Peale pikka Nõukogude okupatsiooni oli Eestil raske tõestada oma positsiooni maailmas, sest alati vaadati Eestit kui endist liiduvabariiki. Samuti on raske teistel riikidel mõista Eesti ajalugu, mis teeb paljud otsuseid neile raskeks. Nõukogude okupatsioon tegi palju halba Eestile. Baaside leping oligi pöördepunkt Eesti ajaloos, sest enne seda olime juba peaaegu võrdsed lääneriikidega ja omasime selget visiooni edasiseks, kuid tänu okupantidele kadus kõik. Baaside lepingu mõjutusi on kaudselt tunda isegi tänapäeval ja seetõttu ei tohi eestlased unustada, kuidas Eesti sattus Nõukogude Liidu koosseisu.
Püüti taotleda autonoomiat, kuid toimusid arvukad tõrked ja omavalitsus oli sakslastele ennem käepikenduseks. Nõukogude okupatsioon (19401941) Saksa okupatsioon (19411944) RIIGIKORD RIIGIKORD riigikord muudeti ilma verevalamiseta muutus verevalamiseta eestlaste jaoks; `rahuldades Eesti rahva palve"; vaadati kui vabastajaid; Sissetungijatele vaadati kui okupantidele Eesti kindralkomissariaat; (tänaval seisis eesti rahvas ja nuttis); Riigi nimeks sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik; MAJANDUS MAJANDUS majandus allutati NL vajadustele; allutati Sks vajadustele; röövmajandus (riigistamine, talude äralõiked); NL riigistatud talusid ja ettevõteid ei antud tagasi;
Saksa okupatsioon Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. -Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Enamik tööstusettevõtted lõpetasid tegevuse, kasvas tööpuudud, langes elatustase ja hinnad tõusid. - Kultuurieesmärgiks kuulutati põlisasukate saksastamine. -Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. -Võimult kõrvaldatud Ajutine Valitsus kutsus üles avaldama okupantidele passiivset vastupanu. -Välisdelegatsioon oli teinud oma tööd- saadi De facto tunnustamine Suurbritannia ja Prantusmaa valitsuse poolt. Baltisakslased püüdsid luua Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti Hertsogriiki. Hertsogriigi loomine venis, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele alati poolehoiuga. - 1918. aasta novembris kukutati keiser ning võimule pääses sotsialistlik valitsus. - 11. nov 1918. kirjutati alla Compiégne'i vahetahule. 11
Peale sõjalist ebaedu idarindel 1943. aastal püüdis Saksa riigivõim eesti riigitegelastega kontakti luua. 1943. aasta oktoobris saadi võimalus ka legaalselt kokku tulla. 1944. aastal tungisid Vene väed uuesti Eesti pinnale. Sakslased ei püüdnudki neid takistada, vaid segasid seda tegemast ka eestlasi. See oli Eesti rahvuslikele ringkondadele, eriti aga Jüri Uluotsale üks raskemaid ajajärke. Eesti valitsus eesotsas Jüri Uluotsaga tegutses põranda all, organiseerides vastupanu Saksa okupantidele ja ähvardavale ohule idast. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. Eesti saadikud välismaal olid korduvalt palunud tal lahkuda välismaale. Jüri Uluots keeldus, et vältida lootusetut meeleolu rahva hulgas 7 (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1944. a
a.) Kunsti vallas oli okupantide esmaseks ülesandeks kindlustada kunstnike lojaalsus ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega. Eestis hakati ettevaatlikult juurutama sotsialistlikku realismi. Riiklike tellimuste ja ostudega soositi uuele võimule sobiva temaatikaga kunsti, sealhulgas igasuguste miitingute ja rongkäikude kujundusi. Uue võimu esmaste ülesannete hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse. See oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks. Loodi Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond.1940.a. loodi Kunstnike Kooperatiiv, mis pidi aitama korraldada kunstnike majandustegevust., sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati Konrad Mäe nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks (oli ainus kujutava kunsti õppeasutus). Tallinnas nimetati Riigi Kunsttööstuskool ümber Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks (ainult tarbekunst). 1941.a
a.) Kunsti vallas oli okupantide esmaseks ülesandeks kindlustada kunstnike lojaalsus ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega. Eestis hakati ettevaatlikult juurutama sotsialistlikku realismi. Riiklike tellimuste ja ostudega soositi uuele võimule sobiva temaatikaga kunsti, sealhulgas igasuguste miitingute ja rongkäikude kujundusi. Uue võimu esmaste ülesannete hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse. See oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks. Loodi Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond.1940.a. loodi Kunstnike Kooperatiiv, mis pidi aitama korraldada kunstnike majandustegevust., sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati Konrad Mäe nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks (oli ainus kujutava kunsti õppeasutus). Tallinnas nimetati Riigi Kunsttööstuskool ümber Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks (ainult tarbekunst). 1941.a
