Olümpiamängude ajalugu 1 Tallinn 2008 SISUKORD 2..........................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD
arengut muudes maades. Alles 1888. Aastal hakkas asi arenema, Coubertin valiti ta Prantsusmaa Spordiühingute Liidu peasekretäriks. See tähendas seda, et tal oli võimalus nüüd mõjutada (peale koolitundide mõjutamist) ametlikult kogu riigi spordiellu. See oli Coubertini jaoks suur samm oma idee teostamise suunas ning juba 1894.aastal toimus Rahvusvaheline kongress Olümpiamängude taaselustamise küsimustes. Selle kongressi positiivse tagasisideme tulemusel otsustatigi kinnitada olümpiaharta, mis kinnitas Olümpiamängude toimumise iga 4 aasta tagant. Selle revolutsioonilise sündmuse juhtivaks organiks sai Rahvusvaheline Olümpiakomitee ehk ROK, mille peasekretäriks valiti koheselt Coubertin. Ning aja möödudes 1896.aastal valiti ta juba presidendiks. Seega sai Coubertini unistus tõeks, hakkasidki toimuma Olümpiamängud. Aga sellega kaasnesid ka paljud muutused. Üks nendest toimus enne 6.ndat nüüdisaja OM, seal võeti
olümpiamängude medalistidest jäi dopinguga vahele. Venemaa antidopingu amentik Grigori Rodtšenkov tunnistas, et ta manipuleeris 2012 aasta Londoni olümpiamängudel vene sportlaste uriiniproovidega. Mina arvan, et isegi, kui Venemaal lastakse osaleda olümpial, vaadatakse kõiki nende sportlasi kõõrdi, nii Rios kui ka üle maailma telerite taga, kuna dopinguskandaalid on nii suureks juba paisunud. Kuna Venelased eksisid rängalt olümpiaharta vastu, ei sooviks mina, et nad võistleksid sellel aastal Rio olümpial, kuna kui nad võistleksid, siis tuleks uuesti selliseid juhtumeid ja võibolla isegi rohkem. See oleks kõigile sportlastele nö äratuskellaks, et mis võib tegelikult jutuda, kui kasutada dopingut. Ega Lance Armstrongile ei öeldud pärast dopingu intsidente, et ära enam nii tee ja siis sa võid edasi võistelda. Propageerigem puhtast sporti ja ärgem kasutagem keelatuid aineid!
(384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge. Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta. Olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud rõngast Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia Punane Ameerika Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal Olümpialipp On valge, ilma ääristuseta põhjaga plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel
Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole - olümpiamängudele. Olümpiaharta ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise Second level organiseerimist js toimimist ning määrab Third level kindlaks olümpiamängude pühitsemise Fourth level tingimused. Fifth level Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de
olümpiamängude ausas ja sõbralikus võistluses; 6 värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhivärvus) on vähemalt üks kõigi maade rahvus-(riigi-) lipu värvusi. Olümpiadeviis citius, altius, fortius (kiiremini, kõrgemale, tugevamini) väljendab olümpialiikumise püüdlusi; deviisi autor on P. de Coubertini sõber, prantsuse pedagoog Didon. Olümpiasümboli ja deviisi kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on olümpiaharta järgi rangelt keelatud. Et neid ei kuritarvitaks, selle järele peavad oma riigis valvama rahvuslikud olümpiakomiteed. Olümpiarõngad koos mingi eraldusmärgiga moodustavad olümpiaembleemi. Igaks olümpiamänguks kavandatakse oma embleem: olümpiamänge korraldava linna sümbol, 5 olümpiarõngast, linna nimi ja mängude aasta. · Olümpialinn Olümpiaharta järgi antakse olümpiamängude korraldamise õigus linnale, mitte riigile.
8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks- Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. · 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. · 1894
päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks-Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. 1894
Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Sveitsis Lausanne'is. ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14- liikmeline ja esindatud oli 12 riiki (Suurbritannia, Argentina, Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus- Meremaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tsehhi ja Rootsi. Reeglid Iga isik või organisatsioon, kes kuulub ükskõik mil viisil olümpialiikumisse, on kohustatud täitma Olümpiaharta reegleid ning alluma ROK-i otsustele. Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele kuuluvad kõik õigused olümpiasümbolite (olümpialipu, olümpiadeviisi ja olümpiahümni) kasutamise suhtes. · ROK-i liikmeks saab olla vaid sellise maa esindaja, kus on olemas rahvuslik olümpiakomitee, kusjuures iga ROK-i liige on organisatsiooni esindaja oma kodumaal, mitte oma kodumaa esindaja ROK-is. · ROK-i töövormiks on täiskogu istungjärgud, mis toimuvad vähemalt kord aastas.
Wenlocki om: Algatas dr. W.P. Brookes, kes arstina tajus kehaliste harjutuste olulisust tervisele ja propageeris seda. Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal. Kavas olid: kriket, jalgpall, kaugus- ja kõrgushüpe, 50 jardi ühel jalal hüpped, võidujooksud, hiljema ka aritmeetikatundmine, kudumine ja deklameerimine jms. Kaasaegse spordiliikumise sünd sport- mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus. harta ,,olümpiaharta" 1832. a. prantslaste koostatud dokument, mille kohaselt oli Rondeau's asuva seminari õpilastel enda tarbeks õigus olümpiamängud korraldada. aadlik- kõrgema seisusega isik aristokraatia/ aristokraat- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule Kaasaegse spordiliikumise juured: aristokraatlik seltsielu Spordikultuur tekkis maaomanike vaba aja harrastuste ning rüütlite sõjalis-kehalise ettevalmistuse baasil
olümpialiikumises. Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Sveitsis Lausanne'is. ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14-liikmeline ja esindatud oli 12 riiki (Suurbritannia, Argentina, Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus-Meremaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tsehhi ja Rootsi. Reeglid Iga isik või organisatsioon, kes kuulub ükskõik mil viisil olümpialiikumisse, on kohustatud täitma Olümpiaharta reegleid ning alluma ROK-i otsustele. Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele kuuluvad kõik õigused olümpiasümbolite (olümpialipu, olümpiadeviisi ja olümpiahümni) kasutamise suhtes. · ROK-i liikmeks saab olla vaid sellise maa esindaja, kus on olemas rahvuslik olümpiakomitee, kusjuures iga ROK-i liige on organisatsiooni esindaja oma kodumaal, mitte oma kodumaa esindaja ROK-is. · ROK-i töövormiks on täiskogu istungjärgud, mis toimuvad vähemalt kord aastas.
igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole olümpiamängudele. OLÜMPIAMÄNGUDE SÜMBOOLIKA Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem on ROK-i ainuomand. Nende kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on Olümpiaharta järgi rangelt keelatud. Nende õiget kasutamist kontrollib iga riigi rahvuslik olümpiakomitee. OLÜMPIASÜMBOL 5 omavahel põimunud värvilist rõngast. Värvid alustades ülalt vasakult on: sinine, must, punane, kollane ning roheline. Vähemalt üks neist värvidest on iga riigi lipul, samuti sümboliseerivad need eri maailmajagudest pärit sportlaste ausat ning sõbralikku jõukatsumist olümpiamängudel
annaabi.ee 
