üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsism avaldus Euroopa arhitektuuris Itaalia renessansehituskunstist ja A.Palladio loomingust võrsunud palladionismina ehk palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal ulatus esile sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Rakendati ehituses ka skulptuuri st, reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste
inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine
väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Skulptuuris lihtsalt matkiti antiikskulptuuri. Nii skulptuuris kui maalikunstis läheb moodi alasti mehekeha kujutamine. Ka kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Materjalidest eelistati marmorit. Kujutati kreeka jumalaid ja allegoorilisi figuure (Võit, Armastus, Õiglus jne). Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Ka
oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega. Valhalla elanikud: 1)lahingutes hukkunud mehed,kes ka siin päevad läbi võitlevad ja selle nimel surevad.Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt meenutavad amatsoone 3)kukk,kes on hommikune ärataja ja Ragnarök e.maailmalõpu kuulutamine. Germaanlased. Keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani
oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega. Valhalla elanikud: 1)lahingutes hukkunud mehed,kes ka siin päevad läbi võitlevad ja selle nimel surevad.Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt meenutavad amatsoone 3)kukk,kes on hommikune ärataja ja Ragnarök e.maailmalõpu kuulutamine. Germaanlased. Keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani
Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone
marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja
Ka klassitsistlik skulptuur lähtus antiigi eeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuurid kuidagi jahedalt, enesesse tõmbunult, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest ja teistest sõjariistadest - nn. trofeekimbud. Maalikunstile oli antiikajast eeskujusid leida raske, sest neid peaaegu polnudki säilinud. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse
kihelkondadega. Maakondade nimede järgi nimetavad meie naabrid oma keeles Eestit: soomlastel on Viro, lätlastel Igaunia. Riikluseni Eestis muinasaja lõpuks ei jõutud. Välja veeti karusnahku ja vaha, vastu saadi hõbedat, pronksi, paremaid relvi jm luksuskaupa. Sõjaline tase. Kaitseehitistena rajati linnuseid. Põhiliseks väeüksuseks oli malev, mis moodustati maakonna ratsa- ja jalameestest. Relvastus koosnes odadest, sõjakirvestest ja sõjanuiadest, ülikutel olid ka kaheteralised mõõgad. Vaesemad mehed kasutasid ka vibusid ja nooli. Kaitserelvastuseks puust kilbid ja kiivrid, vähestel rõngassärgid. Animism-usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse, loodususund.muistis-kindlustatud asulad.Ristiusu mõjud. 10.–11. saj hakkasid Eestis levima kindlamad teadmised kristlusest
soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (1757-1822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (1768-1822), kes lähtusid oma loomingus vaid antiiksetest iluideaalidest. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Varaklassitsism skulptuurides Kui 17. sajandi prantsuse skulptuuri on nimetatud barokk-klassikaliseks, siis järgmise sajandi oma rokokoo-klassikaliseks. Teosed olid lihtsad, selged, aga samas kerged, graatsilised, elulähedased. Põhiliselt tehti portreid ja monumente, kuid mitmed neist on hävinenud. 18
jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. VENEMAAL valitses klassitsism juba 18. sajandi II poolel ja see jätkus uue sajandi esimesel veerandil. Arhitektuuris võidutsesid kompositsiooni lihtsus ja loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. Ampiir omandas paraadlikkuse ja
etendama. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (17571822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (17681822), kes lähtusid oma loomingus vaid antiiksetest iluideaalidest. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Tarbekunst Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kulli jalga kujutavad mööblijalad.
,,Kuningas, vennad!" hüüab ta. ,,Kreeklased tulevad!" Järgmisel hetkel hüppab Trooja väejuht, Priamose poeg Hektor jalule ja hüüab: ,,Kõik kohtadele! Koosolek on lõppenud! Valmistuge kõik linnast väljuma!" Kohe tormavad kõik relvade juurde, vanad, naised ja lapsed aga tõusevad aega viitmata linnamüüridele. Kõlavad pasunad, hobused tammuvad, read koonduvad, ning juba avatakse väravad, sest Hektor tahab vaenlase vastu võtta lagedal väljal. Ükshaaval väljuvad väravast odadest sakilised väeüksused, mis võtavad positsiooni sisse ümber üksikult keset tasandikku kõrguva Batieia künka. Sõjaväljal on teineteise vastas kaks tervet armeed; niisugust jõudude vastasseisu pole nähtud kunagi varem. Kõlab signaal, kuulutades algust lahingule, mis võib otsustada kogu sõja saatuse. Juhtide seast puudub aga kõige kardetum ja osavam väejuht Achilleus. Ikka veel peab ta viha ning on jäänud oma telki. III laul
nõrgenemist. (Ibid) Kobarateks jagunenud taktika (lisa 8) on laialt paigutunud üksuste rida, vastuseks tihedalt pakitud ridadele, mis on väga tüüpilised leegionäride taktikale. See võimaldas suuremat liikuvust ja oleks leidnud palju kasutusi Rooma kindralite käsiraamatutes. (Ibid) Ratsaväe tõrjumise taktika (lisa 9) moodustakse nii. Esimene rida moodustab kilpidest müüri, kilpide vahelt torgatakse läbi pilumid, moodustades väga ebameeldiva rea teravatest odadest kilbimüüri ees. Hobune, olgu ta kui tahes treenitud, ei suuda sellisest tõkkest läbi murda. Teine rivi kasutab siis oma odasid, et minema tõrjuda või tappa toppama jäänud vastased. Selline taktika võis kindlasti osutuda väga effektiivseks, eriti halvasti distsiplineeritud vaenlase ratsaväe vastu. Kui sellises grupis juhtuvad olema ka vibukütid, siis on tulemus ilmselt täiesti hävitav. (Ibid) Kera (lisa 10) on ringikujuline kaitsetaktika, mida kasutati meeleheitlikes olukordades
annaabi.ee 
