moraalinormid. Dantet seevastu kannustas teadusel põhinev kahtlus ja sellest tingitud uudishimu. Nad mõlemad on teekangelased, alati liikuvuses ja ületavad keelatud paikade piire; mõlemad käivad sama rada mööda olles teel Purgatooriumisse Dante läbi Põrgu ja Odüsseus mere kaudu. Dante teekond võtab üle Odüsseuse oma laevahukust alates. Seniajani on nad teineteist dubleerinud. Teoses on tehtud vahet tõelisel inimesel ja inimkujuga elajataolisel olevusel, mis tähendab, et inimesed pole loodud selleks, et elada nagu jõhkardid, vaid järgida teadmisi ja virtu-t. Nagu Dante nii ka Odüsseus väljendab inimkonna tundmise sooviga saada teada maailma saladusi. Dante teadmine on seotud pideva tõusuga moraalsel teljel, mis tuleneb moraalsest täiuslikkusest. Dante käsitluses on olulised väärtused, mille najal ühiskond toimib. Ta peab oma teoses väärtuste või ,,märkide" eiramist suuremaks patuks kui kuritegu ise: kellegi halvale või valele
elunatukesi. Kõhnad , räpased, keset ööd üleval. Siis langes mu pilk põrandale. Seal vonkles elektrijuhe, mis oskamatult oli isoleeriga kokkukäkerdatud, kuid osa haljaid juhtmeid oli näha ja see tehnoloogiline kõrgpilotaaz ühendas pistikut elektriradiaatoriga, mis oleks pidanud olema seinale kinnitatud, kuid toetas lihtsalt vastu seina. Tapeet oli sealt alt juba kergelt pruunistunud. Selgus, et tollel isasel olevusel oli jalg jäänud juhtmesse kinni ja nii ta kukkuski lüües pea vastu ainsat mööblitükki korteris- täiskasvanute voodit. Juhtmed olid paljad ja voolu all, lastel vaid paljad varbad. Üks astumine selle õuduse peale ja rohkem ei astu planeedil Maa see laps kohe kindlasti mitte. Ja nüüd tatsas "isa" voodi juurde pisike ning palus süüa. Suurem tüdruk tõi lutipudeli, meesolevus näppis veriste sõrmedega lutti, keeras
funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. Ned Block: oletame, et inimvaimu funktsionaalset organiseeritust imiteerib täpselt mingi homunkuluste koloonia, mis on seotud mingi roboti kehaga, mis muudab oma sisendid käitumuslikuks väljundiks nagu inimene. Funktsionalismi järgi peame ütlema, et sel olevusel on vaim, et ta tunneb valu, jne. Teleoloogiline kitsendus funktsionalismile (W. Lycan): füüsikaline seisund realiseerib mingit funktsiooni ainult siis, kui organism on orgaaniline tervik ja seisund täidab seda bioloogilist funktsiooni, mille ta on evolutsiooni käigus omandanud. Kvaalid. Vaimuseisunditel paistab olevat kvalitatiivseid (fenomenilisi) omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada III isiku seisukohast; kvaalid ei ole
Zoroastrism – religioosne suund, ja Mani ajal oli ülempreestriks Karotr. Ta kiusas taga kristlasi ja juute, hindusid ja budiste. Mani surmas on tema süüdi. Tegemist oli kristliku rühmitusega ja vee rituaalid. Mani oli 4 aastane, siis võeti ta juba sinna religiooni, kui mani sai 12. aastaseks, siis sai ta ilmutuse. Kõige levinuim epiteet on „valguse kuningas“. Valguse mõiste esineb ka kirjanduses. Hinnas nimetati see ususnd valguse religiooniks. Maniluses ustuakse, et igal olevusel on olemas oma taveane teisik, kellega ta peale surma saab kokku. Manilus on osa Gnoosisest, aga samas omaette religioon. Eitas ristimist ja hakkas tekkima konflikt religiooni juhtidega. Pärimuse järgi leidis omale 12 järgijat. Manius olevat ka risti löödud. Ta pidas Jeesust oma eelkäijaks. 24. aastaselt sai uue ilmutuse. Ja visati religioonist välja, sest eitas ristimist. Pärimuse järgi võttis ette missioni reisi iraani piirkondadesse, peale seda pöördus tagasi Mesopotaamiasse.
mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. Ned Block: oletame, et inimvaimu funktsionaalset organiseeritust imiteerib täpselt mingi homunkuluste koloonia, mis on seotud mingi roboti kehaga, mis muudab oma sisendid käitumuslikuks väljundiks nagu inimene. Funktsionalismi järgi peame ütlema, et sel olevusel on vaim, et ta tunneb valu, jne. Funktsionalismi kriitika: kvaalid Vaimuseisunditel paistab olevat kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada III isiku seisukohast; kvaalid ei ole seoselised omadused, mida saaks adekvaatselt edasi anda, tuues ära nende seosed sisendi, väljundi ning teiste seisunditega. Mismoodi on näha kollast sidrunit ja punast õuna? Sidruni kollasust ja õuna punasust? On esitatud mõttelisi
realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. Ned Block: oletame, et inimvaimu funktsionaalset organiseeritust imiteerib täpselt mingi homunkuluste koloonia, mis on seotud mingi roboti kehaga, mis muudab oma sisendid käitumuslikuks väljundiks nagu inimene. Funktsionalismi järgi peame ütlema, et sel olevusel on vaim, et ta tunneb valu, jne Funktsionalismi kriitika: kvaalid Vaimuseisunditel paistab olevat kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada III isiku seisukohast; kvaalid ei ole seoselised omadused, mida saaks adekvaatselt edasi anda, tuues ära nende seosed sisendi, väljundi ning teiste seisunditega. Mismoodi on näha kollast sidrunit ja punast õuna? Sidruni kollasust ja õuna punasust?
üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarcki õpetus lisas hoogu hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Olulisim evolutsionist ka tulevasi arenguid meditsiinis ja tervishoius vaadates oli Charles Darwin (1809-1882)! Darwini peateos Liikide teke (1859) käsitleb nii arengut kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et igal olevusel kaks põhiomadust (millel areng põhineb) muutlikkus ja pärilikkus. Pärilikkust seletas Darwin nn pangeneesi teooria raames (kogu kehas tekkivad pärilikkusosakesed gemmulad siirduvad sugurakkudesse, kui kehaosa areneb / muutub, muutuvad ka gemmulad jne sisuliselt lamarkism). Oluline tegelane, kui räägime Darwini õpetuse kajastamisest ühiskonna tõlgendamisel oli Herbert Spencer (1820-1903). Pärilikkusteooria raames räägib ta füsioloogilistest
Lõpetas katastroofide teooria. Biogeneetiline reegel (Kas selle sõnastas nüüd Ernst Haeckel (1834-1919) või K. E. v. Baer pole oluline, oluline on, et selgeks sai 19. sajandil see, et ontogeneesi käigus leiab aset fülogeneesi teatav järellainetus.) 55 Charles Darwin (1809-1882). Liikide teke (1859). Käsitleb nii muutumist kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et igal olevusel kaks põhiomadust (millel valik põhineb) muutlikkus ja pärilikkus. Pärilikkust seletas nn pangeneesi teooria raames (kogu kehas tekkivad pärilikkusosakesed gemmulad siirduvad sugurakkudesse, kui kehaosa areneb / muutub, muutuvad ka gemmulad jne sisuliselt lamarkism). Darwin loob ka sugulise valiku mõiste isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Darwini tõi evolutsiooniteooriani suures osas juba mainimist leidnud Malthus püsis
käitumise tõttu tõusis Iiob Jumalast enesest kõrgemale. See omakorda sundis Jumalat ,,järele arenema", mis sündis Tarkuse appikutsumises ning selles, et ta inkarnatsioonis kannatades inimesega lepitust otsis. Nähes jumal-nelisuse ühe osana ka Lutsiferi, ei ole ime, et Jung näeb inimest ja Jumalat eetiliselt üsna ühe pulga peal seisvat. Kumbki ei ole kummalegi midagi võlgu, kuna mõlemas on olemas tumedam pool ehk Vari. Pealegi on nii jõuetul olevusel kui inimene keeruline teha kurja kõikvõimsale Jumalale enesele. ,,Lambad saavad hundi joogivees küll muda üles keerutada, kuid ei suuda talle teha rohkemat kahju. Nii ka loodu võib valmistada loojale pettumuse, kuid on vaevalt usutav, et ta suudab teha temale tõeliselt halba. Seda teha on vaid võimsa looja võimuses nõrgukese loodu vastu." (JUNG 2002:71) Jung tunnistab, et ta omistab Jumalale kurja, kuid ütleb, et see pole midagi sellega võrreldes,
annaabi.ee 