Eestis oldi esialgu üsna ettevaatlikud selle juurutamisega.Selle asemel kiideti kunstnikkonda .Riiklike tellimuste ja ostudega soositi uuele võimule sobiva temaatikaga kunsti,sealhulgas igasuguste miitingute ja ronkäikude kujundusi,raha jagus ka poliitiliselt neutraalsele kunstile.Esimesel okupatsiooniaastal ei tehtud üksikasjalisi ettekirjutusi. Uue võimu ühe esimese ettevõtmise hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse.Seda oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks.Samas tahtsid seda paljud kunstnikud kuna Vabariigiajal seda ei õnnestunud luua.Moodustati Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond,mille esimeheks sai Juhan Nõmmik,aseesimeheks Viiralt,sekretäriks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand.1940 loodi ka Kunstnike Kooperatiiv-mis pidi aitama kunstnike eriti tarbekunstnike materjalidega varustamist. Tartu tähtsust rõhutati kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi
Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Lõuna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee toibus ja alustas vastupanu, mille tulemusena rinne seiskus Kesk-Eestis umbes kaheks nädalaks. Rinde seiskumine andis nõukogude okupantidele võimaluse õiendada arveid Põhja- Eesti metsavendade ja neid toetava elanikkonnaga. Selleks kasutati lisaks punaarmeele ja julgeolekuüksustele ka hävituspataljone (pataljonid, mis loodi Stalini käsul, põletatud maa taktika elluviimiseks ja nõukogude võimu vastaste hävitamiseks). Juuli lõpus alustasid sakslased uut pealetungi ja jõudsid 7. augustil kitsa kiiluna Kunda lähedal Soome laheni. Selle tulemusena lõigati venelased kahte ossa, ühed taganesid Tallinna,
15 19. Vabadusvõitlus 1222 -1224. Tartu kaitsmise probleemid ja küsimused. 1222. a. vallutasid saarlased taanlaste linnuse ning ajasid sissetungijad Saaremaalt välja. See võit andis julgust kogu Eestile ning igal pool tehti uuesti katset võõrvõimust vabaneda. Saarlased koos harjulastega vallutasid Varbola linnuse ja tapsid sakslased. Pühapäeval 29.jan. 1223. a. tungisid Viljandi linnuses koos sakslastega elavad sakalased okupantidele kallale ja tapsid kõik linnuse õuel olnud võõramaalased. Kirikus missal olnud vangistati, nende raha, vara ja hobused jagati omavahel. Sakalased läksid edasi Leolesse sama tegema. Järgnevalt mindi Järvasse ja sealgi saatis neid edu. Samal päeval saadeti teade ka Otepääle ja Tartusse, et seal samuti tehtaks. Ugalased võtsid kiiresti õppust. Ristiusk pesti enestelt maha ning tõotati end enam mitte kunagi ristida lasta.
saadikuks Washingtoni. Lennart Meri on kinnitanud, et 1939. aasta sügiseks oli tema poliitiline teadlikkus täielikult ärganud. Koos teiste lastega mõistis ta hukka Poola jagamise kui alatu teo. Tõsi küll, esimest korda esines ta poliitilise seisukohavõtuga juba seitsmeaastaselt, avaldades pahameelt Abessiinia sõja üle. Kommunistid korraldasid Eesti eri paigus meeleavaldusi ja õhutasid rahutusi ning 21. juunil 1940 moodustati uus, okupantidele meelepärane valitsus. Valitsuse etteotsa sai Pärnust pärit arst ja luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Kiiruga korraldatud parlamendivalimistel võis saadikukandidaate üles seada ainult Eesti Töötava Rahva Liit. Uue parlamendi otsusega kuulutati Eesti sotsialistlikuks vabariigiks ja ühtlasi paluti see vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. Uus võim aega ei viitnud. Kõik Eesti seadused ja määrused ning teadaanded avaldatakse Riigi Teatajas
2. Teatrites, kinodes hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. 3. Kultuuriväärtusi hävitati: purustati mälestussambaid, keelustati seltsitegevus, suleti enamik ajalehti ja ajakirju. Suvesõda Toimus juuni august 1941. Selle võitluse põhijõuks olid metsavendade salgad. Nende salkade põhjal loodi Kaitseliidu eeskujul ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Saksa väed edenesid Kesk-Eestini, kus rinne seiskus paariks nädalaks, mis andis Nõukogude okupantidele võimaluse hävituspataljonide abil õiendada arveid Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga. Saksa okupatsioon (1941-1944) · 4. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi komissariaat, mis koosnes neljast kindral komissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat
annaabi.ee 
