Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg. Lammas elab tavaliselt 10 aastat ( max 18 a)
pumbatakse läga hoidlatesse[5]. 6.4Ammoniaagi arvutamine Keskkonnaameti lehel on toodud näidis, kuidas arvutada mõnes looma-või linnulaudas lämmastiku emissiooni ja ammoniaaki. Arvutused tuleb teha järgevalt: 1) Lämmastiku produktsioon väljaheidetega (vabad ja tiined emised) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes =150 x 17,5/1000 = 2,63 t/aastas; 2) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (nuumsead) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 1100 x 3,5/1000 = 3,85 t/aastas; 3) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (võõrdepõrsad) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 600 x 0,8/1000 = 0,48 t/aastas; 4) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (kokku) = 2,63+3,85+0,48 = 6,96 t/aastas; 5) ammoniaagi emissioon laudas (vabad ja tiined emised) = loomade arv x eriheide/1000 = 150 x 2,5/1000 = 0,37 t/aastas;
Käibevarad: käibe kiirus on suurem. Kõige suurem käibevara on raha. Veel on lühiajalised finatsinvesteeringud müün järgmise 12 kuu jooksul nad ära. Saan kasu sellest müügi vahest. Kõik nõuded ja ettemaksed. Ntx: ostjate võlad, maksude ettemaksude tagasinõuded, lühiajaline laen. Ettemakstud käibekulud. Varud toiduainete varud. Ettemaksed toormaterjalide eest. Bioloogilised varad, mille kasutusiga on alla 1a või lõpetamata toodang nuumsead, tali teravili. Kohustus rmpk lasuv rahaliselt hinnatav võlg: lühiajaline kohustus; pikaajaline kohtustus. Eristamise aluseks on maksetähtaeg. Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus. Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000. Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rmpkoh omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud (sissemaksed)
tagasi Ida-Türgis ja samal ajal ka Hiinas. Inimesed kodustasid erinevatel maadel loomad iseseisvalt. Seda näitab ka erinevate piirkondade kodusigade seost sama piirkonnda metssigadega. KÕIK EUROOPA KODUSEAD PÄRINEVAD EUROOPA METSSEAST!! Sigade sugukondade lahknemine toimus umbes 500 000 aastat tagasi. 1950.aastatel algas intensiivne lihasigade aretusperiood. Sigade kujunemine metsseast koduseani: Metsseal suur esiosa ja langev tagaosa. Esiosa ajapikku väheneb ja tagaosa tõuseb. Nuumsead väikese näosaga ja pika kehaga. SEALIHA TOOTMINE JA TARBIMINE MAAILMAS Viimase 50 aasta jooksul sigade arv kolmekordistunud. Hiinas on 60% kogu maailma sigade koguarvust. Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euuropa ja Põhja- ja Kesk-Ameerika. Austraalias ja Aafrikas on vähe. *Liha pakkumise 2 kategooriat: töödeldud toode (vorst, sink) ja töötlemata toode (värske liha). (MAJANDUSLIKULT EDUKATES RIIKIDES KULUTATAKSE PALJU AEGA JA RAHA UUTE TOODETE VÄLJAARENDAMISEKS)
kuni 40 päeva vanuste põrsastega Põrsad, vanus üle 40 päeva 0,6 0,4 ja kaal kuni 30kg Emis 2,5 1,9 Kult 6 8 Kult, kui sulgu kasutatakse 12 - paaritamiseks Nuumsead kuni 50 kg 0,8 0,6 kuni 85 kg 1,1 0,8 kuni 110 kg 1,3 1,0 üle 100 kg 1,5 1,2 Allikas: Komisjoni määrus (EÜ) nr 899/2008 Laudas peab põrand olema sile, kuid see ei tohi olla libe. Vähemalt pool loomade poolt
Netolisandväärtus on summa, millega kaetakse tootmistegurite kasutamise kulud (palk, rent, intressid, ettevõtjatulu) ja investeeringud. 3. Kattetulu (arvutuskäik järgmiste tootmissuundade näitel) Kattetulu = toodangu väärtus - muutuvkulude väärtus Piimalehmad Kattetulu €/lehma kohta = Piimakus, t/lehma kohta * müügihind, €/t + kaasneva toodangu väärtus, €/lehm + kõrvaltoodangu väärtus, €/lehm + otsetoetused, €/lehm - muutuvkulud, €/lehm Nuumsead Kattetulu €/nuumsea kohta = liha (kg/sea kohta) * müügihind (€/kg) + järelkasvu väärtus (€/põrsas)+ sõnniku väärtus (€/siga)+ otsetoetused (€/siga)- muutuvkulud (söödad, mineraalained, ravimid jne.) €/siga Teravili Kattetulu €/ha = Saagikus, t/ha * müügihind, €/t + põhk, €/ha + otsetoetused, €/ha - muutuvkulud (seemned, väetised, taimekaitsevahendid jne.), €/ha Maasikad 4. Analüüsige tootlikkust lämmastikväetise kasutamisel
