kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. Mis on astrokliima? Astrokliima on tähtede uurimiseks sobiv kliima. Nagu teame mõjutavad pilvisus, suurõhuniiskus, õhu- ja valgus reostus, tuul, virmalised, maavärinad ja kiire kliimamuutus väga palju astrokliimat. Astrokliima uurimise tagajärjel teatakse kuhu on kõige parem rajada observatooriume (teadusasutus, kus tegeldakse astronoomiliste objektide vaatlemisega, nt teleskoobi abil) Kuhu rajada observatooriumid ? Observatooriumid kui astrofüüsikaliste vaatluste kohad rajatakse tänapäeval väga hea astrokliimaga paikadesse ning võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuseallikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohad mitme kilomeetri kõrgusel merepinnast, tõusmaks kõrgemale paksematest atmosfääri kihtidest ning levinumatest pilvedest.
Peagi riik lagunes. Kultuur. Araablaste võimu alla oli langenud mitu vana ja kõrge kultuuriga maad: Süüria, Egiptus, Pärsia ja KeskAasia. Kuigi kirjameeste ja õpetlaste hulgas oli palju mittearaablasi, kirjutati enamasti araabia keeles. Araabias õitses käsitöö ja kaubandus, arenes teadus. Ehituskunst. Araablased lasid ehitada teaduskeskusi, raamatukogusid ja observatooriume. Olulisemad ehitised olid moseed. Võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Katused olid peamiselt kupli kujuga. Rajati ka luksuslikke paleesid kaliifidele. Teadus. Tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Araablastel oli silmapaistvaid saavutusi mitmes teadusharus. Kuulus teadlane Ibn Rusd uuris Aristotelese töösid. Teine kuulus teadlane oli Ibn Sina, ta tegeles arstiteadusega ning andis välja
Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Nende ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika
Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid. Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid. Rajati tarkuse maju - nii raamatukogusid kui ka observatooriume. Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennkas. Tema pani kirja raamatu ,,Arstiteaduse kaanon". Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud
Kolmas peatükk räägib Tõravere kõige suuremast teleskoobist ning lisaks sellele võrdlen teda maailma suuremate teleskoopidega. Töö kirjutamisel oli kõige suuremaks probleemiks materjalide otsimine. Materjale sain Kalju Eerme ja Jaan Einasto jutustustest ja raamatust ning internetist. Lisaks sellele tegin intervjuu Jaan Einastoga ja Tiina Liimetsaga. 3 1. AJALUGU 1.1. Algusaastad Kalju Eerme jutustab: ,,Observatooriume hakati linnadest välja viima alates ajast, mil järjest enam hakati tänavaid valgustama. Ka Tartu Tähetorni linnast välja kolimise mõte liikus juba esimesel Eesti ajal, enne Teist maailmasõda. 1950. aastate alguses tuldi selle mõtte juurde tagasi. Nüüd olenes iga ettevõtmise edu Moskva suhtumisest. Märkimisväärne ja tuleviku suhtes oluline üritus oli Tartus peetud Astroveti väljasõiduistung 1953. aastal. Ühtlasi peeti väike
Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobservatooriumideni. Ta omistab Karjala ja Eesti aladele hulga leiutusi ja vastusi. Raamatu ,,Mõistatuslik Muina-Eesti" kohaselt on siit kandis alguse saanud kirjaoskus, geomeetria, maastikuarhitektuur, astronoomia, kunst, number kaks, hüdrodünaamika, riiete lõikelehed, sirkel, 365-päevane kalender, joonlaud ja soome saun. Lisaks sellele ehitasid siinsed elanikud ka observatooriume. Saavutuste suur hulk pani juba raamatu esimestel lehekülgedel imestama ja tekitas skeptilisust, kas tõesti on need asjad siin kandis tekkinud. Minule meeldib isiklikult see, et ta sunnib inimesi vaatama asju teise nurga alt, mitte sellisena, nagu meie seda oleme harjunud nägema. Raamatut lugedes tekibki tunne, et kas tõesti on senine õpetatu vale ja anutud kirjutis õige. Maie Remmel väidab, et oleme vanades paradigmades kinni ja näeme seetõttu asju valesti.
algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi
XVII sajandi keskel sai valdavaks barokkstiil ja ehitati uus kuningaloss. 1645. aastal hakkas ilmuma esimene Rootsi ajaleht. Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646. aastal vähendas Kristiina Oxenstierna võimu ja ta sai kantsleriks. Kristiina oskas prantsuse, ladina ja flaami keelt ja tal oli hea luterlik kasvatus. Teda huvitas kultuur ja tema ajal võiks Rootsi kuningakodas tihti kohata Euroopa tuntut kultuuri- ja teadusmehi vastuvõttudel ja peodel. Majanduslik olukord oli halvem kui varem
Mõni neist jäi ainult idee tasemele, mõne kohta hakati isegi konseptsiooni paberile panema, kuid reaalse tulemuseni siiski ei jõutud. Selleks oli mitmeid põhjuseid. Ühelt poolt puudusid kogemused nii suurte teleskoopide ehitamiseks, teisalt oli hakatud ehitama kosmoseteleskoope ning tundus, et maa peale polegi mõtet eriti suuremaid teleskoope paigutada. Põhiargumendiks oli maad ümbritseva atmosfääri segav mõju. Kui pilvisuse segavast faktorist saadi veel kuidagimoodi mööda, sest observatooriume hakati rajama sinna kus aastaringselt on enam vähem selge taevas. Atmosfääri fluktuatsioonidest põhjustatud kujutise laialimäärdumist ei osata enam vältida. Ka kõige paremas kohas ei paistnud tähe kujutis oluliselt parem kui umbes 0,5 kaaresekundit. Atmosfääri fluktuatsioonide mõju aitab hästi kõrvaldada nn adaptiivne optika, mis seisneb selles, et kujutise võbelemist püütakse kompenseerida teleskoobi optilise süsteemi kiire korrigeerimisega. Külma sõja ajal töötasid
sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). 2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine. Taeva jägiline iidsetel aegadel: tuleviku ennustamiseks. Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine. Tänapäeva täheteadusele oli alusepanijaks eelkõige kalendriarvutus töö, mille pidid ära tegema kõik põllumajandusega tegelevad kultuurit. Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks, et näha kuu loomist kitsa kuusirbi ilmumist taevasse vahetult pärast päikese loojumist. Nimel siis algaski uus kuu, mis aga paraku ei öelnud midagi aasta ja aastaaegade kohta. Viimase määras tähtkuju, kus sirp nähtavale ilmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagatigi Kuu tee tähtede suhtes 12
helioseismoloogilisteks vaatlusteks, teist rakendatakse UCLA päikesetsüklite uurimise programmis. Snow' teleskoopi kasutatakse õppeeesmärgil esitluste korraldamiseks. Päikeseplekkide kiirgusspektrit uurides täheldas Hale 1908. aastal Zeemani efekti, mis andis kinnituse tema veendumusele, et Päikesel on magnetväli. Mount Wilsoni observatoorium on algusest peale olnud üks juhtivaid päikeseobservatooriume. Tänapäeval on see üks väheseid helioseismoloogiaga tegelevaid observatooriume. Iga tööpäeva alustatakse sajandivanuse rituaaliga, arhiivi lisatakse värske foto Päikesest. 46 meetrine torn, mille otsas on päikseteleskoop. Kasutatud materjalide 1. ENEKE 4 2. Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Teleskoopidest pikemalt. http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html 3. TAGO, E. Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop. http://www.obs.ee/~erik/NGST_2.html 4
Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailmakunsti arengus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) 2.1.ARHITEKTUUR: Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst)
paljudele hauastruktuuridele üheksast tasandist, mis väidetavalt sümboliseerisid allmaailma üheksat tasandit. Observatooriumid Olles ühed hiilgavad astronoomid, rajasid maiad teadaolevalt hooneid planeetide ja tähtede suuna liikumise jägimiseks. Mõningad ehitised olid orienteeritud Päikese ida- lääne suunalise liikumise järgi pööripäevadel. Observatoorium meenutas tänapäeva observatooriume- koonilise kuju ja kitsaste, Veenuse liikumist tähistavate akendega. Caracolis oli keerdtrepp, mis viis kompleksi erinevatele tasanditele. Tornide kõrval oli see üks vähestest linna mitmekorruselisi hooneid. Ka neid torne võidi kasutada arheoloogilisteks eemärkideks. Observatooriumid polnud aga ainuke viis astronoomiliste sündmuste jägimiseks. Chichen Itzas on Castillo trepirinnatisele lõigatud sulismaod- ilmselt selleks, et pööripäevadel jätab päike
mehhiko kultuuri nagu olmeekide tolteekide jt poolt loodud kunst on suurte erinevustega kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailma kunsti arengus. Chichn Itzs astmikpüramiid Mehhiko maaja tolteegi kultuur on üks väga hea näide toleegide arhitektuuri näitest. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione- kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi nt. basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti. Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik ehk pseudovõlve Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Tuntakse palju kiviskulptuure tihti basaldist reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika
annaabi.ee 
