Lõpuks joonestame sisemise, rõngasse keeratud pika noole, olles eelnevalt pikendanud sirget KL sisemise ringi teisele pooleni seestpoolt punktini Q: Sirge KL pikendamine punktini Q : piirjoone määrang punktis L ja pikendatav sirge – punktis P; Kutsume välja käsu EXTEND ↵ Näide 4 16 Käsus EXTEND toimub objektivalik nii nagu see oli käsus TRIM – kahes astmes. Esialgu piitjooned, milleni on vaja pikendada ja siis pikendatavad jooned. Pikenduspiirik on meil joonele KL väliskontuur. Pikendataval joonel klõpsame ruudukesega märgitud kohal ja arvuti hakkab pidevalt küsima pikendatavaid jooni. Käsust väljumiseks on vaja teha „tühivalik” ↵ ↵ On jäänud sisemise, muutuva laiusega kaarja noole joonestamine. Esialgu joonestame
lapsepõlvekogemustele, ja nostalgiline konstateering, et lapsepõlv on pöördumatult möödunud. (Mangs, Martell 2000:328) Wolfenstein nimetab nooruki leina terminiga „trialmourning“ (proovileinamine). Ta arvab, et kui selle leinaga saadakse hakkama, siis on hiljem elus kergem toime tulla vältimatute inimkaotustega. (Mangs, Martell 2000:328) 3.1.3 Arenemine heteroseksuaalsete objektivalikute suunas Ka keskmises noorukieas esineb mitmesuguseid objektisuhteid, nagu nartsissistlik objektivalik, fantaasiasuhted ning kaugarmumised, kuid alles nüüd esineb päevikupidamine – ka see on mingit liiki suhe. (Mangs, Martell 2000:329) Nartsissistlik objektivalik kui siirdestaadium võib sisaldada ka infantiilse seose eitamist samast soost vanemat. (Mangs, Martell 2000:329) Suhted võivad võtta folie a deux vormi, s.t need on peegelreaktsiooniks, mis teatavasti saab toimuda lühemat aega, kuid võib samuti tähendada algse seose ümbertöötlemist,
osa jne. Mõnel juhul võib „saare” piirjoones olla ka „matemaatilisi tühikuid”, lähem kirjeldus viirutamise käskude BHATCH ja HATCH kirjeldustes. [ Save ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega salvestatakse kujutise olek antud ajahetkel. Isikud, kelle on puudulik keeleoskus ja kellele veel IQ on nullilähedane, näiteka Knicks-Marichjen, kasutavad siin seivima. [ Select ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega lülitatakse sisse objektivalik või omaduste valik. [ Settings ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega lülitatakse sisse mingi seadistamise täiendav võimalus. Shortcut – vaata Lühitellimus Sakk – kasutatakse siis kui vestlusaknas esineb mitu suuremahulist valikuvõimalust. Need valikuvõimalused on antud erinevatel valikukaartidel, näiteks käsu OPTIONS puhul on kasutusel üksteist valikukaarti. Mingi valikukaardi
põhimuutujat LTSCALE, vähendame teda (tuleb lihtsalt proovida!) Ülesanne 2 Tihend 63 ↵ (0.4 asemel võib sisestada .4, s.t. täisosa nulli võib ära jätta, aga kümnendpunkt peab KINDLASTI olema) Üksikule joonele saab põnimuutuja LTSCALE väärtust muuta käskudega CHANGE (töötab ainult tasandil) või CHPROP (töötab ka ruumiliste kujundite puhul): (tavaline objektivalik) Ütlesime, et tahame muuta omadust, ja arvuti küsib, millist omadust tahame muuta: – värvuse; – kõrgus XY-tasandist; – kuuluvus kihti: – jooneliik; – tühikute/kriipsu pikkuste suhe; – joonejämedus; – paksus (ulayuvus Z-telje suunas; – läbipaistvus; – materjal; – ühilduvus
