*muna- linnukasvatussaadus, toiduaine N: *Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon)- on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine. *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. *Nisu (Triticum)- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond *nuumveis- veis keda nuumatakse, et ta annaks rohkem liha kui viia tapamajja O: *Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare)- on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili P: *Piimapukk- on tee ääres asuv redeliga pukk, millele 1960.1980. aastail asetati maamajapidamistes piimanõud, kust piimaauto piima kogus. *Puiskarjamaa ehk metsakarjamaa- on suhteliselt hõre puistu, kus pidevalt karjatatakse loomi
Päevas moodustub 10-15L sülge, oleneb kas vedel või kuiv toit. Maos toimib pepsiin. Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult
Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstinktiga. 6. Seatõugude klassifikatsioon, jõudlustüübid. Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma: Universaalsead annavad mitmekesist toodangut - peekonit, tailiha ja rasva vastavalt sellele, kuidas sigu nuumatakse ja missuguse kehamassiga nad realiseeri-takse. Siia rühma kuuluvad suurt valget tõugu sead, eesti, läti ja leedu valget tõugu sead, ukraina valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks. Sellesse rühma arvatakse berksiri, mirgorodi, breitovi, põhja-kaukaasia, valged lühikõrvalised jt sead;
Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstin- ktiga. 6. Seatõugude klassifikatsioon, jõudlustüübid. Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma: Universaalsead annavad mitmekesist toodangut - peekonit, tailiha ja rasva vastavalt sellele, kuidas sigu nuumatakse ja missuguse kehamassiga nad realiseeri-takse. Siia rühma kuuluvad suurt valget tõugu sead, eesti, läti ja leedu valget tõugu sead, ukraina valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks. Sellesse rühma arvatakse berkširi, mirgorodi, breitovi, põhja-kaukaasia, valged lühikõrvalised jt sead;
sulased, 20% vabadikud – kaks viimast on liikuv rahvas. 50% on varata inimesi, see tendents järjest tõuseb. See on linnade kasvuala 50% varata inimesi. Uued pingekolded: pererahvas ja sulased. Enam ühe laua taga ei istu. Majandus: eksporditakse lina, kanepit ja vilja. Kuni 1761 ei muutu suurt mitte midagi, sest meil oli tollipiir /Ukraina ei ole konkurent. Pärast seda ei jõua me Ukrainaga konkureerida viljaga. Tekib viinatööstus – tekib praak – nuumatakse härgasid – tekib sõnnik ja see tõstab põldude viljakust ning härjad aetakse Peterbugi turule. 1840 – 50 kartul ja ristik – lõppeb lõputute nälgade jada; põllumajandusstruktuur hakkab mitmekesistuma; eestlased hakkasid viina tegema kartulist. Mõisnikud ühinesid teiste viina tegijatega ja siis oli suurem eelis Ukraina ees, sest kartul oli kvaliteetsem ja ka viin. Eestlased teenivad väga suurt kasumit Põhja- Eestis kartulist viina tegemisega; Lõuna- Eestis on selleks lina
(garanteeritud) produktiivsusega 63. ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk · Reeglina kuuluvad vanemad erinevatesse tõugudesse. · Kõige levinenum on ristamine seakasvatuses, kus omavahel kombineeritakse kahte, kolme või isegi nelja tõugu. · Veisekasvatuses pole lihatõugude omavaheline ristamine nii levinud, · sagedamini seemendatakse piimatõugu lehmi lihatõugu pullide spermaga. Ristandjärglased nuumatakse ja tapetakse. · Ristamise eesmärk on: 1) saada väärtuslikke tarbeloomi; 2) parandada olemasoleva tõu omadusi; 3) panna alus uue tõu loomiseks. · Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. · mõjutab tulemust lähtetõu(gude) homosügootsus, mis saavutatakse sihikindla puhasaretusega.
Nayarit, Michoacan. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 45 meetri kõrguseks, et siis õitsemise, viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus, vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Viljeldavatel agaaviväljadel, mille elutsükliks loetakse 812 aastat, ,,nuumatakse" piñasid sel teel, et nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid. Koristusküps piña on ligikaudu paari meetri kõrgune ja kaalub 4080, vahel ka üle 100 kg.
ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit. noorpullide sigimisvõimet,hinnatakse nende spermakvaliteeti. 15-16 kuu vanuselt hinnatakse kasvu, arengut, välimikku ning spermiogeneesi taset. Noorpulli spermaga tehakse ca 1000 katseseemendust.
sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit. noorpullide sigimisvõimet,hinnatakse nende spermakvaliteeti. 15-16 kuu vanuselt hinnatakse kasvu, arengut, välimikku ning spermiogeneesi taset. Noorpulli spermaga tehakse ca 1000 katseseemendust.
Ka sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. Otsustatakse, millised pullid lähevad müüki, millised valitakse suguloomadeks ja millised lähevad nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kui kontrollitakse noorpullide sigimisvõimet ja hinnatakse nende spermakvaliteeti. 15-16 kuu vanuselt hinnatakse nende kasvu, arengut ja välimikku ning spermiogeneesi taset
Intensiivseim on noorhanede kasv kuni 75. elupäevani, mille kestel nende eluskaal suureneb 40...50 korda. Nuumatud hane lihakeha võib sisaldada kuni 50% rasva. Juba kahekuiste noorhanede lihakehas on märgatavalt rohkem rasva kui niisama vanadel kana- või pardibroileritel. Et hanerasv on madala sulamistäpiga ja suure oleiinhappesisaldusega, siis peetakse seda hinnaliseks toiduaineks kui ka ravimiks paljude külmetushaiguste korral. Mõningaid tõuge nuumatakse ülisuure maksa saamiseks (kuni 1,5 kg ühelt hanelt). Sellest valmistatakse delikatesse. Intensiivse kasvu ajal on noorhaned võimelised tarvitama hästi palju haljassööta, mille arvel on võimalik kokku hoida jõusööta. Ekstensiivsele hanekasvatusele on iseloomulik munatoodangu sesoonsus, väike munatoodang ja sellega seoses väike üleskasvatatud noorhanede arv emashane kohta, noorhanede pikk kasvuperiood (5..
annaabi.ee 
