464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse 411 oligarhiline riigipööre Athenais 404 „Kolmekümne türannia“ Athenais 403 demokraatia taastamine Athenais 401-400 „10 000 kreeklaste retk“ Xenophoni juhtimisel 395-386 Korinthose sõda 427-347 Platon 384-322 Demosthenes 384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e
keegi ei teadnud väga täpselt mis Spartas toimub. Spartat varjasid ka looduslikud mäed, mis pakkusid kindlamat kaitset, kui mistahes müür ja võimaldasid spartalastel endid välismaailmast veelgi paremini eraldada. Minu arvates polnud kumbki riik väga hea valitsemismeetodiga ning palju rohkem edu oleks neile toonud Rooma-tüüpi demokraatia- ja kaitsekorraldus. Siiski oli sellel spetsiifilisel ajaperioodil Sparta oligarhiline valitsus Vana-Kreeka jaoks sobivam kui Ateena demokraatia. Demokraatia on üldiselt küll arenenum ja inimlikum valitsemisvorm, kuid polnud siis veel täielikult välja kujunenud. Ateenlased küll rõhutasid igal võimalusel võrduse ja vabaduse põhimõtet, kuid tegelikult neil seda ju suuremas osas ei olnud. Hääleõiguslikke kodanikke oli seal vaid 10%. Ülejäänud inimesed olid praktiliselt õigusteta. (Sparta kodanike naistel olid aga meestega peaaegu
ülemvõimu) või poliitiline võitlus erinevate aristokraatlike sõpruskondade vahel, tõi enesega kaasa erinevaid valitsemisviise: a) Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. b) Oligarhiline valitsemisviis- võim oli koondunud osade aristokraatlike suguvõsade kätte. c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. d) Demokraatlik valitsemisviis (kr k demos rahvas + kratos võim)- võim kuulus
ülemvõimu) või poliitiline võitlus erinevate aristokraatlike sõpruskondade vahel, tõi enesega kaasa erinevaid valitsemisviise: a) Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. b) Oligarhiline valitsemisviis- võim oli koondunud osade aristokraatlike suguvõsade kätte. c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. d) Demokraatlik valitsemisviis (kr k demos rahvas + kratos võim)- võim kuulus
Dekeleia sõda 413 404 413 vallutasid spartalased Dekeleia tugipunkti Atikas ja hoidsid sealt lähtuvalt kogu maakonda oma kontrolli all. Ateena oli seetõttu pidevas piiramisseisundis. 412 lõid mitmed Väike-Aasia ranniku ja saarte liitlaslinnad (Mileetos, Hiios jt) spartalaste toel Ateenast lahku. Spartalased said rahalist toetust Pärsia asevalitsejalt ja finantseerisid selle eest oma laevastikku. Algas meresõda Väike-Aasia rannikuvetes. 411 toimus Ateenas oligarhiline riigipööre: võimu haaras 400 vandenõulast. Väike- Aasia rannikuvetes (Samose saarel) paiknev Ateena laevastik jäi demokraatlikuks. Laevastik kutsus Alkibiadese pagendusest tagasi ja valis ta strateegiks. Laevastiku nõudel taastasid mõõdukamalt meelestatud oligarhide liidrid Theramenese juhtimisel järkjärgult demokraatliku riigikorra (410). 410 408 võitis Ateena laevastik Alkibiadese juhtimisel spartalasi Musta mere väinades,
n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv Totalitaarse reziimi tunnused 1. Ideoloogia 2. Totaalne revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. Totaalne mobiliseeritus 5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid 1. Ametlik ideoloogia 2
Üheparteival- oleneb aks lubab enda kõrvale ühendusi või mitte. Pluralistlik(partei lubab enda kõrvale teisi ühendusi) alluv-kas juht suudab endale allutada parteid Mobiliseeriv-ei luba enda kõrvale yhendusi, alluv.kas allub, domineeriv. Allutab. N: K. Päts.ühepartei valitsus, pluralistlik, alluv. Keskklassiline Sõjaväevalitsus: Massipretoriaanlik Oligarhiline Mobiliseeriv alluv Mobiliseeriv domineeriv Üheparteivalitsus: Pluralistlik alluv Pluralistlik domineeriv 64. Missugused on totalitaarse reziimi tunnused ja püsimise vahendid? Ideoloogia Totaalne revolutsioon Kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus
riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s. Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku.
