Kõige paremateks näideteks on kolmanda maailma riigid , Põhja-Korea ja Kuuba. Näiteks valitseb Põhja-Koreas diktatuur ja enamus inimõigused puuduvad kõige hullem on seal sõnavabaduse puudumine. Arenenud maades on palju inimõigusi mille rikkumise puhul on võimalik pöörduda kohtusse. Peamised inimõigused on õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus elule,õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral, omandipuutumatus ja kodupuutumatus. Inimõiguste eesmärk on tagada inimetele elamisväärne elu ja kaitsata neid tagakiusamise eest. Ameerikas näiteks käivad põhilised vaidlused ümber diskrimineerimise ja vabaduse üle. Lääneriikides peetakse neid õigusi enesest mõistetavaks ja nende rikkumine ei mahu kellelegi pähe. Arengumaid vaadates ilmneb selgelt ,et inimõigusi saab tagada 100% vaid majanduslikult arenenud riikides. Arengumaades on palju probleeme näiteks
diktatuuti tähtsamaiks organiks. 1793 juuni said jakobiinid võidule, kõrvaldades konkurente. Valitseti diktaatorlikult, rahva kaasaelamiseks viid läbi igasuguseid reforme, muudatusi, mis muidugi teoks ei viidud. Riiki valitses terror. Juhid:Robespierre, Danton, Marat Uus põhiseadus:1793 juuni demokraatlik põhiseadus, kehtestati üldine valimisõigus, arvamuste vaba avaldamine, usuvabadus, omandipuutumatus. Kui rahvahääletusel see heaks hääletati, tühistati see. 11.Dikatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror-vägivald poliitilises võitluses, häviitatakse poliitilisi vastaseid 12.27.juuli 1794. Rahvas mõistis jakobiinide diktatuuri koledust ning oldi tüdinenud hirmuvalitsemisest. Jakobiinide juhid järk-järgult mõrvati.
· õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ette nähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Eesti põhiseaduses on ka õigusi, mis ei laiene mittekodanikele: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asu mast (välisriigile võib kodanikku kui kurjategijat välja anda lepingu täitmiseks
7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Jah, sest 21% tulumaks - rikkad ikka maksavad rohkem, kui vaesed. Arenud majandusega riikidel on arenenud ning kindlalt välja töötatud maksusüsteem, mis lubab üldse riigil areneda. Arengumaades maksusüsteem on suhteliselt nõrk aga samas makse siiski kogutakse, väga ebakorrapäraselt ning omandipuutumatus ka seal minu arvates ei kethi. Enamus ei saa läbi täiesti liberaalse maksusüsteemiga 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Monopolid kitsendavad tarbijate valikuvabadust, reguleerivad hindasid ning sellega takistavad olukorda, kus toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril
III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid
- Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus, reformatsioon - kristlikus ideoloogias, piiblis 2. Magna Carta Libertatum 1215 kuningas andis seisustele (aadlikele) teatud privileegid, kuid see ei ole tänapäeva mõistes põhiõiguslik tekst, pigem arhailine dokument. Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised vabaduspõhiõigused ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek - John Locke, - Samuel Puflndorf, - Christian Thomasius (võitlus nõiaprotsesside keelustamise eest), - Charles Montesquieu (väitles Locke'iga, leidis, et põhiõigusi/kodanikuvabadusi tuleb järgida, peavad olema kohtud, orjus tuleb kaotada. Pr revolutsioon on saanud tõuke ka tema töödest),
oma otsustes leidnud, et riigivastutuse seaduses puuduvad alused ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks - ei riigivastutuse seaduse üld- ega erisätete alusel saa sellist kahju hüvitada. Institutsioonide loomise kohustus võimaldab igaühel realiseerida õigusi, mida ilma seadusandja tegevuseta ei saaks olemas olla. Institutsioonide garantii ja riigi sekkumise keeld on omavahel tihedalt seotud. Näiteks omandipuutumatus sätestab kõigepealt garantii, et omand eksisteerib. See on lahutamatult seotud igaühe õigusega omandipuutumatusele, see tähendab nõudega riigi vastu, et viimane ei sekkuks omandi vabasse valdamisse, kasutamisse ning käsutamisse. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Õigus menetlusele ja korraldusele tähendab, et riik peab looma isikutele võimalused oma
vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. despotism- valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet - kas üksikisik (vaata. autokraatia) või omavahel seotud rühm inimesi (vaata oligarhia) - omab riigis absoluutset poliitilist võimu.
Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Omandipuutumatus tagab omandi säilimise. Piirang on sundvõõrandamine, Omandi vaba kasutamine hõlmab valdamise, kasutamise ja käsutamise ning negatiivsena selle mittevaldamist ning mittekasutamist. Omandipuutumatuse piirangute lubatavus: 1) Seaduslik alus. Omandi äravõtmiseks on vajalik seaduslik alus. 2) Avalik huvi. 3) Õiglane ja kohene hüvitis. Omandi äravõtmine poleks lubatud, kui sellega ei kaasneks õiglane ja kohene hüvitis. 6.1.14 Kutsevabadus
III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid
· õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel);
idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - Pico Della Mirandola „Igaüks on oma õnne sepp“ - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Montesquieu, Immanuel Kant (autonoomia käsitlus) b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid 1776 The Virginia Bill of Rights
· õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene: 10
annaabi.ee 
