linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. 13. NUUDIPÄEV E. KANUTIPÄEV See päev kui Taani kuninga Knudi mõrvapäev oli tuntud saartel ja rannikul kui jõulude lõpupäev. Varem on seda püha tähistatud 7. jaanuaril. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. 14. TALIHARJAPÄEV Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. 17. TÕNISEPÄEV Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel
väliskurvi-poolsed rattad pöörlevad kiiremini kui sisekurvi-poolsed rattad). [8] Sele 7. Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele. Välimine võll kinnitub nuutidega rattarummule ning lukustatakse ja pingutatakse mutriga üle. Autol originaalis 15 tollised plekkveljed rehvimõõtudega 195/65 R15. Sele 8. Veovõllid [11] 10 KASUTATUD ALLIKAD [1] wikipedia, „wikipedia,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.google.ee/search? q=Audi+A6+2
(N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti. · Jaanuar (näärikuu, südakuu): 1. jaanuar uus aasta, nääripäev - uusaastaööl käidi vaatamas kalakoidu: seal kus lõi enne taevas heledaks arvati olevat suvel kalaparvi. 6. jaanuar kolmekuningapäev tähistab jõulu lõppu 13. jaanuar nuudipäev nuutidega löödi õllel korgid maha, joodi viimased õlled, söödi viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis. 14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17. jaanuar tõnisepäev ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük. 25. jaanuar paavlipäev ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi.
Kui aga juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldabki rooli kergemini keerata. Roolivõimendi pump saab käituse kiilrihma vahendusel väntvõlli rihmarattalt (mõnikord kasutatakse ka pumba käitamiseks elektrimootorit). Pumba rihmarattaga võll toetub keres asuvatele laagritele. Kahepoolse toimega labapumbal on kaks surve- ja kaks imiruumi. Pumba rootor on kinnitatud võllile nuutidega. Pumba rootorisse on tehtud labade mahutamiseks sooned. Hammaslattrooliga sõiduautodel asub roolivõimendi jõusilinder tavaliselt hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asetatud hammaslati otsa ja roolivõimendi pumbast tuleva õli survel aitab liigutada hammaslatti. Õli lekkimise vältimiseks on paigaldatud mõlemale poole silindri otstesse ja kolvile tihendid.
Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis, rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul Diferentsiaalikarp on kinnitatud peaülekandeveetava hammasratta külge. Karbis on telg sateliithammasratastege, mis on hambumises pooltelgede hammasratastega. Viimaste rummudega on omakorda nuutidega ühendatud poolteljed. Kui vedavad rattad läbivad ühesuguseid teepikkusi, tiirlevad sateliidid koos karbiga, kuid ei pöörle omal teljel, vaid veavad endaga kaasa mõlemaid pooltelje hammasrattaid. Niipea kui üks vedavatest ratastest hakkab pöörlema aeglasemalt, paneb selle rattaga ühendatud pooltelje hammasratas sateliidid pöörlema ja need sunnivad teist pooltelje hammasratast ning koos sellega ka teist vedavat ratast pöörlema niisama palju kiiremini.
viljasaaki. Õled visati tüvepooled ees lakke. Mida rohkem kõrsi lakke palkide vahele kinni jäi, seda paremat viljasaaki arvati järgmise lõikusega tulevat. 43 "PASSI LÖÖMINE" (jõulumäng) I variant Mängimiseks valmistatakse õlest nuudid. Üks lastest heidab õlgedele pikali ja tõstab kiiresti jalgu üles ja alla. Teised lapsed katsuvad talle õles nuutidega vastu tagumikku lüüa. II variant Lapsed valmistavad õlest nuudid või palmikud, millega teineteist lüüa püüavad. Nuutidega üksteise löömist nimetatakse passi löömiseks. Arvati, et sellise tegevuse tulemusena tuleb hea viljaaasta ja rehes on vilja, mida peksta. III variant Otepääl kuulus passilöömise mängu juurde ka kahekõne. Kaks noort astuvad jõuluõlgedel teineteise vastu, õlest passid käes. Üks mängija küsib teiselt: "Tere, tere! Kus käisid?"
kummardamas. Sellest legendist on meie rahvatraditsiooni jõudnud päeva nimi ja kui võrreldada jõulude ning nääripäevaga, siis on sedagi suhteliselt palju. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) NUUDIPÄEV – 7. jaanuar. Nuudipäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida peetakse 13. jaanuaril. Seda on tähistatud ka 7. jaanuaril. Tähtpäev sai nime Taani kuninga Erik Hea poja Knudi mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula on saarerahva sõnutsi nälja ema, et “kui pole talvet talve ajal, siis pole suid suve ajal”. Näärikuu (jaanuari) härmatis aga tõotab viljarikast aastat ning kalureile juulis rohket saaki. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev) TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar.
