(Nimetu langeb Olovernese ette põlvili, haarab ta jalge ümbert kinni ja nuuksub.) Olovernes palub Nimetult tema juurde jääda, käsib oma kaaskondlastel kohelda teda, kui kõiki teisi ning samuti on mehel alati vaba voli lahkumiseks, kui ta seda ise soovib. Annab talle elamiseks telgi tema läheduses. (Pagoas annab märku ja Nimetu saadetakse kõrvaltelki.) Pagoas teatab, et tema sõna soovib naine mägedelt. Juudit kummardab Olovernese ees maani, teatab, et tuli ise ja räägib Olovernesele oma murest Räägib talle oma jumalast, mis Oloverneses meelehärmi ent ka väikest huvi tekitab. Olovernesele meeldib Juudit ning ta küsib, kas ta tahab nende juurde jääda. Juudit nõustub. Juudit soovib vaid, et tal oleks endiselt alles õigus käia palvetamas ning, et tema vagadusekäsk keelab tal söömast muud, kui vaid seda, mis tal kaasas on. (Juudit kummardab maani ja läheb ühes ümmardajaga juhatatud kõrvaltelki.)
Juudit otsustas minna Olovernese juurde. Olovernes on Assuri väejuhataja. Juudit räägib rahvale ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada talle lapsi. Olovernes aga ei taha sellist elu. Olovernes on Assuri väejuhataja. Olovernesele meeldib aus elu. Eriti igatseb ta oma elu oma mägises kodukülas. Ta ei ole kergemeelne ning ei lange Juuditi lõksu. Rahvas jumaldas ja austas Olovernest, sest ta oli neile eeskujuks. Ta aitas alati, kui see oli tema võimuses. Juudit häiris olovernest oma jutuga. Juudit räägib üht, aga mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Juuditi soovid olid liiga suured olovernese jaoks. Juudit tappis magava olovernese. Ta võttis ta pea ja viis oma linna, pani pea
võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast. Peale seda naasesid nad kodukülla, kus kõik kummardasid ja tänasid teda linna vabastamise eest. Juudit oli alatu pettur, sest palus jehoovat, et too õnnistaks teda kavaluse ja tarkusega. Valetas Olovernesele. Tappis oma mehe kuna too ei pööranud talle enam palju tähelepanu ja kohtles teda kui võõrast. Juudit oli naine, kes oli valmis oma kodukoha päästmiseks tegema ükskõik mida, isegi tapma. Tema teod ei olnud õigustatud. Minu arvates oli ta ahne ja kui oma tahtmist ei saanud, siis tegi kõik, et teiste elu põrguks muuta. Ta oli ka omakasupüüdlik, sest ta ohverdas end, et teistele näidata, et ta suudab linna päästa, ta kindlasti lootis pärast kiidusõnu saada
Olovernes annab loa vang vabastada ja talle sõjariistad tagastada. Seejärel püüab vang Olovernest taas tappa. · Olovernes selgitab välja, et vang kippus ta elu kallale, kuna kadestab teda. Ta annab vangile võimaluse ennast tappa. · Olovernes mainib nimetule, et tal on viimast tarvis ning seetõttu käseb oma teenijatel nimetu eest hoolitseda ja talle tuba kätte näidata. · Olovernese juurde saabuvad Juudit ja tema ümmardaja. · Juuditi sõnul olevat tal Olovernesele tähtis teadaanne. Ta räägib mehele Petuulia olukorrast, kus on vesi otsa saamas ning inimesed nälgimas. · Juudit väidab Olovernesele, et viimane olevat nende jumala käskjalg maa peal ning et koos jumala abiga saavat ta kangekaelsest Petuulia rahvast jagu. · Olovernes jätab Juuditi endale juurde. Juudit palub, et saaks öösel väljas palvetada ja süüa seda, mida tema ümmardaja kaasas kannab. Olovernes annab loa. · Pagoase ja Olovernese vestlus
Olovernes on Jehoova käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgest osa saada. Kui Olovernes on liigse magusa viina tõttu sügavasse unne vajunud, langeb Juudit masendusse ning ei tea, mida teha. Tema plaan Olovernese silma ees armu leida oli nurjunud ning tema neitsilikkus taas naeruks saanud. Juudit teab, et kui
naine tunneb, et Olovernes on Jehoova poolt saadetud käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgusest osa saada. Kui Olovernes on liigse joomise tõttu unne vajunud, langeb Juudit masendusse ning ei tea, mida teha. Tema plaan Olovernese silme ees oma rahvale armu leida oli nurjunud. Juudit teab, et kui Olovernes hommikul ärkab, jookseb ta oma
