Paljud käärimised kulgevad ilma õhuhapniku osavõtuta (anaeroobselt). Käärimist põhjustavad pärmseenekesed (alkoholkäärimne) või bakterid (piimhapekäärimine). Mõned käärimised vajavad õhuhapnikku (äädikhapekäärimine). Piimhape- ja alkoholkäärimine leiva-ja alkoholkäärimine saiataigna kergitamisel. Alkohoolset kääritamist kasutatakse ka õlle ja veini tootmisel. Selle võrrand on C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2 Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm,
Oder · Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu- Aasiat · Hakati kasvatama u 10 000 a eKr · Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati, ka Eesti alal koos nisuga üks esimesi (u 4000 aastat tagasi) · Oder on lühikese kasvuajaga ja talub külma · Eestis nisu järel teisel kohal · Kasutatakse tänapäeval rohkem loomasöödaks, aga ka leiva-ja õlletööstuses · Õlletööstuse jaoks odraterad idandatakse ja kuivatatakse, saadakse linnased Odrast saadavad tangained Odrakruup · Odrakruupi saadakse, kui terast eraldatakse ainult väliskest (sõkal). Kruubid lihvitakse. Need on kõige toitvamad tangained odrast, sest eemaldatud on väga vähe toitaineid. · Tangu saadakse kestast täiesti eraldatud odrateradest purustamise teel. Sellisel kujul on tang kaotanud osa toitaineid, eriti vitamiine ja mineraalaineid.
Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsivesikud, valgud, mineraalained, vitamiinid B, PP, E) Nisuvalkudel omadus taigna segamisel paisuda ja moodustada liimvalku Nisuteradest valmistatakse · manna kollakas kreemika varjundiga, jahuste teradega Odrateradest valmistatakse · odrakruubid purustatud odratera tuumad, ümara kujuga ja lihvitud, sileda pinnaga · odratangud purustatud odraterad, ei lihvita, sisaldavad kruupidest rohkem mineraalaineid ja tselluloosi, valm. Erineva jahvatusastmega Hirss valmistatakse kooritud ja lihvitud tangusid · kooritud läikiva, sileda pinnaga, kergelt mõrkja maitsega, erinevas toonis kollaka värvusega. Keevad halvasti pehmeks, sisaldavad rohkesti tselluloosi · lihvitud läiketa, nõrgalt kibekas, sisaldavad vähem tselluloosi, paremini omastatavad. Jahused, helekollased Kaer
valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi
Vajatakse teravilja. Teraviljade idandatakse (linnaseviskide puhul), seejärel jahvatatakse, lisatakse keevale veele, tekkinud suhkrurikas vedelik kurnatakse, lisatakse pärm. Seejärel kääritatud produkt destilleeritakse kaks või enam korda. Alkohol, mis niimoodi saadaks, paigutatakse tammevaatidesse, kus see peab valmima teatud hulk aastaid. Seal reageerib vedelik vaadi sisepinnaga. Omandab värvi ja teatavad maitse- ning lõhnaomadused. Idandamine. Küpsed odraterad on, nagu ka kõik teisedki teraviljad, suure tärklisesisaldusega. idandamisel tärklise molekulaarstruktuur muutub sarnaseks suhkrutele. Suhkur olles toiduks pärmidele, on vajalikud alkoholivalmistamisel. Sotimaal, Austraalias ja Jaapanis kasutatakse idandatud odra kuivatamiseks turbatuld, mis annab teraviljadele ja hiljem viskile spetsiifilise suitsuse lõhna ja maitse. Meski. Meski tegemist kasutavad kõik maailma viskitootjad ja seda võib pidada keetmise kergemaks vormiks
