Hoonestuse soojusvarustust on võimalik lahendada lokaalselt väikekatelde (tahkeküte, gaasimahutid) või soojuspumpade baasil. Samuti võib küttevarustuse tagada ahjuküttega. Krundil 2 on võimalik kasutada pikki Nigli tänavat kulgeva gaasitrassi olemasolul kütteallikana maagaasi. 1.9. Keskkonnakaitse Praegusel ajal planeeritaval alal hoonestus puudub. Lähim hoone asub planeeritava ala piiril. Planeeringuga kavandatud ehitised ei ole keskkonnaohtliku mõjuga. Olmereoveed kanaliseeritakse ja juhitakse magistraalvõrku ja juhitakse puhastusseadmetesse. Sademeveed hajutatakse kruntidele. Moodustatud kruntidel võib olemasolevat kõrghaljastust ümber planeerida, hoonestusala alla jäävad puud eemaldada. 1.10. Tuleohutus Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeringualal paiknevad juurdepääsud ehitistele hoida aastaringselt vabad. Planeeritavad 6
inimtegevuse tõttu mitu korda suureneda. Põldude ja heinamaade vahel voolavates, kuid asulaid mitteläbivais ojades põhjustavad üldfosfori kõrgenenud sisaldust väetatud maade drenaazi- ja filtratsiooniveed. Üldfosfori väga kõrgeid kontsentratsioone külasid läbivate ojade vees põhjustavad fosforirikkad köögiveed, pesupesemisveed, valgveed mineraalväetiste hoidlast, loomafarmide lägahoidlate üle ääre voolamine. Väga fosforirikkad on asulate olmereoveed, milles sisalduva üldfosfori keskmine hulk ööpäevas ühe inimese kohta on hinnangute järgi Eestis 1,44 g. Jõgede vee üldfosfori sisalduses võib täheldada olulisi regionaalseid iseärasusi. Vesikondadest asub erandlikul kohal Hiiumaa, kus domineerivad tugevasti väga kõrge ja kõrge üldfosfori sisaldusega jõelõigud. Üldfosfori keskmise sisaldusega jõelõike on Hiiumaal 7,1% ning madalt ja ülisuurt sisaldust ei esine. Kõigis ülejäänud
Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 2. SO2 olmes ja tööstuses 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2.Olmereoveed .Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Mullasaastel Põllumajanduslikud 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) 2. Väetised 3. Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud 1. Teede ja majade ehitamine 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon
Tähtsuse järgi-peaveejuhe,magistraaltorustik,harujuhtmed,hoonesisend Ülesamde järgi-joogivee,tuletõrjevee,tehnoloogiline vee Materjalide järgi-plast-,teras-,malm-,betoon-,ja keraamilised Soojustamatta veetorustik jälgib maastikku reljeefi ja on 50cm allpool külmumispiiri torupeale Isoleeritud veetorustik paigaldatakse pinnasesse aga 50-70cm sügavusele Vaatluspunktid asuvadmurdepunktides ja hoonete sisestusel.Kaevus on siiber,kraan,ventuusid(õhu eemald) Kanalisatsioon jaotub Olmereoveed Tööstuslikud heitveed Sadeveed Ühisvoolsed-kõik ühes torus Lahkvoolsed-iga reoveeliik eraldi Materjalide järgi-plast-,betoon-,malm-,kiudtsement-,keraamisised ja terastorud Olmereovee kanal koosneb maaaluste torude võrgust;hooneväljundist,hoovi-,tänava-,ja kollektortorustikest ning vaatlus ja kontroll kaevudest. Hoovi ja tänava torustik isevoolne külmumispiirisügavusele toru alla 0,005-0,0005 Vajadusel survetoru ja ülepumplad. Olmereovee vaatluskaevud asuvad
võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe. Veekogude saastumine Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine),loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada. lämmastiku/fosfori ringe euroopaliidu keskkonnakaitse BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid
· keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab
Kergema mürgistuse sümptomiteks on valutavad lihased ja peavalu. Varasematel aegadel sattus plii veevärki tinatorude kaudu. Veesaaste Eristatakse: mehaaniline saastumine (keemiliselt neutraalne hõljum); keemiline saastumine; bioloogiline saastumine (sinivetikate toksiinid); soojuslik saastumine. Tööstusest pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni. Veekeskkonna saastumise põhjused: 1) olmereoveed, 2) tööstusreoveed. Ohtlikumad on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus; 3) põllumajanduses tekkinud reoveed ning taimetoitained, 4) prügila nõrgveed, 5) atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Eutrofeerumine Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide (P, N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja kuhjumise tagajärjel. Eutrophication a process where water bodies receive excess
Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema. BHT kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja. Veekaitse põllumajanduses. Reoaineid iseenesest pole olemas, reostuvad vaid valesse kohta sattunud ressursid. Põllumajanduse reostuskoormust on raske määrata, kuna suurelt osalt on ta hajuv ja tal on tugev sessoonne iseloom. Reostavad taimekaitsevahendid, väetised ja toitelemendid. Ammooniumlämmastikku eraldub õhku, jõgedesse, järvredesse, põhjavette
ca 30 t jäätmeid minutis. 27 VETE REOSTUMINE Põhjus: Vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temperatuuri on muudetud. Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Veereostuse allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Töötleva tööstuse jäägid 1. Tööstuse heitveed 2. Talud, farmid (pesu) 2. Olmereoveed 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Tagajärg: Vee reostatus, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Vesi võib osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. HAPPEVIHMAD pH on normist madalam. Põhjused: 2/3 juhtudest on happesus põhjustatud H 2SO4 ja 1/3 HNO3-st. SO2 + H2O = H2SO4 NO2 + H2O = HNO3 SO2 söe, põlevkivi põletamine NO2 heitgaasid jt tööstusjäätmed. Mõju: 1. Pestakse maha taimelehtedelt vahakiht ja lakkab fotosüntees taimed kuivavad. 2
Inimekvalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. 61. Õhureostus · Põllumajanduslikud: kemikaalide kasutamine; ebameeldiv lõhn; tootmisjäägid; tolm; tõetolm · Mittepõllumajanduslikud: autode heitgaasid; SO2 olmes ja tööstuses; fluoriidid; NO2; kloriidid; raskemetallid; tolm, põlemisjäägid; aerosoolid Veereostus · Põllimajanduslikud: töötleva tööstuse jäägid; talud, farmid (pesu); väetised; erosioon · Mittepõllumajanduslikud: tööstuse heitveed; olmereoveed Mullareostus · Põllumajanduslikud: keemilised elemendid; väetised; muldade sooldumine · Mittepõllumajandusliku: teede ja majade ehitamine; jäätmed(prügimäed); kõik mis tuleb üle õhust ja veest 63. Atmosfääri kaitse 1) haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) onn haljastamata alaga võrreldes 2...3 korde efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades 2) saasteallikate likvideerimine 3) õhupuhastid
Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. o Veereostusel Põllumajanduslikud Töötleva tööstuse jäägid Talud, farmid (pesu) Väetised Erosioon Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud Tööstuse heitveed Olmereoveed Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. o Mullasaastel Põllumajanduslikud Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) Väetised Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud Teede ja majade ehitamine Jäätmed (prügimäed) Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest · Lokaalsed ja globaalsed probleemid.
metsatulekahjud, ulukid, tormid, üleujutused, looduslik erosioon, toitainete rikaste kivimite murenemine. Antropogeensed - inimtegevus looduses ja selle mõju keskkonna seisundile. Peamised punktreoained: - Toitained Fosfor ja lämmastikuühendid Veekogude lämmastikukoormusest pärineb suur osa põllumajandusest ja õhureostusest, olmereovete osakaal on üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained, väetised, erosioon. - Bakterid Fekaalsed kolibakterid - Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid Biomagnifikatsioon Koguorgaanika Õlid ja rasvad Reoainete klassifikatsioon: - Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk. - Püsivad reoained anorgaanilised sünteetilised kemikaalid, millised lagunevad ainult osaliselt. - Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt
4. Tolm (põllu harimisel) 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Õietolm 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel 1. Töötleva tööstuse jäägid 1. Tööstuse heitveed 2. Talud, farmid (pesu) 2. Olmereoveed 3. Väetised 4. Erosioon Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Mullasaastel 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid) 1. Teede ja majade ehitamine 2. Väetised 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Muldade sooldumine 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest Jäätmed
annaabi.ee 
