Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ohutuskaardid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja ohutuskaarte?
  • KES PEAB KOOSTAMA OHUTUSKAARDI?
  • KELLENI JÕUAB OHUTUSKAART?
  • MILLINE TEAVE PEAB OLEMA OHUTUSKAARDIL ?

Tallinna Polütehnikum
OHUTUSKAARDID
Referaat
Koostas: Uku Eller
TA-11
2013

Ohutuskaardid


Ohutuskaardid. 2
Miks on vaja ohutuskaarte? 3
KES PEAB KOOSTAMA OHUTUSKAARDI? 4
KELLENI JÕUAB OHUTUSKAART ? 4
MILLINE TEAVE PEAB OLEMA OHUTUSKAARDIL ? 5
märkide tähendused 6
Näidis 7

Ohutuskaardid.


Ohutuskaardid on peamised vahendid, millega tagatakse, et tootjad ja importijad edastavad tarneahelale piisavalt teavet toodete ohutuks kasutamiseks.Ohutuskaardid sisaldavad teavet aine omaduste ja ohtude kohta, käsitsemise, hävitamise ja transportimise juhiseid ning esmaabi-, tuletõrje- ja kokkupuute ohjamise meetmeid.Tarnijana peate esitama ohutuskaardi järgmistel juhtudel:aine (ja alates 1. juunist ka 2015 segu) on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt CLP määrusele;segu on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt ohtlike valmististe direktiivile (kuni 1. juunini 2015);aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB), vastavalt REACH -määruses määratletule (XIII lisa), võiaine on väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus .Teatud tingimustel on ohutuskaarti vaja ka segude puhul, mis ei vasta ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele. Ohutuskaarte on vaja ajakohastada ja need uuesti välja anda järgmistes olukordades : niipea, kui saadakse uut ohuteavet või teavet, mis võib mõjutada riskijuhtimismeetmeid; kui REACH-määruse kohaselt on autoriseeritud või sellest keeldutud; kui on kehtestatud REACH-määruse kohane piirang.Tarnijad annavad ajakohastatud ohutuskaardid kõigile, kellele on ainet või segu eelneva 12 kuu jooksul tarninud.

Miks on vaja ohutuskaarte?


Ohutuskaardid on mõeldud ohtlike kemikaalide kasutajatele. Need aitavad ettevõtte juhil otsustada vajalike meetmete üle töötajate tervise ja keskkonna kaitseks ning õnnetuste vältimiseks ja nendega toimetulemiseks .Tööandja peab ettevõttes kasutatavate kemikaalide ohutuskaarte täiendama ja ohutuskaardil oleva teabe üle kandma ohutuseeskirjadesse. Ajakohastatud ohutuseeskirjad peavad kemikaale käitlevale töötajale olema kättesaadavad töökohal.

KES PEAB KOOSTAMA OHUTUSKAARDI?


Kui te toodate ohtlikku keemilist ainet või valmistist, peate te määratlema ja klassifitseerima selle ohtlikkuse vastavalt sotsiaalministri 26.05.2000 määrusele nr. 37 (täisnime leiate viimaselt leheküljelt). Teie kohus on koostada Eestis turustatava ohtliku kemikaali ohutuskaart eesti keeles ning kliendid sellega tasuta varustada. Kui te valmistate ohtlikku keemiatoodet erinevatest koostisosadest , peab ohtlike koostisosade müüja enne või samaaegselt müügiga Teile tasuta üle andma kemikaali ohutuskaardid. Koostisosade ohutuskaardid aitavad teil koostada toote ohutuskaarti. Uue olulise teabe ilmnemisel tuleb ohutuskaarti täiendada ja varustada sellega kõik kliendid, kes on ostnud kemikaali viimase 12 kuu jooksul. Ohtliku kemikaali importija või müüja vastutab tööstus- ja hulgikäitleja täpse ohutuskaardiga varustamise eest. Vastutus jääb ka siis, kui ohutuskaart on valmistatud kellegi teise poolt. Kemikaali ohutuskaartide süsteem kehtib mitte ainult
Eestis, vaid ka teistes Balti riikides, Euroopa Ühenduse liikmesriikides, USA-s ja mõnedes Kesk- ja IdaEuroopa riikides. Ohtlike kemikaalide importimisel ülalmainitud riikide koostööpartneritelt, on importija ülesandeks tagadakemikaalide ohutuskaartide korrektne tõlge eesti keelde.
Kemikaalide importimisel riikidest, kus ei nõuta kaubasaaja varustamist ohutuskaardiga ning kui kaubanduspartnerid keelduvad koostamast EÜ nõuetele vastavaid ohutuskaarte, peab importija kas ise koostama müüdava kemikaali ohutuskaardi eesti keeles, või vahetama kaubanduspartnerit. Kui ettevõte impordib ohtlikku kemikaali ainult oma tarbeks, tuleb ikkagi välismaise müüja käest nõuda ohutuskaart. See on ettevõtte kui importija kui ka tööandja kohustus.

KELLENI JÕUAB OHUTUSKAART?


Kui töökohal käideldakse ohtlikke kemikaale, peab olema ohutuskaart iga keemiatoote kohta, mis sisaldab mõnda ohtlikuks klassifitseeritud ainet. Tööstus- või erakliendil on õigus nõuda müüjalt iga ohtliku kemikaali ohutuskaarti. Lisateabe vajaduse korral tuleb müüjale esitada täiendavaid küsimusi. Ohutuskaart peab jõudma ettevõttesse mitte hiljem kui kemikaal ise. Ohutuskaardi elektrooniline üleandmine on samuti võimalik. Mõned müüjad ei ole oma kohustustest teadlikud või hoiduvad neid täitmast. Seetõttu võiks määrata ohutuskaardi esitamise juba ostu-müügi lepingus. Kui see ei aita, siis ostke kemikaale teistelt müüjatelt.

MILLINE TEAVE PEAB OLEMA OHUTUSKAARDIL ?


Ohutuskaardid peavad sisaldama kemikaali kohta teavet järgmise 16 kohustusliku rubriigi ulatuses:
1. kemikaali ja valmistaja identifitseerimine;
2. koostis / andmed koostisosade kohta
3. ohtlikkuse määratlemine;
4. esmaabi andmise viisid;
5. tegutsemine tulekahju korral;
6. õnnetuse vältimise abinõud;
7. käitlemine ja hoiustamine ;
8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid ;
9. füüsikalised ja keemilised omadused;
10. püsivus ja reaktsioonivõime;
11. terviserisk (toksikoloogiline teave);
12. keskkonnarisk (ökoloogiline teave);
13. jäätmekäitluse viis;
14. veonõuded;
15. reguleerivad õigusaktid;
16. muu teave.
Kui mõnes rubriigis toodud teave ei ole asjakohane või kättesaadav tehnilistel põhjustel,tuleb see ära näidata.



märkide tähendused


Näidis


8
Ohutuskaardid #1 Ohutuskaardid #2 Ohutuskaardid #3 Ohutuskaardid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Uku Eller Õppematerjali autor
väga põhjalik referaat

Sarnased õppematerjalid

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
14
doc

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokku

Keemia
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas
42
docx

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin

Õigus
Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
Seadused ja määrused-lisatud sisukord
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega võ

Riskianalüüs
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su

Õiguskaitseasutuste süsteem
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun