2. Ennetusmeetmete rakendamine Võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. 3. Õnnetustele reageerimise protseduuride väljatöötamine Kavandatakse personali esmane ja vajadusel pikemaajalisem tegutsemine igas erinevas hädaolukorras inimeste ja arhivaalide päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis 4. Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur ning sisu sõltub rmtk (hoone) vajadustest ja eripärast. Ohtude ennetusmeetmed · Hoonekonstruktsioonide kontroll, nõrkade kohtade väljaselgitamine · Kasutusel võimalikult vähesüttivad materjalid · Tuleohutuse tagamine · Evakuatsiooniteede tagamine · Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja hooldus · Valve- ja alarmsüsteemide olemasolu · Nõuetekohane hoiustamine Ohuplaan · Ohuplaan on dokument, mis määrab
Arhiivieeskiri sätestab arhiivimoodustaja kohustuse koostada ohuplaan · Arhivaalidele tekkida võiva ohu ennetamiseks · Arhivaalide hävimise ärahoidmise tagamiseks. Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid. Ohuplaan näeb ette arhivaalide kaitset, päästmise meetmeid hädaolukordades ja hädaolukorraga kaasnevate tagajärgede likvideerimist. Ohuplaani koostavad kohustuslikult -arhiivid -riigiasutused -kohaliku omavalitsuse asutused -avalik-õiguslikud juriidilised isikud -avalikku ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud Arhiivid, sh kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kehtestavad ohuplaani eraldi aktina, teised asutused ja isikud võivad kehtestada ohuplaani eraldi aktina või mõne teise ohutust käsitleva akti osana.
Uuringu tulemusena selgus, et vastanud valitsusasutustest puuduvad praeguse seisuga 71,4%-l kriisireguleerimisplaan. Sellest võib järeldada, et asutustes puudub terviklik valmisolek kriisi lahendamiseks ja asjakohaste meetmete süsteem. Jooniselt 2.2 võib näha, et ainult 21%-l vastanud valitsusasutuste olemasolev kriisireguleerimisplaan käsitleb dokumendi- ja arhiivihalduse kaitset. Peaaegu kõik vastanud asutused on arhiivi ja arhivaalide kaitseks koostanud arhiivi ohuplaani, ka need asutused, kellel on kriisireguleerimisplaan, mis juba sisaldab hädaolukorras dokumendi- ja arhiivihalduse kaitseks võetavate meetmete kirjeldust. Erandiks on üks vastanud ministeerium, kelle dokumendi- ja arhiivihalduse kaitset on käsitletud ainult kriisireguleerimisplaanis ning eraldi arhiivi ohuplaan puudub. Samas on vastanute seas üks, kellel on arhiivi ja arhivaalide ohuennetusplaan arhivaalide ohuplaani näol.
kahjustuda/; kas hoidlad on eraldatud tehnilistest infrastruktuuridest ( kütteseadmed, konditsioneerid, köögid, laborid), kas säilikud on kaitstud ümbristega ; kogude adminstratiivne kaitstus(kindlustus). Olemasolevate ennetusmeetmete hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele: tulekahjuandurite olemasolu/seisukord; veesensorite olemasolu; tulekustutite olemasolu; tähistatud evakuatsiooniteed; kas häiresüsteemid on ühendatud häirekeskusega; ohuplaani olemasolu; õppused hädaolukorras käitumiseks; arvutiandmetest tagatiskoopiate valmistamine; kas elektronkataloogidest jms tähtsatest asjadest on väljaspool hoonet asuvad koopiad. 3. Säilikute koostismaterjalide ebastabiilsusest tingitud ohud. Nt nitraatfilmide isesüttimine valedes keskkonnatingimustes. 4. Ohud inimgruppidelt- vandalism, vargus, pommiähvardus. - Sõltuvalt objektidest on tekkivad kahjustused erineva iseloomu ja ulatusega. Nt tulekahju
Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus (DVK)? Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a. 32. Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus? Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 33.Nimeta Rahvusarhiivi juhiseid ning mida need vastavalt reguleerivad. (http://www.ra.ee/et/juhised-4) Ohuplaani koostamine - Arhiivides, muuseumides, raamatukogudes jt asutustes säilitatavad kultuuriväärtused on erinevate looduslike ja inimtekkeliste ohtude (tuli, suits, veeõnnetused jne) tõttu kergesti kahjustatavad. Selleks, et avariisid ja õnnetusi ära hoida või nendega kaasnevaid kahjustusi ja kulusid vältida või vähendada, on maailmas järjest enam hakatud tähelepanu pöörama ohuplaneeringule. Oluline osa
vältida riske dokumentide säilitamisel ja kasutamisel. Dokumendi- ja arhiivihaldus Arhiivipüsimaterjalide loetelu Digitaalse info hoidmine CD-Ril Eesti Standardikeskus Ohuplaani koostamine Dokumentide näidisloetelu koostamine http://www.evs.ee/POOD/ Digitaalse info hävitamine Kirjelduselementide soovitusloetelu Dokumendisüsteemi alusdokumendid Asjaajamiskord (AAK)
huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vastavalt nende säilitustähtajale,
Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded, 2008 (uuendamisel) Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine, 2008 Isikuarhiivide korrastamine, 2007 Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine, 2007 Arhiivimaterjalide eksponeerimine, 2006 Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks, 2006 Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus, 2006 Ohuplaani koostamine, 2005 Digitaalse info hävitamine ASUTUSESISESED Dok. Halduse ALUSDOKUMENDID: ASJAAJAMISKORD: alusdok. Asutuse asjaajamise ja dh korraldamiseks. Kehtestab asutuse juht, selles määratakse vastutusalad. DOKUMENDILOETELU: asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või Saadud dok. haldamiseks dok.loetelu , mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, Säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE LIIGITAMINE: Dok. pannakse funktsiooni järgi sarja,
korrastamine kontrolli mine siseauditi Ohuplaani Arhivaalide käigus koostamine üleandmine Käsitlusala 2 Juhise normatiivne keskkond Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juriidilised isikud peavad tagama oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide säilimise seadustega või nende
annaabi.ee 
