Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"omatoodangut" - 9 õppematerjali

Tallinn keskajal-talupojad-tsunft
1
rtf

Tallinn keskajal, talupojad, tsunft

korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. 8.Talupoegade olukord keskajal halvenes. Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid. Riided olid tavalised, keskaja inimese omad ja söödi omatoodangut. 9.10. 11. See edendas majandust ja kaitses kaupmeeste vara varastamise eest. 12. Tsunft tegutses skraa käsikirja all ja oli teine kõige mõjuvõimsam linnavalitsuse osa kuid eestis oli tsunfte ainult 2 ja need olid mittesakslaste tsunftid ja saklaste tsunftid.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Avaliku sektori roll majanudses
3
docx

Avaliku sektori roll majanudses

on see jõudnud 21%-ni sissetulekust. Kuid hiljuti tõusid aktsiisimaksud, mis on minu arvates äärmiselt vajalik samm. Aktsiiside tõstmine ei too tulu ainult valitsusele vaid säästab ka eesti rahva tervist. Kõrgemad aktsiisid vähendavad kahjulike toodete, nagu tubakas ja alkohol, tarbimist. Samas tuleb aktsiiside puhul arvestada sellega, et liiga kõrged maksud soodustavad varimajanduse arengut. Järgmiseks riiki kaitsvaks maksuks on tollimaksud, mis kaitsevad riigi omatoodangut ja turgu. Kõrgemad maksud seatakse importkaupadele, et säilitada eestimaise toodangu konkurentsivõimet. Üks oluline maks on veel mainimata ja selleks on käibemaks. Käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid inimesi, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Käibemaksu arvestatakse igalt tootelt või teenuselt 18% ulatuses. Käibemaks on ühtlasi peamine Eesti riigieelarve tuluallikas. Teised maksud, nagu maamaks, hasartmändumaks jne moodustavad suhteliselt väikse osa riigi tuludest

Majandus → Majandus
48 allalaadimist
Islandi referaat
11
docx

Islandi referaat

Börsiindeksid on kerkinud 50-60 protsendini aastas. Island on hinnatud Euroopa esimeseks ja maailma neljandaks konkurentsivõimeliseks maaks. Rahvaarvu ja kogutoodangu produkti suhe asetab islandi jõukuselt viiendale kohale maailmas. Islandi SKP 2004.aastal oli 33051dollarit elaniku kohta. Elatustase Islandis on kõrgem kui Soomes, Rootsis või Saksamaal ning see väljendub külluslikus luksuskaupadele kulutamises. Suurem osa tarbekaupu ja tehnikat imporditakse, kuna riigis on vähe omatoodangut. Selle asemel leidub ohtralt energiaallikaid ning see on odav. Elektrit toodetakse vee jõul ja keskküte tuleb põhjaveest, mis on kuumenenud maa all asuvate magmakollete mõjul. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4

Geograafia → Geograafia
98 allalaadimist
Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt
14
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

ettevõtete tulutaset. Tarbimiskulutused ­ C ­ on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks. Tulusiirded ­ kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. Varud ­ hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Väljavoog ­ on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust

Majandus → Micro_macro ökonoomika
877 allalaadimist
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
12
doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Tarbimiskulutused ­ C ­ on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks. Tulusiirded ­ kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. Varud ­ hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus ­ MPM ­ väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2)

Matemaatika → Matemaatika
25 allalaadimist
Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus
27
doc

Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus

9. Majutusteenuse osutamine Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu ja juhatus. 2007. a tegevusaruanne 2007.a. jaekäibe 459,1 miljonit krooni, käibekasv võrreldes 2006.aastaga 18,1% ehk 70,5 miljonit krooni Toidu- ja esmatarbekaupluste käive 351,3 mijonit krooni ehk 76,5% ühistu käibest Tööstuskaupluste käive 101,2 miljonit krooni ehk 22,1% ühistu käibest Toitlustuse jaekäive 6,6 miljonit krooni ehk 1,4% ühistu käibest. Toitlustuses on omatoodangut aasta jooksul valmistatud 11,2 miljonit krooni Ühistu käibest umbes pool müüakse ära Põlva linnas. Kõige suurema käibega kauplus on Räpina Selvehall- aastakäive 74,4 miljonit krooni Köige suurema käibega tööstuskauplustest on Põlva Kaubanduskeskuse garderoobikaupade osakond aastakäibega 21,8 miljonit krooni ETK süsteemis on Põlva Tarbijate Ühistu käibe tasemelt neljandal kohal. Aastalõpu seisuga töötab ühistus 335 töötajat. Seega Põlva maakonnas üks suuremaid

Õigus → Müügiõpetus ja...
217 allalaadimist
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV-TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED
32
docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

Seda peetakse kõige mõjutavamaks avalikku arvamust kujundavaks meediumiks. Televisioon on säilitanud vaatamata kiirele kommunikatsioonitehnoloogia arengule oma olulisuse. (Kask, 2013) Teleprogramm koosneb omatoodangust ja sisseostetud saadetest. Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.00­23.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013) Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda

Meedia → Meedia
9 allalaadimist
Finatsraamatupidamine
46
doc

Finatsraamatupidamine

osakapital 300 000 tulud 300 000 rendikulu 60 000 kaupade kulu 20 000 palgakulu 120 000 Kokku Ülesanne 14 Ettevõttes teostati järgmised majandustehingud: 40 1. Ostjatele esitati omatoodangu müügiarveid 1 657 245.- 2. Kassasse laekus raha teenuste müügist 524 670.- 3. Omatoodangut väljastati müügiks 1 000 329.- 4. Osutati teenuseid müügiks 321 420.- 5. Arvestati palka juhtivtöötajatele 216 000.- 6. Juhtivtöötajate sotsiaalkulu 71 280.- 7. Sularahas tasutud telefoni, faksi, postikulud 2 880.- 8

Majandus → Finantsraamatupidamine
858 allalaadimist
Rooma tsivilisatsioon
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

saadusi võis müüa, seda ei peetud ebaväärikaks. Neile oli määratud 2 või 3 kaubalaeva, et piisaks oma toodete transportimiseks. Oli kandunud üle teatud euroopa riikide aadelkonda, ei olnud kombeks olla aktiivsed tööstuses, panganduses, prantsusmaa ja austria-ungari, vm, sünnipärased aadlikud pigem põllumajanduses. See võis olla põhjus, miks senaatorid tahtsid maavaldusi suurendada, see osutus ainsaks võimaluseks oma rikkuse suurendamiseks ja omatoodangut müüa. Kui maavaldused muutusid väga suureks, oli võõrandumine omaniku ja tootmise vahel, maavalduste haldamine toimus suhteliselt keerulise hierarhia kaudu, kus üleval oli prokuraator(vabaks lastud ori), võis olla mitu vaheastet ja siis vilicus, omanik ei käinud enam oma maavaldustes. Maal olid ka vabad rentnikud, kellel ei olnud enam oma maad, esivanemad olid sunnitud maa maha

Ajalugu → Vana-Rooma
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun