vanaema ta esimest korda tänavale. Kui Mattias tänavale läks, istus ta kõnniteele ja hakkas mööduvaid autosid vaatama. Äkki koputas talle õlale mingi poiss, kes ütles, et tema on Ken ja nii saidki nendest sõbrad. Ken õpetas Mattiasele kerjamise selgeks ja ühel päeval kohtus ta tänaval oma vanema venna Martiniga, kes oli ka kodust enne teda välja visatud. Martin õpetas Mattiasele varastamise ja suitsetamise selgeks ja lõpuks hakkasid nad liimi nuusutama, mis Mattiasele väga meeldis. Ühel päeval, kui nad kerjasid, võttis neid politsei kinni ja andis hoiatuse, et nad enam tänavale ei läheks. Politsei viis poisid koju ja samal päeval ilmus mingi võõras mees nende koju ja ema ütles neile, et see on onu Paul, kes on nende uus isa. Siis tulid koju kaks poissi ja Mattias sai kohe aru, et need on ta teised vanemad vennad Mikk ja Mait ja nendega olid kaasas ka veel mingid kolm võõrast poissi, kes hakkasid õlut jooma ja pidu panema suurtega
Kas loo, raamatu lõpp oli etteaimatav? · Kuna nende poiste lugu on saanud raamatuks võis aimata, et kõik lõppeb siiski hästi. Ma arvan, et teiste sellise saatusega laste lood raamatuni ei jõua ja neid isegi ei märgata. Mis moel muutusid loo käigus tegelased? · Alguses kui poisid tänavale sattusid, olid nad sunnitud kohanema kõige halvaga, mida tänavaelu pakkus, nad õppisid kerjama, valetama, suitsetama, liimi nuusutama jne. ning pidasid seda kõike normaalseks. · Kasuperre jõudnutena tuli neil kohaneda teistsuguste reeglitega ja minna kooli ning harjuda tavaeluga. Uues elus tuli neil kõik vanad ja halvad harjumused maha jätta. Mida sa õppisid tegelaste käitumisest või mõtetest? · Õppisin, et alkoholism muudab inimesed jõhkraks ja hoolimatuks. · Kunagi ei tohi alla anda. Kuivõrd saaksid peategelasega ennast samastada? Kas mõni tegelane meenutas
Mattias oli 4aastane poiss, kes kannatas pidevalt koduvägivalla ning näljatunde all Tal oli kolm vanemat venda, ema ja vanaema Nad elasid väga mustas kodus Tänavale soovitas Mattiasel minna vanaema Mattiasest saab kerjus Tänaval sai Mattias sõbraks kodutu Keniga Ken õpetas Mattiast kerjama ja kutsus ta õhtuti enda urkasse Ükskord kerjates kohtus Mattias vanema venna Martiniga (5 aastane) Peale seda hakkasid vennad koos kerjamas käima Mattias õpib varastama, suitsetama ja liimi nuusutama Peale kerjamist ütles Martin vennale, et ta pistaks poes endale midagi taskusse Kui Martin õhtul taskust suitsupaki võttis, pakkus ta seda ka Mattiasele. Mõne aja pärast tutvustas Martin talle ka liimi nuusutamist Liimi nuusutamisest jäi Mattias sõltuvusse Politsei ja ema Tänaval kerjates jäid poisid mitmeid kordi vahele Nad viidi siis jaoskonda kus neilt küsiti küsimusi ema kohta. Ema oli poistel käskinud valetada Peale küsimusi kutsuti ema neile järele
magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga. Tiigil jää on üsna paks, Tulemas on palju töid, teepeal jookseb väike taks. vähemaks jääb pikki öid. Leidsin üles vanad uisud, Kooli lõpp siis lähenemas, riiulil seal suured luisud. lume kiht siin vähenemas. Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama. nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat. Jõulukuusk Päkapikk Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi, Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi. Kuusk siis vaja metsast ära tuua, Läksin õhtul ruttu tuttu,
mässu tõstma Run ran run - jooksma; (laeva, rongi jms kohta) sõitma See saw seen - nägema; taipama, mõistma; teadma; kogema, läbi elama; vaatama Seek sought sought - otsima; püüdlema, taotlema, taga nõudma Sell sold sold - müüma Send sent sent - saatma, lähetama, läkitama Sew sewed sewn - õmblema Shoot shot shot - laskma, filmi väntama, Show showed shown - näitama Smell smelt (smelled) smelt (smelled) lõhnama, haistma, nuusutama Spell spelt(spelled) spelt(spelled) - veerima, tähthaaval lugema Split split split - lõhkema, lõhenema, lahku minema Spread spread spread levima, levitama, laotama Spring sprang sprung- hüppama, tärkama, puhkema Stand stood stood - seisma Stick stuck stukk - kleepuma, torkama Stink stank stunk - haisema, lehkama Strike struck struck lööma (kella kohta) , taguma Teach taught taught - õpetama