Eluvõimet ei ole võimalik suurendada. Proteiini hulk ja kvaliteet. Hea õlleodra proteiinisisaldus on väike. Suure proteiinisisaldusega oder on vähem ekstraktiivne, väheneb õlle säilivus ja läbipaistvus. Proteiinisisaldus oleneb eelkõige kasvutingimistest, sordist, väetise normidest, lämmastikuga väetamisest , mulla viljakusest. Kasvutingimustes on esi kohal sademed ja temperatuur. Väiksemat mõju avaldavad eelvili ja agrotehnilised Sõklasus. Odraterad on kaetud sõkaldega. Sõklasus näitab sõkalde massi protsentides kogu tera massist. Õlleodra sõkaldel on üsna tähtis osa linnaste ja õlle tehnoloogias. Linnaste kasvatamisel kaitseb sõkal iduvart, kui see väljub idust, tungib sõkal alt tera tipuni ja väljub siis sõklast. Õlle keetmisel on sõklad filtriks. Sõkalde hulgast ja keemilisest koostisest oleneb suurel määral õlle värvus ja maitse. Ka
Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Pulbritel on 32 omadust, mida vaja teada nende tehnoloogilisel kasutamisel Kruusahunnik- iseloomulik puistenurk, valamisel toimub fraktsioneerumine. Puistenurk oleneb, milline on puistematerjali osakeste pinna omadused. Läätsed, odraterad, linaseemned -> kõige rohkem vajub laiali hunnik mille osakeste pind kõige siledam st. linaseemned -> läätsed -> odraterad. Näited: Portlandtsement; Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Kips; Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Kriit (CaCO3); Ehituses moodustuvad agregaadid
jahvatatakse, lisatakse keevale veele, tekkinud suhkrurikas vedelik kurnatakse, lisatakse pärm. Seejärel kääritatud produkt destilleeritakse kaks või enam korda. Alkohol, mis nii saadakse, paigutatakse tammevaatidesse, kus see peab valmima teatud hulk aastaid. Seal reageerib vedelik vaadi sisepinnaga, omandades värvi ja teatavaid maitse- ning lõhnaomadusi. See on muidugi lihtsustatud seletus, kuid nii valmivad kõik maailma viskid. ., 'lf "-' Idandamine Küpsed ja terved odraterad on, nagu kõik teisedki teraviljad, suure tärklisesisaldusega. Idandamisel muutub tärklise molekulaarstruktuur sarnasemaks suhkrutele. Need suhkrud, olles toiduks pärmidele, on vajalikud alkoholi valmistamisel. Meetod, kuidas alkoholi tootmisel otra idandatakse, on sajandite jooksul vähe muutunud. Otra leotatakse 48-60 tundi ühtlase temperatuuriga jahedas vees, mida korduvalt vahetatakse. Selle tulemusena terad paisuvad ja muutuvad raskemaks
Taari tehti jämedast odrajahust või ka linnasejahust (taar linnasejahust hapendatud). Kuuma veega segatud jahu valati kolmel madalal jalal seisvasse taariastjasse ehk tiinu õlgedest kurnale ja lasti mõni päev hapneda. Maitseks lisati köömneid, mustsõstraoksi jne. 9 Õlut tehti odrast. Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või ojasse mõneks päevaks ligunema, nõrgunud terad laotati rehetoa põrandale laiali idusid ajama ning kuivatati pärast parisl. Kuivanud linnased jahvatati pärast käsikivil või veskis. Peale odralinnaste on kasutatud ka rukkilinnaseid. Sügisel tehti valmis aasta jagu linnaseid. 19.sajandi jooksul hakati maa mandriosas õllehautist ahjus valmis küpsetama. See linnasetainas laotati üle kogu ahjupõranda laiali ja küpsetati õlleleivad.
kaasalööjaid tänataks tänukirja või miks-mitte vahva vigur-leivaga. Usun, et Teil kõigil on küllaga toredaid mõtteid ja kogemusi meeldejäävaks leivanädala teostamiseks. Palju jõudu ja indu! Töövihiku koostaja: Meeri Talv 4 MEIE LEIVA AJALUGU 3000 2500 aastat tagasi Peamiseks kasutuses olevaks teraviljaks oli oder. Oli tuntud jahvatamine ehk terade peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti terad uhmris uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid
annaabi.ee 
