Ohutuskaardid (0)

Tallinna Polütehnikum
OHUTUSKAARDID
Referaat
Koostas: Uku Eller
TA-11
2013

Ohutuskaardid

Ohutuskaardid. 2
Miks on vaja ohutuskaarte? 3
KES PEAB KOOSTAMA OHUTUSKAARDI? 4
KELLENI JÕUAB OHUTUSKAART ? 4
MILLINE TEAVE PEAB OLEMA OHUTUSKAARDIL ? 5
märkide tähendused 6
Näidis 7

Ohutuskaardid.

Ohutuskaardid on peamised vahendid, millega tagatakse, et tootjad ja importijad edastavad tarneahelale piisavalt teavet toodete ohutuks kasutamiseks.Ohutuskaardid sisaldavad teavet aine omaduste ja ohtude kohta, käsitsemise, hävitamise ja transportimise juhiseid ning esmaabi-, tuletõrje- ja kokkupuute ohjamise meetmeid.Tarnijana peate esitama ohutuskaardi järgmistel juhtudel:aine (ja alates 1. juunist ka 2015 segu) on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt CLP määrusele;segu on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt ohtlike valmististe direktiivile (kuni 1. juunini 2015);aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB), vastavalt REACH -määruses määratletule (XIII lisa), võiaine on väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus .Teatud tingimustel on ohutuskaarti vaja ka segude puhul, mis ei vasta ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele. Ohutuskaarte on vaja ajakohastada ja need uuesti välja anda järgmistes olukordades : niipea, kui saadakse uut ohuteavet või teavet, mis võib mõjutada riskijuhtimismeetmeid; kui REACH-määruse kohaselt on autoriseeritud või sellest keeldutud; kui on kehtestatud REACH-määruse kohane piirang.Tarnijad annavad ajakohastatud ohutuskaardid kõigile, kellele on ainet või segu eelneva 12 kuu jooksul tarninud.

Miks on vaja ohutuskaarte?

Ohutuskaardid on mõeldud ohtlike kemikaalide kasutajatele. Need aitavad ettevõtte juhil otsustada vajalike meetmete üle töötajate tervise ja keskkonna kaitseks ning õnnetuste vältimiseks ja nendega toimetulemiseks .Tööandja peab ettevõttes kasutatavate kemikaalide ohutuskaarte täiendama ja ohutuskaardil oleva teabe üle kandma ohutuseeskirjadesse. Ajakohastatud ohutuseeskirjad peavad kemikaale käitlevale töötajale olema kättesaadavad töökohal.

KES PEAB KOOSTAMA OHUTUSKAARDI?

Kui te toodate ohtlikku keemilist ainet või valmistist, peate te määratlema ja klassifitseerima selle ohtlikkuse vastavalt sotsiaalministri 26.05.2000 määrusele nr. 37 (täisnime leiate viimaselt leheküljelt). Teie kohus on koostada Eestis turustatava ohtliku kemikaali ohutuskaart eesti keeles ning kliendid sellega tasuta varustada. Kui te valmistate ohtlikku keemiatoodet erinevatest koostisosadest , peab ohtlike koostisosade müüja enne või samaaegselt müügiga Teile tasuta üle andma kemikaali ohutuskaardid. Koostisosade ohutuskaardid aitavad teil koostada toote ohutuskaarti. Uue olulise teabe ilmnemisel tuleb ohutuskaarti täiendada ja varustada sellega kõik kliendid, kes on ostnud kemikaali viimase 12 kuu jooksul. Ohtliku kemikaali importija või müüja vastutab tööstus- ja hulgikäitleja täpse ohutuskaardiga varustamise eest. Vastutus jääb ka siis, kui ohutuskaart on valmistatud kellegi teise poolt. Kemikaali ohutuskaartide süsteem kehtib mitte ainult
Eestis, vaid ka teistes Balti riikides, Euroopa Ühenduse liikmesriikides, USA-s ja mõnedes Kesk- ja IdaEuroopa riikides. Ohtlike kemikaalide importimisel ülalmainitud riikide koostööpartneritelt, on importija ülesandeks tagadakemikaalide ohutuskaartide korrektne tõlge eesti keelde.
Kemikaalide importimisel riikidest, kus ei nõuta kaubasaaja varustamist ohutuskaardiga ning kui kaubanduspartnerid keelduvad koostamast EÜ nõuetele vastavaid ohutuskaarte, peab importija kas ise koostama müüdava kemikaali ohutuskaardi eesti keeles, või vahetama kaubanduspartnerit. Kui ettevõte impordib ohtlikku kemikaali ainult oma tarbeks, tuleb ikkagi välismaise müüja käest nõuda ohutuskaart. See on ettevõtte kui importija kui ka tööandja kohustus.

KELLENI JÕUAB OHUTUSKAART?

Kui töökohal käideldakse ohtlikke kemikaale, peab olema ohutuskaart iga keemiatoote kohta, mis sisaldab mõnda ohtlikuks klassifitseeritud ainet. Tööstus- või erakliendil on õigus nõuda müüjalt iga ohtliku kemikaali ohutuskaarti. Lisateabe vajaduse korral tuleb müüjale esitada täiendavaid küsimusi. Ohutuskaart peab jõudma ettevõttesse mitte hiljem kui kemikaal ise. Ohutuskaardi elektrooniline üleandmine on samuti võimalik. Mõned müüjad ei ole oma kohustustest teadlikud või hoiduvad neid täitmast. Seetõttu võiks määrata ohutuskaardi esitamise juba ostu-müügi lepingus. Kui see ei aita, siis ostke kemikaale teistelt müüjatelt.

MILLINE TEAVE PEAB OLEMA OHUTUSKAARDIL ?

Ohutuskaardid peavad sisaldama kemikaali kohta teavet järgmise 16 kohustusliku rubriigi ulatuses:
1. kemikaali ja valmistaja identifitseerimine;
2. koostis / andmed koostisosade kohta
3. ohtlikkuse määratlemine;
4. esmaabi andmise viisid;
5. tegutsemine tulekahju korral;
6. õnnetuse vältimise abinõud;
7. käitlemine ja hoiustamine ;
8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid ;
9. füüsikalised ja keemilised omadused;
10. püsivus ja reaktsioonivõime;
11. terviserisk (toksikoloogiline teave);
12. keskkonnarisk (ökoloogiline teave);
13. jäätmekäitluse viis;
14. veonõuded;
15. reguleerivad õigusaktid;
16. muu teave.
Kui mõnes rubriigis toodud teave ei ole asjakohane või kättesaadav tehnilistel põhjustel,tuleb see ära näidata.

märkide tähendused

Näidis

8