Sidamo keeles on ainsuse järelliide (sufiks) –cco (-co peale sonoranti) ja mitmuse järelliide. Nimetavas käändes on nimisõna sageli tähistatud järelliitega –i või –u. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 7. 28.10.15) On mitmeid sufikse vorme, mis muudavad tegusõnad nimisõnadeks (-a, -o, -e, -anšo, -atto, -ano, -ille, -imma, ja –aanco). Näiteks lopp’- „kasvama“ , lopp’-o „kasv“; su’n- „nuusutama“, su’n-ille „lõhn“. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 314-315. 28.10.15) Sidamo keeles on mõned sõnad, mida kasutavad ainult mehed ja sõnad, mida kasutavad ainult naised. Näiteks „piim“ – „Ado“ ütlevad mehed ja „gurda“ ütlevad naised. (https://www.coursehero.com/file/pjdqon/In-Sidamo-spoken-in-Ethiopia-there-are-some- words-used-only-by-men-and-some/ 28.10.15)
71. Sell sold sold-müüma 72. Send sent sent-saatma 73. Set set set-seadma, asetama 74. Sew sewed sewn-õmblema 75. Shake shook shaken-raputama, rappuma, värisema 76. Shine shone shone-särama 77. Shoot shot shot-tulistama, laskma 78. Show showed shown-näitama 79. Shut shut shut-sulgema 80. Sing sang sung-laulma 81. Sit sat sat-istuma 82. Sleep slept slept-magama 83. Smell smelt smelt-nuusutama, haistma, lõhnama 84. Speak spoke spoken-rääkima 85. Spell spelt spelt- tähthaaval ütlema 86. Spend spent spent-kulutama, veetma 87. Spill Spilt spilt-loksutama, loksuma 88. Spoil spoilt spoilt-rikkuma 89. Spread spread spread- määrima, levima, levitama, katma 90. Stand stood stood-seisma 91. Stick stuck stuck-pistma, torkama, kleepima 92. Sting stung stung-nõelama 93. Strike struck struck-tabama, lööma 94
schreien schrieh geschriehen karjuma steigen stieg ist gestiegen tõusma,kerkima treiben trieb getrieben ajama,tegelema verzeihen verzieh verziehen andestama o ie o stoBen stieB hat/ist gestoBen tõukama,sattuma u ie u rufen rief gerufen hüüdma ie o o riechen roch gerochen nuusutama,lõhnama genieBen genoss genossen nautima gieBen goss gegosssen valama biegen bog hat/ist gebogen painutama,pöörama bieten bot geboten pakkuma fliegen flog ist geflogen lendama flieBen floss ist geflossen voolama schieben schob geschoben lükkama,nihutama wiegen wog gewogen kaaluma
Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. 6.Mida teeb bussis Karina lähedale istunud poiss? Lähedale istunud poiss hakkas Karinat nuusutama. 7.Miks ajab Pärt Karinat taga? Pärt ajab Karinat taga sest ta arvab ,et Karina on tema õde Kerli. 8.Kes on „hallid“? Hallid on 60-70cm pikkusega päkapiku taolised olendid kes tulevad välja siis kui kui inimesed neid pahandavad. 9.Mida leiavad Pärt ja Kerli maja juurest ja majast? Pärt ja Karina leiavad maja juurest laiba ning majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ning kes magas oma enda uriini sees. 10.Pärt läheb abi otsima. Kuhu ta satub ja mis temaga juhtub
väljendavad narkootikumide tarvitamisega oma mässumeelt, eakaaslaste heakskiidu saavutamiseks, või lihtsalt uudishimust. Aga sellel võivad olla tõsised tagajärjed. Samuti on ohtlike tagajärgedega "nuusutamine" . Nagu teistegi meelemürkide puhul, on "nuusutamise" põhjused individuaalsed, aga enamlevinud on uudishimu ja igavus. Selle muudab ligitõmbavaks ka selle grupiline iseloom. Paljusid paneb "nuusutama" soov kuuluda gruppi ja tahtmine sellega teiste ees kelkida. Narkootikumide ja "nuusutamise" kõrval on probleemiks ka alkoholi tarbimine. Kuigi see võib näida süütumana. Teismelised ei tõsta mässu mitte üksnes oma vanemate, vaid kogu ühiskonna seatud piiride vastu. Neist saavad õiguserikkujad, kellele pannakse süüks kuritegusid ja üleastumisi. Kui vanem on sattunud vastastikku antud probleemidega, siis tuleks meeles pidada, et ei ole üksi. Selliseid olukordi tuleb ka teistel ette
