olid suured müürid koos linnaväravatega ja ehitati maju väga tihedalt, elukeskkond oli pime, kitsas, kanalisatsioon oli väga algeline ja enamasti sillutamata tänavatel oli loomade pidamiseks palju sõnnikut. Linlased erinesid üksteisest tegevusala, staatuse ja jõukuse poolest väga suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud. Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond. Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised. Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele laienesid linna õigused ja privileegid. Kohalike suurkaupmeeste seast valiti raad ja linnapea, nad kuulusid koos jõukamate töösturite ja pankuritega nn kodanlaste kihti, nad võistlesid aadlitega mõjuvõimu pärast.
haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. MAJANDUSTEOORIAD Merkantilism- Kaupmeeste ideoloogia Füsiokraatia- Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Ei paigutanud majandusklassi alla omandita, varata inimesi. Nägi ette, et riik pidi nende eest hoolitsema. Liberalism- Pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Asusid teisi kritiseerima. Adam Smith. Tööviljakus sõltub tööjaotusest. Marksism-See õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel. POLIITILISED ÕPETUSED Liberalism- ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Müüride vahel oli kitsas, erakordselt tihedalt oli majad. Elukeskond oli kokkusurutuse tõttu pime, ebatervislik. Kivist ehitamine kallis, ehitati puust. Toimus seetõttu suuri tulekahjusid. Linnaelanike kihid (kes kuulusid): kõrgkiht; keskklass; vaesem rahvas; põhjakiht; eraldiseisev grupp (juudid) Kõrgkiht: suurkaupmehed, aadlikud Keskklass: õppinud ametimehed: arstid, juristid, õpetlased, vaimulikkond. poodnikud, käsitöölised. Vaesem rahvas: omandita käsitöölised ja oskuseteta lihttöölised. Põhjakiht: Ei jätkunud neile tööd. Kerjamine, kuritegevus ja prostitutsioon. Juudid: Oli paigutatud eraldi linnaossa.
Aasta pärast jättis ta paraku aga õpingud pooleli. Brüsseli misjonäride kooli kolmekuulist koolitust ei suutnud oma suureks pettumuseks läbida ning tagasi koju jõudes, oli ta veendunud, et on tõeline hädavares. Jutlustaja töökoht Borinage'is tõotas talle ummikust väljapääsu. Vincenti fanaatiline võime inimestele kaasa elada, kohati enesepiinamiseks kasvav ohverdamisvajadus ning püüdlus elada Kristuse eeskujul elada ilma omandita, põhjustas konflikte kirikujuhtidega ja tingis viimaks tema vallandamise ,,preesterkonna väärikuse õõnestamise." tõttu. Ta jäi sõltumatu jutlustaja veel aastaks Borinages'i, kuid misjonäri entusiasm teisenes huviks inimeste igapäevaelu vastu. Vincent jäädvustas nähtamatu 5 joonistuse, mis saavutas tema süngevõitu elus uue tähenduse. Tema elu sai vähehaaval
Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku evolutsiooni mõjul peab paratamatult toimuma.Marksistliku ühiskondliku arengu kontseptsioon tekkis darwinliku teooria mõjul,mis 1859.aastal ,,Liikide tekkimises" oli kirja pandud. Industriaalühiskonna teke muutis aga tugevalt inimeste elu. Tööstusest ja kaubandusest saadav raha asendas ajapikku rentidest saadavaid tulusid kui peamist jõukuseallikat.
