Kui Iraak okupeeris nafta saamiseks Kuveidi, siis 1991. aastal toimunud Lahe sõjas tõrjus USA iraagi väed Kuveidist välja. Kuveit on iseseisev ning seal valitseb rahu. Samuti leidis lahenduse Kashmiri kriis, mille algatas Pakistan, kes nõudis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ning India vahel ja kõik on sellega rahul. Rwanda kriis, mis kujutas endast kahe Kesk-Aafrika rahva, hutude ja tutside ohvriterohket sõda, on samuti tänapäevaks lõppenud. See-eest kõik kriisid pole siiani lahenust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, ei ole leidnud edukat lahendust. Maa on vaenutsevate rühmituste käes ning käimas on sõjategevus ja valitsevad näljahädad. Teiseks probleemiks on Põhja-Iirimaa, mis on endiselt Suurbritannia koosseisus. Siiski õnnestus 1998. aastal sõlmida rahuleping, kuigi see ei suutnud kaotada vana vaenu ning
diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa- Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloseviciga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). · Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine; vabamajandustsoonide loomine; väliskapitali lubamine riiki); ent võimumonopolist kommunistid ei loobunud ning demokraatiat nõudvate noorte ja üliõpilaste rahumeelne demonstratsioon
käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. • JugoslaaviasKommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tšehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa-Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloševičiga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). 4. Saksa DV- Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990): • Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. • 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks
ning saadi aru, et keegi teine nende endi asemel nende kodumaad päästma ei tule. 2. Loodi palju vabatahtlikke üksusi, abi tuli ka Soomest. 3. Inglismaa saatis oma laevastikuüksuse Tallinna alla, välistades sellega merelt ründamise. 4. Sõjavägede üldjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise sõjategevuse sihipäraseks ja efektiivseks. Ta oli väga hea organisaator. 7. Jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung (põhijõuks soomusrongid). 1. Veebruaril hävitati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut oluline Valga raudteesõlm, samal ajal aeti enamlased välja ka Võrust. Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Punaarmeed üritati suruda Eesti piiridest nii kaugele kui võimalik. Laidoner otsutas, et kui viia sõjategevus Läti ja Vene aladele jääks võitluste raskus Vene valgetele ja Läti rahvusväeosale. Nii oligi ja tänu valgete tekitatud segadusele vallutasid eestlased Pihkva. Ka löök lõuna suunas osutus edukaks, ning Rahvavägi sundis enamlased Riia lähistelt
koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990- 1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa-Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloseviciga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). · Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine; vabamajandustsoonide loomine; väliskapitali lubamine riiki); ent võimumonopolist kommunistid ei loobunud ning demokraatiat nõudvate noorte ja üliõpilaste rahumeelne demonstratsioon Taevase Rahu väljakul Pekingi kesklinnas suruti
Narva vallutamise plaani. Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Selline lahendus muidugi Peetrit ei rahuldanud. Tema nõudis, et linn peab olema vallutatud vähemalt nädala jooksul. Peeter otsustas Narva vallutada jõe poolsest küljest, vanade Honori ja Victoria bastioni poolsest küljest. Mõlema bastioni müürid langesid peatselt suurtükitule all kokku ja venelased alustasid tormijooksu linnale. Narva vallutati ruttu. Pärast lühikest ja ohvriterohket vastupanu oli ka kindral Horn sunnitud alla andma. Narva mõttetu vastupanu oli muutnud Vene soldatid vihaseks ja see tõi kaasa mõttetu verevalamise, millele suutis piiri panna alles tsaar Peeter isiklikult. Vangi langenud rootslased lasti koos käsirelvadega minna Tallinnasse ja Viiburisse. 1708. aastal algas sõjakäigus murrang Venemaa kasuks. 1709. aastal toimunud Poltaava lahingus purustas vene vägi Karl XII eliitväe.Venemaa positsioon muutus
Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Selline lahendus muidugi Peetrit ei rahuldanud. Tema nõudis, et linn peab olema vallutatud vähemalt nädala jooksul. Peeter otsustas Narva vallutada jõe poolsest küljest, vanade Honori ja Victoria bastioni poolsest küljest. Mõlema bastioni müürid langesid peatselt suurtükitule all kokku ja venelased alustasid tormijooksu linnale. Narva vallutati ruttu. Pärast lühikest ja ohvriterohket vastupanu oli ka kindral Horn sunnitud alla andma. Narva mõttetu vastupanu oli muutnud Vene soldatid vihaseks ja see tõi kaasa mõttetu verevalamise, millele suutis piiri panna alles tsaar Peeter isiklikult. Vangi langenud rootslased lasti koos käsirelvadega minna Tallinnasse ja Viiburisse. 1708. aastal algas sõjakäigus murrang Venemaa kasuks. 1709. aastal toimunud Poltaava lahingus purustas vene vägi Karl XII eliitväe.Venemaa
Vietnam tänapäeval Vietnami puhul on tegu turumajanduslike elementidega sotsialistliku riigiga, mida valitseb parajalt totalitaarne kompartei. Üsna iseloomulik on Vietnamis näha rividrilli tegevaid punaste kaelarättidega koolilapsi või Lenini ausamba juures toimuvaid paraade või vanakese Ho pilte ja kujusid igal sammul, rääkimata lehvivatest punalippudest iga vähegi tähtsa hoone otsas või kalapaadi mastis. 11 Ohvriterohket sõda meenutavad arvukad invaliidid (käetud, jalutud, pimedad) ja pildid ameeriklaste poolt sõjas kasutatud mürkainete keskkonnakahjustustest tulenevalt sündinud värdjatest. Vietnami 80 miljoniline rahvaarv tähendab, et suhteliselt väikesel maa alal on asustustihedus väga kõrge, mistõttu ka põhimaanteedel liiklemine on transpordivahendite paljususe (enamuses veoautod) tõttu üpris keeruline. Kõige iseloomulikum Vietnamile on koonusekujulisi õlgkübaraid kandvad inimesed ja
1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast. Seejärel küll pealetung aeglustus, kuid 1. veebruaril hõivati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut ülioluline raudteesõlm Valga. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud. Rahvaväe edu sundis Punaarmee juhatust koondama Lõuna-Eesti piiridele senisest veelgi suuremad jõud. Need alustasid veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja- Rõuge-Võru lähistel. ligi kolm kuud väldanud rasketes heitlustes õnnestus
ordumeistri vahel. Läbirääkimine nurjus ning eestlaste saadikud tapeti ära. Ordu väesalgad enne läbirääkimisi olid aga tunginud Harjumaale. 14. mail purustati eestlaste sõjalaager Lasnamäe sõjamäel. Tallinn läks Saksa ordu kontrolli alla. Juulis algas sõda Saaremaal. Harjumaal eestlased kindlustasid end kahes linnuses. Kui meri oli 1344. aasta veebruaris jäätunud siis tungis orduvägi Saaremaale. Pärast ägedat ja ohvriterohket võitlust saarlaste linnus vallutati ning juht Wesse hukati alandavalt. Orduvägi pidi kiirustama tagasiminekut mandrile, sest jää oli sulamas. Lõplik Saaremaa vallutamine toimus alles 1345. aasta alguses. Saarlastega sõlmiti kokkulepe, et nad viivad oma relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Saksa ordu püstitas Saaremaale uue linnuse. 11. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus- 14. sajandil hakkas tekkima
annaabi.ee 