Istuma Sit Sat Sat Tapma Slay Slew Slain Magama Sleep Slept Slept Libisema Slide Slid Slid Lingutama, loopima Sling Slung Slung Hiilima Slink Slunk Slunk Lõhestama Slit Slit Slit Haistma, nuusutama, lõhnama Smell Smelled, smelt Smelled, sme Rabama, lööma Smite Smote Smitten Külvama Sow Sowed Sown/sowed Kõnelema, rääkima Speak Spoke Spoken Kiirustama Speed Sped Sped Veerima Spell Spelt Spelt Kulutama Spend Spent Spent
Rich in-rikas Rise in-kasv Rude to-ebaviiskas Safe from ohutu Same as samasugune Satisfied with/by rahuldatud Save sb from päästma Scared of ehmunud Search for otsima (be) in search of otsing Sensitive to tundlik Sentence sb to mõistma Separate from lahutama Serious about tõsine Shocked at/by sokeeritud Short of nagu, nii-öelda, üks liik Shout at karjuma Shy of häbelik Sick of tüdinenud Similar to sarnane Smell of lõhn/lõhnama/nuusutama Smile at naeratama Solution to lahendus Sorry about kahju Feel sorry for sb kellestki kahju olema Sorry for doing sth millegi tehtu pärast kahju Specialise in spetsialiseeruma, täpsustama Spend money on sth raha kulutama Spend time in/doing sth aega kulutama Stare at jõllitama Subject to võimaldav, avatud, aldis/kuuluma,alluma Submit to sisse andma, esitama Submit sth for publication Subscribe to kirjeldama Succeed in õnnestuma
tapjapaaril Valkas tulevahetus kohalike politseinikega, milles surma said politseinik ja Medvedjev. Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedjev · Ustimenko ja Medvedjevi 2002. aastal veebruarist maini Eestis ja Lätis toime pandud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai viga kuus inimest. Aleksander Rubel · 7 mõrva 17 aastaselt · Bensiiniuimas- Vahel nuusutas ta ööga ära paar liitrit bensiini, hiljem juba viis · Mõrvu selgitas 14aastaselt bensiini nuusutama hakanud Rubel nii: «Oli elutüdimus. Nuusutasin bensiini ja äkki tekkis tahtmine keegi ära tappa. Tahtsin ükskõik keda tappa. Tahtsin proovida, mis see tapmine on. Tahtsin verd näha. Kui mul oli enne halb olla, siis pärast tapmist hakkas parem. Ma sain tapmisest hingelise rahulduse. Kui tapad ühe, teise, siis kisub tapma. Mulle meeldis tappa.» Aleksander Rubel · 19. septembril 1997, Rubel tappis majanaabri, invaliid Tõnu. Põhjendus oli küüniline: «Nuusuta-
aasta olümpiat Ateenas, kus veel mängude eelõhtul käis hoogne ehitustöö. Olümpiaehitised koondatipeamiselt linna lääne- ja põhjaosa nelja regiooni niinimetatud keskpiirkonda ja veel kolme divisjoni. Keskpiirkond oli Olympic Green ehk Olümpiapark, kus asus pool kõigist olümpiaobjektidest. Kolm divisjoni olid ülikooli rajoon ning lääne- ja põhjapiirkond. Kõrgtehnoloogilisi lahendusi nägi teravam silm igal sammul ja rahvas pääses olümpiat siiski üsna lähedalt nuusutama. Ehitamisel kasutati moodsaid keskkonnasõbralikke materjale ja tehnologiaid,et säästa energiat ja ressursse. Olümpiamängude peaareenist Linnupesast pidi saama üle aegade kestev monument. Selle hiinlased ka said midagi sarnast polnud inimsilm varem näinud. Ime-ehitis läks maksma ligikaudu 500 miljonit dollaritt. Staadion püstitati ühegi tugipostita, et parandada publiku vaadet ja hoida kokku raha. Ehitamiseks kasutatud Q460 terast karastai vastu pidama ka maavärinatele
1) Täiskasvanu esitab jutu esimese lause, lapsed jätkavad jutustust (aheljutustus). Täiskasvanu suunab oma lausetega laste jutustust. 2) Täiskasvanu lindistab diktofonile laste jutud. Üheskoos kuulatakse ja analüüsitakse. 3) Täiskasvanu esitab jutu esimese lause, lapsed jätkavad juttu erinaval viisil. 4) Täiskasvanu esitab ühte tüüpi siduvate vahenditega seostatud lausetega jutu (Väike poiss läks koeraga parki jalutama ja siis koerake märkas lille ja siis läks lille nuusutama ja siis mesilane nõelas koera). Täiskasvanu püüab lastega koos leida erinevaid siduvaid sõnu, et muuta lauset nii, et siduvad sõnad ei korduks. 5) Täiskasvanu esitab lastele kuulamiseks kaks juttu: üks jutt on ilusa jutu näide, teises korduvad ühte tüüpi sidesõnad või on liialdatud asesõnadega. Kellele jutt meeldis? Mis kordus? Mis oli teises jutus teisiti? 19. Pildi järgi jutustamine erinevas vanuses. 3.a- nimetab pildilt esemeid ja tegelasi 4