häirimisega. Sõnadega võib inimese väga nõrgustada ja haiget teha, harva ka isegi tappa. See toimub näiteks koolis. Kui inimest kiusatakse või häiritakse on kannatajal õigus suunduda kas õpetaja või halvemal juhul ka politseisse. Kiusamine võib välja jõuda vaimse tapmiseni, kus kiusatav ei pruugigi enam psüühiliselt taastuda. Mõlemal juhul, nii füüsilisel kui ka vaimsel on lõpptulemuseks ebameeldivused. * Sa ei tohi varastada Kindlasti ei kujuta elu ette ilma rahat ja omandita. Kuid inimesele ei aita see, mis neil olemas on. Nad otsivad ikka uusi võimalusi, kuidas omada rohkem ja võimalikult lihtsalt. Inimeste ärakasutamine , vastutustundetus töös, ebaaus sahkerdamine on kasu saamine teiste arvelt. Vargus on ka ühise omandi riisumine ning rikkumine. Vargus on karistatav. Karistus sõltub vargusest ning kahju suurusest. Kui on väike kahju lähtutakse rahalisest trahvist. Kui aga on suur kahju, võib selle eest panna isegi vangi. Ühiskonnas on
õigusviljad Päraldis vallasvara mis kuulub kinnisasja juurde Kinnisasi on piiritletud maatükk millel onn ehitised ja liikumatu vara Vallasasi on see mida saab liigutada Valdus tegelik võim asja üle otsene ( kelle käes parajasti on ja kaudne valdus on õiguslik võim asja üle Valdaja ja valduse teenija töötaja kes on peremehe juures tööl Õiguspärane ja õiguspäratu vars on õiguspäratu Täis ja osavaldus Omandita ja omandiline valdus Hea usuline ja paha usuline valdus Ainuvaldus ja kaasvaldus Valla omandi tekkimise alused : 1. Üleandmine milles eeldatakse : poolte olemasolu kokkulepet asja üleandmise kohta Faktiline kättetoimetamine Üleandmisega koos käivad dok : asjaõiguslik leping võlaõiguslik leping reg riigivararegistritesse 2 hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine sooviga seda endale saada Okupeerida saab ainult omanikuta asju ja hüljatud asju
DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Rahva valitsemine rahva enda poolt ja rahva heaks. Krk demos-rahvas, kratos- võim Üks võimu vorme mida iseloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi ametlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb? “Rahva” mõiste on olnud erinevatel aegadel erinev: Varased kreeka autorid kasutasid demos’t enamasti tähenduses paljud e halvemas olukorras olevad ja enamasti omandita inimmassid. Demokraatia polnud seega mitte poliitiline võrdsus, vaid kallutatud vaesemate poole. Kreeka linnriikides oli poliitiline osalus piiritletud vaid väiksele osale rahvast: mehed üle 20 (kõik v.a naised, orjad ja välismaalased). Karmid hääletusreeglid olid paigas lääne riikides veel 20. sajandini, enamasti seotud omandiga ja sooga (naised ei saanud valida). Tänapäeval on vanuse alampiiriks 15 kuni 21 aastat + muud piirangud (vangid, paberitega hullud)
loo stiil on väga mitmekesine, jutustaja lugu väga südamesseminev ning peategelase emotsioonid väljenduvad suurpäraselt. Ühtlasi annab “Sinuhe jutustus” meile palju materjali Egiptuse ajaloost – kommetest, väärtustest ning oludest. Teose autor on suurepäraselt tabanud selle, mis oli antud ajastu inimesele oluline oli ja pannud selle Sinuhe karakterisse. Nendeks omadusteks on suursugusus, kaine mõtlemine, aukartus ja isegi humoorikus. Sõltlane- omandita või vaene isik, kes töötas palga või ülalpidamise eest teiste inimeste heaks; poolvaba sunnismaine talupoeg http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=s%C3%B5ltlane&F=M (Eesti õigekeelsussõnaraamat) Šuudrad- teenijad ja lihttöölised aarjalaste ühiskonnas; teenindavad India kastisüsteemis kastidesse(I, II, III) kuuluvaid inimesi http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/india_kastissteem.html
moraal sellisest asjast nii ei räägi), siis poleks vaja olnud pikki sajandeid õhtumaal selleni jõudmiseks. Tegelikult tõtt ei olegi, kui tekivad vastanduvad arusaamad, siis nende puhul vaid üks osa tõest vastandub teise osaga tõest. Ja vastandumine ei ole seega mitte hea ja halva, õige ja vale vahel. Kõikvõimalikud vastuolud ja igasugune paljusus on Milli arvates head ja arendavad. Ei saa demokraatiast lugu pidada ilma aristokraatiata, eraomandist ilma võrdse omandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, (tänapäeval ka sotsiaaldemokraatiast ilma liberalismita). Mill toob ise endale vastuargumente, ehk Mill räägib Milliga, nagu Hinkus ,,Hukkunud alpinisti hotellist..." Kui inimene ei saa milleski kunagi päris kindel olla, siis võib inimene kaotada otsustusvõime? Ta ei teagi, mida teha või mida mõelda, äkki ta ikkagi eksib? Mill ei kutsu üles teovõimetusele, vaid avatud suhtumisele meie oma mõtetesse
a. positiivselt priviligeeritud ettevõtjad (kaupmehed jt) või teatud võimetega (artsid, juristid jt) b. keskklass iseendale tööandjad c. negatiivselt priviligeeritud põhiliselt erineva kvalifikatsiooniga töölised (oskus-, pooloskus- ja kvalifitseerimata töölised) 3. sotsiaalsed klassid mobiilsus ehk liikumine klasside vahel on lihtne: a. töölisklass b. väikekodanlus c. omandita intelligents, spetsialistid d. priviligeeritute klass põhineb omandil ja haridusel Weberi järgi ei pruugi samasse klassi kuuluvad inimesed end vastavalt identifitseerida ega kollektiivselt käituda. Staatus põhineb prestiizil ja lugupeetavusel, väljendub läbi elustiili ja tarbimistüüpide. Võib põhineda ka formaalsel haridusel, pärandatud prestiizil, ametialasel prestiizil. Staatusgrupp ei saa eksisteerida, kui tema liikmed ei ole teadlikud oma liikmelisusest.
annaabi.ee 