Makedoonia garnisonid. Nii nagu Ateena, ei astunud ka Sparta III saj. Kreeka linnade ja hõimude liitu. Siseolud olid siin rasked. Mitmete kaotuste järel oli langenud tema välispoliitiline autoriteet. Sparta juht Kleomenes teostas Spartas reforme ja sõdis Ahhaia liidu ja Makedooniaga. Kaotab ja Sparta läheb Makedoonia võimu alla. Ateena sai neutraalsuse, sest Makedoonia väepealik lahkus sealt altkäemaksu eest. III saj. muutus tähtsaks kaubanduskeskuseks Rhodose oligarhiline Kreeka riik. Tema õitseng on seletatav rahvusvaheliste majandussidemete laienemisega. Rhodose hiiglaslik sõja- ja kaubalaevastik kontrollis suurt osa Egeuse merest. Rhodose riigile omistatakse esimene mereseadusandlus. ta säilitas oma iseseisvuse ja pidas edukaid sõdu. Sürakuusas vahelduvad oligarhia ja demokraatia, mis küll rohkem autokraatiaga sarnanes. Sürakuusa oli esimene hellenistlik riik, mille Rooma vallutas. Hellenistlike riikide sotsiaalne ja poliitiline kriis II ja I saj. e
Süsteem on kujunenud pika aja vältel. Spartalased 6 saj alguses ja keskpoolel järkjärgult allutasid oma võimule kogu peloponnosese, , lakedaimonlased ja nende liitlased.Liit sparta hegemoonia all. Korinthos kuulus sinna, olid sõltumatud spartalastest. Üks riik Argos, see ei liitunud mitte kunagi peloponnosuse liiduga, olid sparatalaste põlisvaenlased, tüli käis ühe vahepealse viljaka tasandi üle. 23.04.14 Korthinthos ja Sparta tahtsid Ateenat täielikult hävitada. Teine oligarhiline riigipööre , mahitasid Spartalased. Ateena alistamisel oligarhid ja spartalased leppisid kokku, ja kehtestada isadekord, muistne kord. 30 liikmeline komisjon isade korra taastamiseks, see koosnes veendunud oligarhidest , mees kelle nimi oli Kritias, oligarhide liider, Platoni suguane, Sokratese kuulaja, poliitiline publitsist, tragöödia kirjanik. Toonassesse vaimue- eliii kuuluv mees.Tema juhtimisel hakkasid need kolmkümmend omavolitsema, hakati tapma ,
toonases Kreekas. Periandros ehitas välja Korintose sadamad ja olevat lasknud rajada laevade üleveotee Isthmose maakitsusest, teised Kreeka polised kutsusid teda vahekohtunikuks oma tülides ja tal olnud sõbrasuhted nii Mileetose toonase türanni kui ka Lüüdia kuningaga Anatoolias. Kuid korintlased vihanud Periandrost ja tema järeltulija kukutati rahvaülestõusuga võimult (u. 585. a.). Seejärel kehtestati Korintoses taas oligarhiline riigikord, kuid Bakchiaadide võimu enam ei taastatud. Mitmetes linnriikides püüti sisesegadusi ja ähvardavat türanniat vältida seaduste üleskirjutamise ning seni tavaõiguslike normide täpsema sõnastamise ja tõhusama rakendamisega. Hilisemast pärimusest teame mitmeid poollegendaarseid seadusandjaid ja ka raidkirjad kinnitavad seaduste kirjapanekut paljudes linnades. Teistest rohkem on arhailisi seadusandlikke raidkirjatekste leitud Kreetalt, kust pärineb ka mahukaim meieni
annaabi.ee 
