· Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt kehtestatud Berliini blokaad (1948) · Ida-Saksamaal hakati sotsialismi ehitama, majanduslike sidemete nõrgenemine Saksamaa lõhenemine toimus 1949. aastal, kui kuulutati välja Saksa LV põhiseadus. Esimeseks liidu kantsleriks sai Konrad Adenauer. NSVL-i okupatsioonis kuulutati välja Saksa DV. Sotsiaalse turumajanduse tunnused: · Riik reguleerib majandust · Avatud turg · Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents
kuulutada sõda, USA ja suurbrit tunnustasid NSVL 1941. A piirides, kuna tahtsid temaga hästi läbi saada(baltimaad sattusid taas NSVL võimu alla) · Jalta konverents 1945 vebstalin, roosevelt, churchill. Kooskõlastati sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO asutamiskomnverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis san fransisco. Sks kui sõjasüüdlane peab maksma, jaotatakse okupatsioonideks võitjate vahel, tuleb demokratiseerida. · Potsdami konverents 1945 juuli-augustStalin, Truman, Churchill(hiljem Attlee). Sks jagatakse 4ls okupatsiooniks:läänepoolsed Usale, suurbrit-le, prants-le. Idapoolsed NSVL-le. Otsustati Sks piirid:ida-preisima, Königsbergiga(Kaliningrad) NSVL-le 9. sõja sündmused 1944-1945 · 1944 jan Punaarmee suur üldpealetung 2 suunas:põhja ja öõuna suunas. · 06.06
president, Geogri Zukov NSV Liidu riigitegelane, väejuht ja marssal, Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Johannes Vares Barbarus Eesti arst, poliitik, EKP liige ja valitsusjuht, Otto Tief Eesti sõjaväelane ja poliitik ja moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse ning peaministri asetäitja. 23.08.1939 MRP sõlmimine, 01.09.1939 08.05.1945 / (Euroopa: Kesk- ja Ida-Euroopa jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 (Aasia: tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) Teine maailmasõda, 1941 1944 Saksa okupatsioon, 01.09.1939 Saksa kallaletung Poolale, 17.09.1939 NSV Liit tungis Poolale kallale, 10.05.1940 Saksamaa ründas Hollandit ja Belgiat, 22.06.1940 Compiehne´i vaherahu Prantsus- ja Saksamaavahel, 14.06.1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06
Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks.1949. aastal Bundenstagi valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. Olukord sel ajal raske. Okupatsioonivõimude vastuseisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Riik pidi kehtestama reeglid ,mida ettevõtjad jälgima peavad. Majan hakkas kiirelt kasvama, seda nim Saxa majanimex. Idablokk:Kommunismi
armee ning taastada rahuaegne majandus. Kommunismi leviku pidurdamisest sai 1950a algul Ühendriigid sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitika väljendus see nn makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph algatatud kampaaniat kommunistde või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametistest. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks. Okupatsioonivõimude vastusisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Idablokk: Kommunismi mõjuvõimu laianemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idablokis nimetada. Idablokki kuulusid: NSVL, Poola, jugoslaavia, rumeenia, saksa dv, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, albaania, hiina, põhja-vietnam, põhja-korea, mongoolia
Suurbritannia · Pele sõda oli suurbritannia küll heas seisus kuid varsti selgus et impeeriumi kooshoidmiseks siiski jõudu ei ole ja siis iseseisvusid britiimpeeriumid aasias, aafrikas · Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult · Kaheparteisüsteem Prantsusmaa · Algul hakkas valitsema kommunistlik partei kuid hiljem nede populaarsus vähenes Saksa majandusime · Kuna saksamaa purustati sõjas põhjalikult ja jagati okupatsioonideks siis olid alguses ka väga suured probleemid majanduses, rahanduses(raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses · Kuna saksamaal hakati ajama vaba turumajanduse poliitikat ja tehti rahareform mis asetas kõiki kui võrtsele stardipositsioonile, siis hakkas majandus väga kiiresti kasvama, see poliitika oli küll ebapopulaarne kuid valitsus jäi sellele kindlaks ja saksamaa oli peagi maailma kiiremini majanduse arenguga riike
