Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks ja sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Kui ta 632.a suri, võttis tema äi Abu Bekr endale kaliifitiitli ning temast sai islamiusu peamine kaitsja. Tema surmaajaks 634. a. oli Araabia täielikult vallutatud. Kuid alles järgmise kaliifi Omari ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma. Loodi uued islami dünastiad, sealhulgas üks tähtsaim neist oli Omaijaadide dünastia Süürias, mis sai alguse 661. a. Selle pealinn Damaskus sai muhameedliku suurriigi keskuseks, mis ulatus peagi Marokost Indiani. Omaijaadid hoidsid võimu enda käes 750. aastani, kui nende asemele tulid Muhamedi onu järeltulijad, Abbasiidide dünastia, mis valitses üle 500 aasta. Peale esimese ja ainuõige prohveti surma 632 aastal, olid uue usu väljavaated veel ebakindlad. Usk oli küll tugev Muhamedi lähiringkonnas, kuid väljaspool teda ähvardasid mitmed hädaohud
Valitses Rashiduni ("Õigesti juhitud") kalifaati Khadijah bint Khuwaylid Prohvet Mohammedi esimene naine Khadijah (Hadidza) oli esimene islamiusku pöördunu Ta veenis Mohammedi Allahi sõnumi tõelisuses, kui mees ise peale ilmutuse saamist oma vaimses tervises kahtles. Hadidza suri moslemite tagakiusamise ajal Mekas, arvatavasti äärmisest vaesusest tingitud kurnatuse tagajärjel. Uthman ibn Affan Ta oli esimene kaliif, kes kuulus Omaijaadide dünastiasse Kolmas Araabia kaliif aastatel 644656 Uthmani ajal sai oma esialgse kuju Koraan
ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm
Karlil oli kaks naist.ja nendega kokku kuus last. Karl oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise poeg. Ta kuulutati 715. aastal Frangi riigi põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invasioonist ning sellega pandi esialgu piir araablaste edasitungile Euroopasse. Kuid sellega ei kadunud moslemite sissetungi oht, sest näiteks 730. aastate teisel poolel rüüstasid araablased sageli tänapäevast Lõuna-Prantsusmaad.
saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu
Teada sain muidugi palju. Kuna ma pole kunagi varem Islami kunstiga kokku puutunud, tundus pea iga kolmas fakt uue ja huvitavana. Silmaringi kohapealt tuli see referaat kindlasti kasuks. Kust on saanud alguse islami kunst? 7. sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis,
Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Alguses oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate hansapäevad.
otsese või kaudse ülemvõimu alla peaaegu kõik alad, millest koosnes hilisem Karl Suure impeerium, välja arvatud Itaalia, kus valitsesid langobardid. Ta oli Frangi riigi kuningas, kes suutis kõik Frangi riigid ühendada. Karl Martell suri 741. aastal ning siis jagati riik tema kahe poja vahel: Karlmann sai Austraasia ning Pippin Lühike Neustria. 732.aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers´ ja Tours´i vahel, mistõttu konflikti on nimetatud nii Poitiers`, kui ka Tours`i lahinguks. Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud Karli võitu on peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite pealetungist. Kuid viimasel ajal on tähelepanu juhitud sellele, et Omajaadidel polnud sel hetkel
ARAABIA KULTUURI MÕJU - Numbrid(võeti üle indiast) - Kompass ja astrolaab - Paber-jõudis läbi nende euroopasse - Kirjanduse levik-nt trubaduur - Teadus, kreeka keelsed teosed kirj. Ümber araabia keelde - Kunst, nt sibulkuplid ISLAMI KUNST - Tähtis arhitektuuriline osa(moseed, medresed(koolis), hauakambrid, kaubatänavad(basaar), lossid ja paviljonid) - Omari mosee Jeruusalemmas - Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damaskuses - Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada TEADUS 10.sajandil al-Horezini entsuklüpeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Masud- ,,kullaväljad ja kalliskivimaardlad" 8 Teadus oli seotud Koraaniga ning selle uurijad oli austatud 13.saj. araabia keele entsüklopeedia Ibn Mansur Ibn Sina meedik, maadeuurija, geograaf 1152
Teiseusulistelt võeti aga makse. Tavainimesele jäi elu samasuguseks, rahvad omavahel eriti ei segunenud, sest araablastel oli keelatud elada samas piirkonnas vallutatutega. Abassiidid (750 1258) Abbassiidid ehk Abbassiidide dünastia oli kaliifide dünastia, mis valitses Kalifaati 7501258. Dünastia rajas Muammadi noorima onu al-`Abbs ibn `abd al-Mulibi pojapojapoeg Ab l-`Abbs as-Saff, kes kukutas Omaijaadide dünastia Damaskuses (Süüria pealinn). Abbassiidide riiki nimetatakse Abbassiidide kalifaadiks ehk Bagdadi kalifaadiks, sest pealinn viidi 762 üle Damaskusest Bagdadisse (Iraagi pealinn). Abbassiidide hiilgeaeg oli 8. sajandi teine pool ja 9. sajandi algus, mil valitsesid al-Manþr, Hrn ar- Rashd ja al-Ma'mn. Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu Hulagu, Hulagu väed Bagdadi vallutamas
· 10000 mehega läks nüüd prohvet Mekasse XIV ptk. · Teel Mekasse kohtas muhamed onu Abbasi, kellele oli see ka viimane, elupäästev võimalus islami pöörduda. Hiljem sai selle, kõige põlatuma uskliku järeltulijast kõige suurem islami kaliif. Tark ja muinasjutuline Harun ar-Rasid. Muhamed põlgas kavalat Abbasi. · 2 dünastiat pidid kuulsusrikkalt islami maailma valitsema. Omaijaadide dünastia, Abu Sufjani pärijad ning Abasiidide dünastia, Abbasi pärijad. · Muhamed saatis linna rahuettepaneku. Ta hõivab igaveseks Meka linna, ning kõik kes jäävad sõjaväe linna tulemisel oma majadesse, jäetakse ellu. · Linna ei rüüstatud. Ainus mis hävitati, oli 360 puusliku kuju. · Kuraiside 4 püha kuud pani ta kehtima terveks aastaks, st igaveseks. · Meka jäi pealinnaks nii tema, kui ka 4 kaliifi ajal. Ise prohvet sinna ei kolinud,sest
e. sein, mis pidi kindlasti olema Meka suunas. Kiblas asus "mihrab" (väike auk koraani jaoks), sellest paremal "mimbar" (jutlustaja tool), samuti "maksurah" (koht, kus emiir ja teised tähtsad isikud palvustest osa võtsid). Et ehitis liiga lame ei tuleks, otsustas arhitekt asetada 4.20 m kõrguse samba peale veel teise 2m samba, ja alles nende peale ehitas ta katusepalke kandvad kaared. Et ehitis tugevamaks muuta, ühendati kaarega ka alumised sambad. Mauri arhitetktuuri (omaijaadide poolt väljakujundatud arhitektuur) hoburaudkaar nagu äralõigatud ring, seda iseloomustab lõpetamatus ja liikuvus. Islami ehituskunsti iseloom püüd luua ühele ja samale motiivile lõpmatul hulgal variatsioone, kompositsioon lubab iga motiivi tõlgendada eri tähenduses. Kirjud maalingud kaartel, valged ja värvilised kivid. Kuppel mihrabi kohal mod. komplitseeritud põimingu (kaheksaharulise tähe), maksurah ülemine osa kärgvõlv (koosneb väikestest ühesugustest kärgedest)
annaabi.ee 
