Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu Tm- toomingas Va – vaher Pi – pihlakas Ks – kask Pk – paakspuu
· Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad.
Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene.
o Tihedad võrad kaitsevad • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. metsa madalamaid rindeid • Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja külma, tuule ja aurumise eest. kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad Vähese valguse tõttu on põõsa- erinevate piirkondade puurindes erinevad ja rohurinne nõrgalt arenenud okaspuuliigid. ning liigivaene. Kuid seentele ja • Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, mitmesugustele saprofüütidele nulg ja lehis. Siin-seal lisandub lehtpuid (kask, on see sobiv keskkond. Palju on haab). ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid • Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume (pohl, mustikas, kanarbik) ja
· 32.Kuidas jaotatakse parasvöötme metsavööndi kliimat? · 1.mereline · 2.mandriline · 33.Iseloomusta Euraasia mandri metsavööndi kliimat! · Talv pehmem ja sademete rikkam (võrreldes idaosaga). Jaanuari keskmine temp. on kõrgem kui -20*C. Lund sajab palju ja lumikate paks. · 34.Mida tähendab taiga? · Okasmetsa. · 35.Kuidas kujunevad leetmullad? · Suure aurumisega aga see ei ületa aasta sademete hulka. · 36.Millised okaspuuliigid taluvad suuremat pakast ja lepivad vähesema niiskusega? · Männid, lehised. · 37.Mis eristab tumetaigat ja heletaigat? · *Tumetaiga- tihedama okastikuga okaspuud(kuusk) · *Heletaiga- puude all on juba rohkem valgust(mänd) · 38.Miks on lehtmetsavöönd paiguti katkendlik? · Inimese tegevuse tõttu. · 39.Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest? · Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi?
Proovide kogumist ja muid välitöid, samuti proovide ettevalmistamist viivad läbi Keskkonnateabe Keskuse töötajad. Proovide keemiline analüüs toimub OÜ Eesti Keskkonnauuringud laboratooriumis (Keskkonnainfo (2), 2014). 9 5. TULEMUSED 2009. aastal teostati metsaseiret 92-s I astme vaatluspunktis seitsmes II astme proovitükil, 2617-s vaatluspunktis. Seire käigus selgus, et enamiku lehtpuuliikide seisund oli hea ning okaspuuliigid olid stabiilselt rahuldavas seisundis. Sademete vee ph jäi neutraalseks (ph 5-6). Lämmastikühendite saastekoormus oli suurem soojematel kuudel, samuti oli saastekoormus väiksem võrade all ja suurem avamaa sademetes, mille alusel sai järeldada, et osakesed peetakse kinni võrades, kus okkad kasutavad neid kasvamiseks. Mullavee ph oli stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Puude juurdekasvuseire näitas, et aastatel 2004- 2009 oli puude juurdekasv madalam, kui eelneval perioodil
ja kuumusega, hukkub suurem osa organismidest. Pinnatule puhul säilib osa elustikust, pms puud ning nendel ja nendes olevad, põlengu järel allesjäänud organismid alustavad uut elutsüklit. Põlengualasid hakkavad asustama sellele spetsiaalselt kohastunud liigid. Väga paljudel taimedel on seemned võimelised mullas üle elama ebasoodsaid aegu või sagedaste põlengutega piirkondades on tekkinud põlengukuumuse mõjul avanevate käbidega okaspuuliigid (nt keerd- ja hall mänd Põhja-Ameerikas), mis pärast häiringut loovad uue esmase koosluse. Tulest tugevamini kahjustatud puistud hukkuvad järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tulekahjustuste või putukate tegevuse tagajärjel ning peaksid peale põlengut 4 kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade
temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume"
idaplaatan (Platanus orientalis), harilik oleander (Nerium oleander), mungapipar (Vitex agnus-castus) ning suurematel kõrgustel pajud (Salix sp.), sanglepp (Alnus glutinosa), ahtalehine saar (Fraxinus angustifolia), paplid (Populus sp.) jne. Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal on alltoodud tabelis. Liik Pindala 1000 ha Percent % A. Okaspuuliigid Nulg 543,3 16,17 Süüria mänd (Pinus halepensis), eldari mänd (Pinus brutia) 567,7 16,90 Must mänd 281,7 8,39 Harilik mänd 21,0 0,62
Parasvöötme vihmametsad (sademeid rohkem kui 2000 mm aastas) esinevad näiteks Lõuna-Alaskal Vaikse ookeani kaldal ning erinevad eelmisest tüübist nii floristiliselt kui ökoloogiliselt. Selle põhjused on nii klimaatilised kui ka topograafilised. Vaikselt ookeanilt tulevad niisked õhumassid sajavad vihma või lumena maha. Suvel on sademeid vähem, kuid seevastu on palju udu. Seega on sellised metsad väga liigirikkad, domineerivateks on aga suure niiskusega kohastunud erinevad okaspuuliigid · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood: 6-12 kuud · Sademed: 500-1000 mm/a, vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld: tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi; orgaanika lagunemine mõne aastaga Subtroopilised metsad. Vahemere tüüpi subtroopika - 30. ja 40. laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades
Mõningaid üldkehtivaid põhimõtteid okaspuuliikide ja sortide valikul: Okaspuud valides tuleb alati selgeks teha, kas tegemist on liigi (sh. hübriidliigid) või sordiga. Kui taim on seemnest kasvatatud (sh. ka sordilt kogutud seemnest), kasvab ta tavaliselt ikkagi sama suureks kui kõik tema esivanemad meie kliimas. Sellega tuleb arvestada ruumi kavandamisel puule (ruumi all tuleb mõista ruumi nii võrale kui juurtele). Seemnest kasvatatud okaspuuliigid sobivad peamiselt pargihaljastusse, sh. metsapargid, kus okaspuid peaks olema vähemalt kolmandik puude kogumassist. Okaspuude kasutamist linnade avalikel haljasaladel aga takistab nende vähene vastupidavus linna- ning tööstuspiirkondade tingimustele - tolmule, vingugaasile, tänavasoolale ning sellest õhku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea
sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. 60 igihaljas ja 5 suvehaljas perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate
jugapuulaadsed (Taxales). (62)60 igihaljas ja 5 suvehaljas (ebalehis - Pseudolarix, glüptostrobus - Glyptostrobus, lehis - Larix, metasekvoia - Metasequoia ja sooküpress - Taxodium) perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012.
- Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. 60 igihaljas ja 5 suvehaljas perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega
annaabi.ee 