" Loomadest tõusid esile kolm siga. Eriti kaks noort kulti, Lumepall ja Napoleon, keda Jones kasvatas müügiks. "Napoleon oli suur, õige metsiku väljanägemisega börksiri tõugu kult, ainus oma tõu esindaja farmis; ta polnud suurem asi kõneleja, kuid oli tuntud selle poolest, et ta ikka oma tahtmise läbi surus. Lumepall oli Napoleonist elavama loomuga, osavam sõnaseadja ja nutikam, kuid Napoleoni peeti loomult sügavamaks. Kõik ülejäänud isasloomad farmis olid nuumsead. Tuntuim neist oli väike paks siga nimega Kiunats, punnispõskne, vilavasilmne, kärmete liigutuste ja kimeda häälega. Ta oli hiilgav kõnemees ja mõne keerulise küsimuse üle väideldes oli tal kombeks ühelt küljelt teisele kõikuda ning saba võngutada, mis mõjus kuidagi eriti veenvalt. Teised rääkisid Kiunatsist, et ta suutvat mustagi valgeks rääkida (lk 20-21)." Nemad kolm arendasid Majori õpetused animalismiks ja hakkasid seda teiste seas levitama
Luude epifüüsid luustuvad varem, hambad vahetuvad kiiremini, ainevahetus on kiirem. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Järelikult varavalmivus on pöördvõrdeline eluea pikkusega. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Seakasvatuses on varavalmivus väga tähtis. Tavapäraselt realiseeritakse nuumsead 100 kg raskuselt ja nende vanus peaks olema 6 kuud e. 180 päeva. Intensiivsem söötmine või tõugude ristamine lühendab seda vanust 2...3 nädalat. Sellega suureneb majanduslik efektiivsus, sest lüheneb tapaküpsuse saavutamise aeg, mis omakorda võimaldab vabanevat sulupinda kasutada uute sigade nuumamiseks. Suguloomadel ja tööloomadel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust. Samuti piimaveistel eelistatakse mõõdukat varavalmivust. Seepärast ei
Tehakse seda noaga või pärakupüstoliga lõigatakse lahti pärasoole kaudaalne ots. Pärakukroonile asetatkse kilekott, mis suletakse kummirõngaga. Mao ja soolekomplekti eemaldamine. Eemaldatud soolestik astatkse sooltekonveierile (vastuvõtulaulale) veterinaarkontrolliks Rinnakuluu poolitamine. Toimub ketassaega või noaga piki keskjoont Ploomirasva ja vahelihase lahtitõmbamine Ploomirasv tõstetakse üles nii, et vahelihas oleks näha. Vahelihas rebitakse (noored nuumsead) või lõigatakse lahti (vanaloomad). Ploomiras ja vahelihas tõmmatakse lahti (võib kasutada ka seadet). Järgnavalt lõigatakse noaga vahelihas lahti ploomirasva küljest. Neerude vabastamine kilest toimub neerudesse pikilõhe tegemisel ja neerude väljasurumisel kasvkoest ja kilest. Neerud jäävad rippu lihakeha külge. Liivri eemaldamine Liiver (süda, kopsud, hingetoru,, maks, ja vahelihas nende loomulikus ühenduses) tõmmatakse rinnaõõnest v'lja täies ulatuses kuni keelejuureni
Inventeerimine: Noor-ja nuumloomade korralised invent tähtajad kehtest maj üksuse rmp sise-eeskirjades, soovittavalt 2x aastas 30.06 ja 31,12 seisuga. Inventeerimis komis liikmed loevad üle, kaaluvad loomad lautade, talitajate, tõugude ja loomade arvestusrühmade viisi. Vormistatakse dok: töö-ja produktiivloomade lindude ning mesilasperede inventuurileht. Noorveised ja hobused kantakse lehele individuaalselt, näidates iga looma isel andmed. Noor- ja nuumsead,noorlambad kantakse invent soo ja vanuse rühma kaupa, näidates loomade arvu, vajadusel ka massi. Erakorralised invent: talitajate vahetus, vargused, tulekahju. Kui puudujäägid otsustat võtta maj üksuse kanda, kirjend nende maksumus loomakasv tootmise üldkuludesse/ muud-esse ärikuludesse, süüdlase ilmnemisel nõutaksevälja. Ülejääk võtta arvele koguselises väljenduses. 17.Materiaalse põhivara mõiste ja liigitus bilansis.
annaabi.ee 