moondetegurid on kõikide telgede suhtes võrdsed. Allow exploding plokki saab jaotada käsuga EXPLODE algosadeks. Description plokiga kaasneva teksti kirjeldus IV) Objects ploki koostisosade valimise moodus: Select objects vasakpoolsel ikoonil klõpsamine lülitab sisse tavalise objektivaliku (seejärel valitakse objektid kursoriga). Quick select lehtri ja välgu kujutisega ikoonil (objektide kiirvalik) klõpsates avaneb vestlusaken Quick Select (objektivalik põhineb sel juhul objekti omaduste järgi eristamisel joon, polüjoon, joone jämedus jne.). Retain valitud objektid säilitatakse kuvamisel omaette objektidena Convert to block valitud objektidest moodustada plokk Delete kustutada valitud objektid pärast seda, kui neist on moodustatud plokk. 34
a) Osad 1, 2 ja 4 joonestati käsuga LINE; osa 3 – käsuga ARC. Seejuures punktis M kohtuvad matemaatiliselt osad 1 ja 2, punktis N – osad 2 ja 3, kuna osa 4 on joonestatud "silma järgi" punktist P, mis asub osa 4 lõpus (või alguses). Ülesandeks on: muuta selle "liitjoone" laius suuremaks; Töö 3 Klamber 55 b) objektivalik osal 1, vastus on, et pole liitjoon; liitjooneks muutmise küsimusele vastati jaatavalt ning seadistati ka laius; c) käsust väljumata valiti võtmetäht J ja valiti liidetavad osad, mis kõik aktiveerusid; d) lõpptulemus – kaks osa liideti. Miks ei liidetud osa 4? e) Punkti P lähiümbrusest tehti tugev suurendus, mis toodud joonisel 4 3 3 4
TEGUMOOD (voice) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet. Näiteks seda, kas lause subjekt on agent (teadlik-tahtlik tegija) või hoopis patsient: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv/impersonaal Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Või. Loetakse raamatut (*Jaani poolt). Agenti on võimalik väljendada eesti k. [loengu materjal internetis!!] Osasihitis-täissihitis Objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st. Aspektist. Piisvõimaluseta verbiga lauses esineb ainult osaobjekt, neid verbe nimetatakse mõnikord partitiivverbideks. NT Ma alahindasin Peetrit Eestik.on need: kuulata, kuulda, jne Possesiivne perfekt: Mul on auto pestud; I have washed my car. Mul on poes käidud; I have been in the shop/I have done my shopping. Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku
· eesti keeles ei muutu aluse ja öeldise vorm: tehti kellegi poolt · Laad e aspekt · lõpetatud / lõpetamata (sündmuse enda sisemine olemus) · tulemuslik / mittetulemuslik · punktuaalne / duratiivne (hetkeline/kestev nt karjuma/karjatama) · progressiiv (-ing lõpuga tüpoloogiline, kestev tegevus laulmas ) · vene keeles eesliited · eesti keeles: objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, järelsõnad: ära, läbi (ühendverbi osad) · Eitus (millegi eitamine, maskeeritud, piiratud kasutusega, opositsioon keeles) · eesti keeles: sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad: eba-, mitte-, a- · eesti keeles kaotab verbi eitus isiku, saksa keeles mitte (eraldi eitusverb) · inglise keeles eraldi abiverb not
midagi tegevuse viis kohta. Tavaliselt seostub verbi afiktega, abiverbidega. klassikaline kalifikatsioon : aspekt (perideerne, imperfektiivne(habituaalne, kontinuatiivne (progressiivne, mitteprogerssivne)) aspekti liike: (vt trageli konspekt) 1. imperfktiivne aspekt 2. kontinuatiivne aspekt 3.progressiivne aspekt 4.habituaalneperfektiivne aspekt aspektikat. eesti keeles: verb +mas ; eesti keeles: osasihitsese ja täissihitise vastandus - objektivalik sõltub tegevuse piiratusest kirjutasin raamatu, kirjutasin raamatut (käändeeristus) ent lisatakse perfektiisuse adverbe : ma leidsin rahakoti, ma leidsin rahakoti üles. Nn. possesiivne perfekt Mu-l on auto pes-tud (I have washed my car); Seotus passiiviga - tud vormi gloss on ppp (passiivi gloss) - selle aspekti ametlik nimetus on resultatiiv mis väljendab tulemuse saavutamist! Käändemärgistus (vt. igaks juhuks Trageli konsp.-st üle) 1
annaabi.ee 
