu on eksitav. Kant’i jaoks on oluline see, et Hume’i õigustatuse küsimus viitab sellele, et mõisted on seotud rakendus tingimustega. Õigustatuse küsimus on see, millised on need tingimused, kui mõiste võib rakenduda ja millistes piirides. Metafüüsika valmistab enesestmõistetavaid eeldusi, et alusmõisted on
rakendamise tarvilikud ja piisavad tingimused. Eeldatakse, et mõisted, millega taandatavat mõistet määratletakse, on sama tähendusega. Ontoloogilises reduktsioonis kasutavate terminite osutused ammendavad kõik faktid ja omadused selle nähtuste kohta, mida redutseeritakse. Taandatava ning taandava nähtuse kirjeldamiseks kasutatavad terminid on erineva tähendusega, kuid faktid on ontoloogiliselt ainult ühte liiki. Üks viis ontoloogiliseks reduktsiooniks on teoreetiline reduktsioon. Väited omaduste taandamisest teineteisele tulenevad baasväitest, et esimest omadust iseloomustav teooria taandub teooriale, mis iseloomustab teist omadust. Reduktsioone ajaloos. Tegelikke reduktsioone teaduse ajaloost: Geneetika reduktsioon molekulaarbioloogiale – geenid postuleeriti selleks, et seletada pärilikkusemustreid. Pärilikkusemustreid saab seletada DNA kaudu seega geenid olidki DNA molekulid. Gaaside termodünaamika reduktsioon
kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). Semioosi (s.o inimkultuuri) universumit mõistab labürindina: struktureeritud vastavalt interpretantide võrgule faktiliselt lõpmatu, kuna võimaldab erinevates kultuurides realiseeruvate interpretatsioonide paljusust registreerib mitte ainult "tõed", vaid ka kõik selle, mis võib pretendeerida "tõese" staatusele
annaabi.ee 