Ühel õhtul väljuski Juudit teenijanna saatel läbi maa-aluse salakäigu linnast. Pimeduse katte all lähenes ta väepealiku telgile, viskas õlgadelt sooja salli ja astus kogu oma ilus uhkesse telki, kus pidu oli täies hoos. Telgi peremees arvas, et naine on järjekordne "jahisaak" ja et selle saagi kohaletoimetajad on sealsamas telgi sissepääsu kõrval. Uustulnuk oli nii ilus, et telgi peremees kutsus ta otsemaid enda kõrvale. Juudit pani mängu kõik oma võlud, lähenes Olovernesele, istus tema põlvedele, võttis veinikannu ja valas peekri täis, rüüpas ka ise ja alles siis asetas peekri võõramaalase suule. Olovernes oli seesugusest peenetundelisusest vaimustatud. Veel mõni peekritäis joovastavat veini ja väepealik andiski käeviipega märku, mis tähendas, et kõik ülejäänud peale Juuditi on telgis liigsed. Juuditile polnud saladus, et meeste armuuni on sügavam kui naistel. Kui ta kuulis mehe aeglast ja müristavat norskamist,
huvitab inimene. Kirjanik väljendab Olovernese suu läbi iseenese mõtteid. Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule. Kuid Villul on liialt palju uhkust ja vastutustunnet, et vigasena seda pakkumist vastu võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks
Kirjanik väljendab Olovernese suu läbi iseenese mõtteid. Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule. Kuid Villul on liialt palju uhkust ja vastutustunnet, et vigasena seda pakkumist vastu võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma.
Nebukadnetsari ajast. Neb. alustas sõda ja kutsus kõiki hõime ja rahvaid sõtta. Kui sõda võidukalt lõppes, siis hakati karistama neid, kes polnud sõjast osa võtnud. Karistusvägede ees on Olovernes. Mõned allutatud rahvad paluvad armu ja lubavad Neb.-t kummardada, kui jumalat. Juudid hakkavad kartma. Võtmelinnaks Jerusalemma oli Petuulia, seda hakatakse kindlustama. Sellest saab teada Olovernes, ta pahandab ja ei saa aru miks nad ei alistu. Üks preester annab Olovernesele nõu juute parem mitte puutuda, sest nende jumal kaitseb neid ja Olovernes saaks lihtsalt narualuseks. Preester aga võetakse kinni ja saadetakse Petuuliasse. Ta võetakse seal vastu. Petuulia piiratakse niimoodi sisse, et kaevud jäävad piirajate aladele- juudid jäävad janu- ja näljahäda kätte. Rahvas nõuab, et linn tuleb ära anda. Linna kaitsev väepealik ¸ütleb rahvale, et kui viie päeva jooksul neid Jumal ei aita, siis antakse linn ära
3) Probleemid o Provotseerimine 4) Tsitaadid "Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest." "Hea sõna on mõnikord vägevam kui terav mõõk." "Kannatus teeb targaks." "Armastus nõuab tegusid, mitte sõnu." 5) Kavapunktid 1. Olovernese vägi piirab Petuuliat. Näljased/janused inimesed tulevad Juuditi jutule. 2. Juudit otsustab Olovernese juurde minna. 3. Juudit jätab Olovernesele hea mulje ja kutsub ta koos ülemteenrite ja pealikega peole. 4. Olovernese pidu. 5. Juudit ässitab Nimetut Olovernest tapma. Nimetu enesetapp. 6. Juudit raiub Olovernese pea maha ja laseb selle linnamüürile piigi otsa panna. 7. Juudit tunnistab oma abikaasa ja Olovernese mõrva üles ning saab rahvalt esialgu selle eest kiita, kuigi tunneb, et ei vääri seda. Natukese aja pärast tahab rahvas Juuditi ära tappa, aga temalt ei
3) Probleemid o Provotseerimine 4) Tsitaadid "Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest." "Hea sõna on mõnikord vägevam kui terav mõõk." "Kannatus teeb targaks." "Armastus nõuab tegusid, mitte sõnu." 5) Kavapunktid 1. Olovernese vägi piirab Petuuliat. Näljased/janused inimesed tulevad Juuditi jutule. 2. Juudit otsustab Olovernese juurde minna. 3. Juudit jätab Olovernesele hea mulje ja kutsub ta koos ülemteenrite ja pealikega peole. 4. Olovernese pidu. 5. Juudit ässitab Nimetut Olovernest tapma. Nimetu enesetapp. 6. Juudit raiub Olovernese pea maha ja laseb selle linnamüürile piigi otsa panna. 7. Juudit tunnistab oma abikaasa ja Olovernese mõrva üles ning saab rahvalt esialgu selle eest kiita, kuigi tunneb, et ei vääri seda. Natukese aja pärast tahab rahvas Juuditi ära tappa, aga temalt ei