korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab kasutata vaatlusteks kahe silmaga) ja objektiivide juures (optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile). Kumerlääts Nõguslääts Täielik ja osaline kuuvarjutus Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui
kannatab rohkem suurendada nii, et filmi tera esile ei tuleks - kas. kui pildikvaliteet loeb rohkem kui säriaeg - vajavad rohkem skilli, sest automaatika 90% juhtudel puudub - normaalobjektiiv 80mm - aeglasemad- säriajad on pikemad - teravussügavus on väiksem (suuremad fookuskaugused ju) - suuremad- vähem manööverdatavad, kallimad - vähem objektiivide ja kaamerate valikuid - suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri "film backe"- saad samaaegselt mitmele eri formaadile pildistada ilma filme sisse kerimata - mõned toetavad ja digibacke, mis on VÕIMAS (nt Hasselblad) c) LAIFORMAAT - kasutab filmi mõõtudes · 4x5 inch (102 x 127 mm) · 8 x 10 inch ( 203 x 254 mm)
............................................. 10 6. Fotofilmide formaadid ...................................................................................................... 11 7. Objektiivid ........................................................................................................................ 11 7.1 Normaalobjektiiv ............................................................................................................ 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus ................................................................................ 12 7.3 Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud ........................................................................ 13 7.4 Diafragma ....................................................................................................................... 14 7.5 Bajonett .........................................................................................................
Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. Edasi arenes fotooptika objektiivide täiustamise suunas. Vähenesid fotoaparaadi mõõtmed ja mass, aparaadi kasutamise võimalused laienesid. Rasketelt ja kohmakatelt ateljee- ja reisikaameratelt, millega sai võtteid teha ainult statiivilt, mindi järk-järgult üle väikestele fotoaparaatidele, mis oli varustatud fotograafi tööd lihtsustavate ja kergendavate abiseadistega. Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate.
Kui kaamerale saab paigutada võimsat välgutit, siis tasub selle asja ostmiseks raha kulutada. NÕUANNE FILTRITE KOHTA Saavutamiseks lihtsaid, kuid sageli mõjusaid eriefekte, muretsege hulk objektiivile kinnitavaid filtreid,mis muudavad kujutise omadusi ning väri. Värvifiltridega saab muuta must-valget kontrastsemaks ja tekitada filimil huvitavaid toone. Kuigi objektiivile keeratavad filtrid on sageli parimad, võivad nad osutada üsna kalliks, sest objektiivide läbimõõdud on erinevad. Ühefiltri komplekt võib olla üsna odav. Ultraviolettfiltri võibki jätta objektiivi ette,et seda tolmu kaitsta ning see ei sega pildistamist ka. FILMI VÄLJAVÕTMINE KAAMERAST Mootorite kaamerast filmi väljavõttes vajutage tagasikeeramisnupule ning kerige või vändake kerimishooba näidatud noole suunas. Kui film tuleb poolikult väljab hüppab kerimisnupp tagasi. Nüüd võib filmi rahulikult välja võtta. Tõstke kerimishoob ülesse ning film kukkub teie
........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5. Fotofilmide formaadid............................................................................................................ 9 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus....................................................................................... 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud...............................................................................12 7. Bajonett................................................................................................................................. 13 8. Fotoemulsioon....................................................................................................
Mida teha tähtede paremaks vaatlemiseks? Tähtede paremaks vaatlemiseks tuleb kasutada suurema läbimõõduga objektiive. Siis paiknevad difraktsioonirõngad tähe kujutisele (heledale täpile) lähemal ja meil on parem tähti eristada. Selles, et ava suurendamisel difraktsioonipilt "kitseneb", veendusime ise filmitükis oleva pilu laiust muutes. Lahutusvõime suurendamine on keeruline probleem ja selle lahendamine kallis. Maailma suuremate teleskoopide objektiivide läbimõõdud ulatuvad 10 m. Projekteeritakse 100 m läbimõõduga peegelobjektiivi. Sellised objektiivid on väga kallid. Eestis on suurima objektiiviga teleskoop Tõravere observatooriumis (objektiivi diameeter 1,5m). Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi? Uute ja järjest parema lahutusvõimega optiliste mikroskoopide ehitamine on võitlus valguse omadustega. Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad
Filmi tootmiseks vajalik kemikaalide olemasolu on nüüdsest vähem tähtis, kuna tehased toodavad nüüd põhiliselt elektroonilisi seadmeid. Keemiavaldkonnas on aga jätkuvalt tootmises fotopaber. Erinevalt arendusvaldkonnast töötavad Fujifilmi tehastes enamasti lihttöölised, kelle ülesandeks on erinevate elektrooniliste seadmete (fotoaparaadid, printerid) kokkumonteerimine, kõrgemad spetsialistid tegelevad Fuji objektiivide tootmisega. Kuna aga suurema osa tööst teevad ära masinad ja robotid, siis Fuji tehastes jääb töökohti aina vähemaks. 35 tuhat töötajat pole just eriti suur hulk suurele rahvusvahelisele ettevõttele, kus väga suurt rolli mängib just tehnoloogiate arendus. Logo. Fujifilmi logol on juba alates algusest (1934) ilutsenud sõna Fuji. Algsest Jaapani pühast Fuji mäest on saanud 75 aastaga lihtne tänapäevane tekst-logo. (Fujifilm) Fujifilm Eestis.
