Selle üle otsustab oliivikasvataja. Peale oliivide kogumist, sorteeritakse viljad vastavalt küpsusele ja suurusele. Tänapäeval leidub sadu õlipuu sorte, mille aretustöö on läinud kahes põhisuunas: õlioliivid, mis sisaldavad rohkesti väärtuslikku oliiviõli, ja lauaoliivid. Ent on olemas ka selliseid sorte, mis sobivad edukalt nii õlitööstusse kui pidulauale. Oliivid Õlipuu viljad on kujult kerajad luuviljad, mis tähendab seda, et oliivides peitub luustunud seeme. Nende kaal varieerub tavaliselt vahemikus 1,53,5g. pH maksimaalselt 8,5. Vett ja suhkruid on neis tunduvalt vähem kui teistes puuviljades, kuid seevastu leidub õli ja valke jällegi rohkem. Märkimist väärib ka oliivide vitamiinisisaldus: rasvlahustuvad vitamiinid A ja E ning vesilahustuvad B1, B2 ja C. Naturaalselt oliivides leiduvad fenoolsed ühendid- glükosiid oleuropeiin,
puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva. Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga ta on ka väga hea põletuste
väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E- vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva. Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga ta on ka väga hea põletuste ravimiseks ,näiteks horvaadid kasutavad seda
- ära lisa ise toidule soola - asenda sool meelepäraste maiteainete või vürtsidega - väldi valmistoitu ja poolfabrikaate * Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Näiteid soola sisaldusest Umbes 1 g soola (päevane maksimaalne soovitus 5–6 grammi) sisaldub näiteks: * 2 g puljongipulbris, * 8 g soolaheeringas, * 15 g oliivides, * 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes või maisihelvestes, * 50 g suitsusingis või viinerites, * 50 g rosoljes, * 60 g verivorstis, * 90 g juustus või leivas Kaalium * Kaalium on mineraal mida organism vajab: - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, - närvide, lihaste ja südame töö normaalseks funktsioneerimiseks, - neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks.
· B grupi vitamiinid seemnetes, pähklites, teraviljas, erinevates köögiviljades. · Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades.
6. Ligimeelitav õistaimede nektar 7. Bioregulatoorne hormoonide koostises 8. Biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, veest kergemad 1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (glütserool + 3 rasvhappejääki) Vedelad rasvad ehk taimsed õlid taimedel peamiselt küllastumata rasvhapped, süsinike aatomite vahel kaksiksidemed, nt rapsis, kanepis, oliivides. Energiaallikas ja varuaine. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad küllastunud rasvhapped, C vahel üksiksidemed, talletatakse rakkudes. Energiaallikas Vahad tahked, vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele, taimsed vahad (puuviljadel, okastel kaitse), loomsed mesilasvaha ja vill 2. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani koostises, hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba (sabad on koos) 3
· juhteteede struktuur on piklikaju tasandil seljaajust erinev. Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. Piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed suuraju poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju eesmisel pinnal püramiidide ülemise otsa tasandil nendest lateraalselt paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid. Oliivides paiknevad tuumad, mis on seotud tasakaalureflekside ja koordinatsiooni reguleerimisega, samuti sisekõrvast saabuvate helidest tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: · V n. trigeminus kolmiknärv · IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv · X n. vagus uitnärv · XI n. accessorius lisanärv · XII n. hypoglossus keelealune närv.
vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes. Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi energiadefitsiit. Ent selle ületarbimine toob ohud, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkrutõbi, ja mitmed vähid. Küllastunud rasvade hulgas on lipiidid, mis annavad
· Moodustab 2% kehakaalust; · Paikneb luudes ja hammastes; · Luude arenemisperioodil tarvitada piisavalt; · Reguleerib vererõhku; · Parandab näonaha seisundit; · Soovitatav toiduga saadav päevane kaltsiumikogus on täiskasvanud inimese puhul vähemalt 800 mg; Kaltsiumit leidub: · Juustus, piimas ja teistes piimatoodetes; · Munas; · Pähklites ja seemnetes; · Brokkolis; · Viigimarjades; · Oliivides; · Aprikoosides; · Apelsinides; · Roheliste lehtedega aedviljades; Kaltsiumipuudus: · Lihaste krampitõmbumine ja käte ning jalgade "ärasuremine"; · Luustiku väärareng; · Liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries; · Luude hõrenemine, osteoporoos; · Tsitrulised ja kohvi viivad kaltsiumi kehast välja; Magneesium (Mg) · Töötab D-vitamiiniga; · Südamelihaste ja teiste lihaste töö; · Süsivesikute ainevahetuse mõjutamine; · Ajutegevus;
Kolesterool on vajalik, et sünteesida sapphapet, suguhormoone ning D-vitamiini. Rasvad koosnevad erinevatest rasvhapetest: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomsetes rasvades ja mono- ning polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikus taimsetes rasvades. Küllastunud rasvhapped on näiteks võis, juustus, lihatoodetes ja kondiitritoodetes. Monoküllastumata rasvhappeid leidub oliivides, rapsiseemnetes ja pähklites. Polüküllastunud rasvhapped on lõhes, heeringas, pähklites, maisis ja päevalilleseemnetes. (Portaal Toitumine. Rasvad) 4.2 Rasvade tarbimine Rasvad peaksid kogu energiavajadusest moodustama 20-30 %. Saavutusvõime paranemiseks ei tohi rasvu tarbida alla 20% kogu energiavajadusest. Rasv on energiaallikas ning oluline rasvlahustuvate vitamiinide ja asendamatute rasvhapete allikas, mis on sportlase toidus väga tähtsad
annaabi.ee 