189. slink slunk slunk hiilima, hiilides minema (away, by, off, etc) 5 Aari Juhanson, MA 2007 190. slit slit slit õhestama, lõhki lõikama; lõhestuma, lõhenema 191. smell smelt (smelled) smelt (smelled) haistma, lõhna tundma, nuusutama; lehkama, haisema, lõhnama 192. sow sowed sown (sowed) külvama 193. speak spoke spoken rääkima, kõnelema, kõnet pidama 194. speed sped (speeded) sped (speeded) kiirustama, kiirendama; ruttama 195. spell spelt (spelled) spelt (spelled) loitsima, lummama; veerima, täht-tähelt
Zu Hilfe – appi! Die Pnaik – paanika Keine Panik! – ilma paanikata Der Brand, -‘‘ – põleng, tulekahju Die Luft – õhk Die Feuerwehr – tuletõrje Der Notruf, -e – päästeteenistus Die Notrufnummer, -n – päästeteenistuse number Die Notrufzentrale, -n – päästeteenistuse keskus Die Ordnung, -en – kord In Ordnung sein – korras olema Der Teppich, -e – vaip Die Zigarette, -n – sigaret Glück haben – õnne olema, vedama Riechen – haisema, lõhnama, nuusutama Rauchen – suitsetama, suitsema Brennen – põlema Es brennt – põleb Kennen – tundma, teadma Aufmachen – lahti tegema, avama macht auf Zumachen – kinni panema, sulgema macht zu Die Bushaltestelle, -n – bussipeatus Das Motorrad, -“ er – mootorratas Das Museum, die Museen – muuseum Der Bus, -se – buss Den Bus nehmen – bussiga sõitma/minema Die Linie, -n – liin Der Meter, - - meeter Die Busfahrt, -en – bussisõit Die Fahrt, -en – sõit
˜ ⇒ 勲 M OLEMAS ˜ ON K ORVA KUJU 比較! ⇒ 問 参考 ⇒昏 1 kuulma asi 2 kuulatama 5 oma arvamust teistel kuulda laskma, 3 kostuma hindama 4 kuuldud asi, oma k˜orvadega kuuldud 6 nuusutama, l˜ohna tundma 英 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 8 481 126 100 ✄ おう くさ はなさ ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosuti on 央. 〔説文〕seletab kui rohtu 艸, mis v˜oimsalt 榮きて kasvamas
nus-, tasakaalu-, lõhna- ning liigutusaistingute põhjal Värske mootorrattaomanik, kes on omandanud avaral Teine osa on mõtlemine (kesknärvisüsteemi tegevus), kus harjutusväljakul sõidutehnika algmed ja õiendanud vasta- juht saadud andmeid võrdleb varem talletatud kogemuste vad eksamid, põleb enamasti kannatamatüsest pääseda ja normidega (viisakusreeglite, liikluseeskirjade nõuetega) omal käel maanteetolmu nuusutama. Jõudes lõpuks vabale ning teeb otsuse. Kolmanda osa sisuks on närvikava kaudu maanteele ja tunnetades sõiduki erksust, tekib paljudel edasiantavad käsklused lihastele ning järgnevad keha- kõhe soov sõita hästi kiiresti. Algul näibki, et kõik on osade liigutused. Viimaste tulemusena rakendatakse tööle lihtne ja õppida nagu polegi midagi. Pruugib aga sõidu- näiteks üks või teine mootorratta juhtseadis ja soorita-
Sügisel, siis laseb ta ligi, siis tuleb ta ise sulle vastu ja kahmib su sülle ühes halli taevaga, nagu oleksid sa mõni õitsev sirelipõõsas taluõuel, kus haugatab võõras koer. XIX. Ka kodu võttis Indrekut vastu võõras koer tigeda haukumisega. Suure vaevaga, tubli malakas peos, pääses ta rehealuse väravateni, avas need ja sulges nad enese järel uuesti, kuna koer jäigi väravate taha tema jälgi nuusutama ja haukuma. Imelikult ja õudselt mõjus Indrekusse see tige võõras koer koduväravas ja kaua lamas ta lakas heintel ristseliti, oodates asjata und. Kui muutlik on ilmas kõik! Viimaks ometi uinus ta ja ei ärganud enne, kui isa tuli keskhommikul hobustele lakast heinu võtma. ,,Ah sina olidki see, kellega koer öösel nii kurjasti tõreles," ütles isa Indrekule. ,,Pidin ikka tulema vaatama, aga uni oli nii magus, ei viitsind. Mõtlesin, et on ta, kes ta on, või ta varas ikka on."
annaabi.ee 