• Eestlaste kombestiku tulid juurde need, mida peeti nii läänes kui ka idas • Jaanuar, südakuu • 1.jaanuar nääripäev, (jõulude ajal ei tohtinud midagi vokiga teha). Uusaasta ööl käidi vaatamas kalakoitu, sealt kaarest kus lööb kõige ennem heledaks, siis seal pidi kalaparvi olema suvel kõige rohkem. • Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu. • 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo, talve poolitaja, sellel päeval pidi olema pool loomatoidust järgi olema • 17.jaanuar Tõnisepäev- ennustati missugused ilmad tulevad suvel ja viljakasvu(saaki), hakkas Lutsu püük • 25.jaanuar Paavlipäev- ennustati suve ilmu( kui päike paistab, siis tuleb päikseline soe suvi) • Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR • 2
Käigukastide alumiiniumsulamist valatud karterite jäikust suurendatakse ribidega või käigukasti ja peaülekande kokkuehitamisega. Võllid on valmistatud eri- või süsinikterastest ja nad on termiliselt töödeldud. Peamine võllile esitatav nõue on küllaldane jäikus, sest võlli deformatsioon rikub hammasrataste hambumist, põhjustab nende kiiret kulumist ja laagrite purunemist. Hammasrattad ühendatakse võllide külge kas täisnurksete nuutidega või peennuutidega kasutades tsentreerimiseks võlli välispinda. Nuutliidete geomeetria ja töökindlus mõjutab suurel määral hammasrataste ja laagrite tööiga. Kaasaegsetel autokäigukastidel on kõik hammasrattad kaldhammastega. See suurendab nende tööiga ja vähendab hambumismüra. Enamiku käigukastide võllid toetuvad kahele kuul- või rull-laagrile. Kuullaagrid on rohkem levinud, sest nad võtavad hästi vastu nii radiaal-kui aksiaalkoormusi.
Peamine probleem – toitu 47 oli vähe, toit üksluine ja äärmiselt madala kalorsusega (vangid tegid rasket füüsilist tööd). 48 Fotol – käimla. Sageli anti isiklike vajaduste rahuldamiseks aega 10 sekundit. Karistusi viidi täide avalikult (hirmu suurendamiseks ja kuulekuse hoidmiseks pidi seda 49 jälgima võimalikult palju vange). Pildil on näha vähemalt kolme tööd tegeva vangi füüsilist karistamist 50 Vangiriietes nuutidega ülevaatajad – blokivanemad – sageli laagrisse saadetud kriminaalkurjategijad – vangide kuulekuses hoidmiseks olid neile lubatud kõik vahendid. 51 Kuna arvud pidid klappima, siis toodi loendustele ka päeva või öö jooksul surnud vangid (hoiti kaaslaste poolt püsti). 52 Kes olid süüdi: individuaalne ja/või kollektiivne süü. 141
Juba kaua enne suursaadikute kohaleilmumist andsid trügimine, kärsitus, tüdimus, pilamisja narruspäeva vabadus, tülitsused, mis tõusid pisemastki küünarnuki või rautatud saapakontsa puudutusest, väsimus kauasest ootamisest kibeda ja mõru maigu selle suletud, muljutud, kokkupigistatud, tallatud, lämbuva rahvahulga kärale ja mürale. Kuuldi vaid nurinat ja kirumist flaamlaste, kaupmeeste vanema, Bourboni kardinali, paleefoogti, Austria Marguerite'i, nuutidega seersantide kohta; külma, kuumuse, halva ilma, Pariisi,piiskopi, narride paavsti, sammaste, raidkujude, selle suletud ukse, tolle avatud akna puhul; kõike seda suureks lõbuks rahva hulka laiali külitud skolaaride ja teenrite salkadele, kes kogu seda rahulolematust õhutasid omapoolsete nöögete ja pilgetega, torkides nii-öelda nõeltega üldist pahurat meeleolu. Teiste hulgas oli ka rühm rõõmsaid võrukaelu, kés aknaruudud sisse litsusid ja ise vahvalt