pealinn Varssavi. SAKSAMAA PURUSTAMINE. 1945 veeb Jalta konverents (Stalin, Roosevelt ja Churchill): kooskõlastati Sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ÜhinenudRahvasteOrg asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill San Francisco), põhikiri jõustus 24.10.1945. Aprillis alistusid viimased Sks üksused. 7-8.05.1945 kirj Sks ülemjuhatuse esindajad alla tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõda Euroopas oli lõppenud. Sks jagati SB, Pr, USA ja NSVL vahel okupatsioonideks, Berliin 4 sektoriks. Potsdami konverents 1945 juuli (Sks sõjajärgse haldamise küs-d). JAAPANI PURUSTAMINE.USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale (Hiroshima, Nagasaki), jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jp-i miljonilise armee. Pärast seda olid
Berliini blokaad (1948-49) 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõlikas Nõukogude Liit Lääne- Berliini ära välismaast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti
seista NL sõjalisele ekspansioonile ; asutajateks olid SB, Pr, It, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA, hiljem Sks, Kr, Türgi, Hisp ; oli tähtsaimaks vastukaaluks Eur-s NL survele ; tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Eur-s luhtusid ; esines teatud erimeelsusi ; loomist kiirendas Berliini blokaad. -Berliini blokaad(1948 juuni–01949 mai): eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Sks jagati NL, USA, Pr ja SB vahel okupatsioonideks ; põhjuseks oli rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lä-Berliini ; lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine, Sks ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele ; NL eesmärgiks oli jätta Sks idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri(allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliserimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele,
vaheline konflikt ehk külm sõda, mis väljendub propagandas, võitluses mõjuvõimu pärast, võidurelvastumises, rahvusvaheliste liitude moodustamises, tehnilises ja manaduslikus rviaalitsemises -1941 - Atlandi harta (SRB, USA) - rahvaste enesemääramise õigus -1943 - Teheran (SBR, USA, NL) - lääneriigid tunnustavad NSV Liidu 1941. aasta piire -1945, 4.-11. veebruar - Jalta (SBR, USA, NL) - lepitakse kokku: Saksamaa jagamine okupatsioonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida- Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO -Domineerivaks jõuks saavad: - 1) Ameerika Ühendriigid - nn kaks sõda: Jaapani vastu Vaiksel ookeanil ja Saksamaa vastu Euroopas, kaotasid lahingutes alla 300 000 ameeriklase, Ühendriikide territoorium puutumata, USA väljub sõjast õitsva majandusega, hea sõda USA'le. - 2) Nõukogude Liit - maa ja linnad maatasa, tööstus hävitatud, hukkunud
Sotsialistlik majandussüsteemi reformimise katsed, kuid sotsialistlik majandus käis üha enam alla. Avalikustamine, informatsiooni senisest kättesaadavamaks tegemine, hakati rääkima tõesemalt. Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. Vt. C) 10. Külma sõja kriisid Kuuba näitel. Külma sõja kriisid: Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine - Potsdami konverents (Saksamaa jagamine nelja riigi (USA, SB, Pr, NSVL) vahel okupatsioonideks), Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites, 1949 oktoobris kuulutati välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine 1920-tel kujunes Kommunistlik Partei, juht Mao Zedong, valitsusväed said abi USA-lt, kommunistide võit ning riigi lõhenemine (Hiina Rahvavabariik ja Hiina Vabariik)
· 1945 veeb Jalta konverents (Stalin, Roosevelt ja Churchill): kooskõlastati Sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. · Määrati Ühinenud Rahvaste Org, asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill San Francisco), põhikiri jõustus 24.10.1945. · Aprillis alistusid viimased Sks üksused. · 7-8.05.1945 kirj Sks ülemjuhatuse esindajad alla tingimusteta kapituleerumise aktile. · Sõda Euroopas oli lõppenud. · Sks jagati SB, Pr, USA ja NSVL vahel okupatsioonideks, Berliin 4 sektoriks. · Potsdami konverents 1945 juuli (Sks sõjajärgse haldamise küs-d). JAAPANI PURUSTAMINE. · USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. S · eepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale (Hiroshima, Nagasaki), jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid
annaabi.ee 