Negatiiv - fotokujutis, mille heleduse suhteline jaotus (läbivas valguses) võtteobjekti omale vastupidine (must-valges filmi puhul). Värvifilmi puhul on fotokujutis, mille iga elemendi värvus on võtteobjekti vastava elemendi täiendvärvus. Värvinegatiiv koosneb kollasest, purpursest ja taevasinisest osakujutisest. Objektiiv - optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise. Objektiivide põhiparametriteks on fookuskaugus, vaatenurk, lahutusvõime, töökaugus ja täisava Panoraamfilm - film, mis on jäädvustatud harilikult kolmele 35-mm filmile ja mis projekteeritakse kolme projektori abil suurele silinderekraanile Panoraamfotoaparaat - normaalobjektiiviga fotoaparaat, millega saab teha laiu võtteid (võttenurk üle 100 kraadi) Peegelkaamera - sisseehitatud peegelnäidikuga fotoaparaat
............................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon...........................................................................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus........................................
9 oluliselt teie fotograafialaseid teadmisi. On inimesi, kes on enda jaoks selgeks teinud selle, millest nad kõige rohkem pilte tegema hakkavad (kas tehakse suur osta fotodest siis makro- maastiku- portree- või loomapilte) ja ostavad kohe alguses selleks kõige paremini sobiva objektiivi, jällegi siis vastavalt oma rahakoti paksusele. Alljärgnevas tabelis on ära toodud objektiivide fookuskaugus ja selle vastav vaatevälja nurk: · 16mm - 108º ehk 108 kraadi. · 21mm - 90º · 24mm - 84º · 28mm - 74º · 50mm - 46º · 80mm - 30º · 100mm - 24º · 200mm - 12º · 300mm - 8º · 400mm 6º Lainurkobjektiivid ehk 24-50mm: - sobivad ideaalselt võteteks, kus on vaja kaadrisse mahutada võimalikult suur ala. Seetõttu on neid sobiv kasutada maastike ja arhitektuuri pildistamiseks, grupifotode tegemisel.
kemikaale . Kummiaraabikum, broomõli. See ol nagu maalimine ja joonistamine. Pilt oli maaliline ja emotsionalne. Loodi enda printmistehnikaid ja retuscheeriti negatiive, vahel jäi pildist mulje nagu see oleks maal või joonstus. Oli võitlus räiga fotokujutuse vastu, kõik teravused pehmendat. Manipuleeriti pildi välimusega, näiteks trükkiti kummiaraabikum või broomõliga. Tekkis ja arenes plaatinotüüpia, tsüanotüüpia jne. Koopiate arv ja kvaliteet. Objektiivide "täiendamine", manustega varustamine ja "rikkumine". Piktoriaalne fotograafia kui võitlus foto "mehhaanilise" loomuse ja odavuse vastu. Eritehnikad ja koopia "õilistamine". Kunstnik kui geenius. Piktorialism sai alguse astudes vastu väidetele, et fotograafia ei ole midagi muud kui lihtsalt reaalsuse salvestus, arenes välja rahvusvaheliseks liikumiseks, et tõsta fotograafia(üldiselt) kunsti staatusesse. Rohkem, kui kolmkümmend aastat vaidlesid
Kohe näete. Geomeetriline optika Newtoni järgi on valguskiir sirge. Peegeldumisel ja murdumisel ta muudab suunda, aga see suuna muutus on täpselt arvutatav, kui teame keskkondade optilisi omadusi (murdumisnäitajat). Geomeetriline optika toetub Newtoni teooriale ja lubab (suhteliselt!) lihtsasti arvutada optiliste süsteemide omadusi. Praktilise optika ülesandeks on optiliste riistade konstrueerimine. Ka tänapäeval on 99% optikast seotud lihtsate süsteemide - prillide, binoklite, objektiivide jms. valmistamisega. 94 Kõik need mahuvad ühe nimetuse alla ja see nimetus on tsentreeritud optilised süsteemid. Üldisemas mõttes tähendab see telgsümmeetriat - kõik murdvad-peegeldavad pinnad on pöördpinnad ning nendel on ühine telg. Kitsamas mõttes (ideaalne optiline süsteem) on meil tegu ainult sfääriliste või tasapindadega -
annaabi.ee 
