Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungak...
Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus ...
Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri
munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse. Sel kombel lootsid tolle aja rikkad ja vägevad kergemini taevariiki pääseda. Kuid kui valiti mungaseisus, siis tähendas see ühtlasi ka otsustamist kultuuri ja hariduse kasuks. Aadliperede võsudele oli see sõjakunsti kõrval pea ainus alternatiiv. Esimene mungaordu Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480 u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused
tema poole ja sütitas mehe südame tolle pildiga, nõnda et ta mõtles kõrbest lahkuda ja tollest lusti saada. Siis valgustas issand tema südant ja aitas teda, nõnda et ta kiusatusele vastu pani ja kiskus end alasti ja vähkres nii kaua okaste ja ohakate seas, kuni kogu ta keha veriseks sai. Nõnda ravis ta hinge haavu keha haavadega ja võitis patud, kuna ta tule välja päästis. Sellest ajast peale ei tulnud talle enam mingeid lihalikke kiusatusi." Ainsaks aistitavaks märgiks Nursia pühamehe kunagisest üldtuntusest Tallinnas on maalitud kujutis Niguliste peaaltari aluskapil ehk predellal. Seal on ta üks kuuest Õhtumaa kirikuisast.Benedictus on kujutatud mustvalges abirüüs, peas lamedapõhjaline must mütsike, paremas käes patriarhi rist, vasakus raamat mungaordule reeglite andmise märgina. Samas pildireas on muide ka paavst Gregorius Suur, esimene paavst benediktlaste seast, kes ühtlasi pani kirja Nursia
pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasin nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Mungakloostri eesotsas oli abt. Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480-u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Olid ka nunnakloostrid. Esimesed asutati 7.-8. sajandil. Üldiselt kujunes enamikul vaimulikel mungaordudel välja oma naisharu, kuid enamasti jäi see meesharuga tihedalt seotuks, sest naistel polnud lubatud vaimulikena tegutseda. Mungad olid nunnade pihiisad, pidasid neile jumalateenistusi ja jutlusi
See algatas ka Püha Benedictuse kultuse. Gregoriuse töös on aga vähe tõestatavaid detaile ning üleüldse vähe kronoloogilisi pidepunkte, mistõttu paljud uurijad on hüljanud selle töö kui allegooria või puhta fiktsiooni ja koguni seadnud küsimuse alla Benedictuse ajaloolise eksistentsi. Samas on Gregoriuse töö ka ainus allikas Benedictuse elu kohta, seega pole allikate vahel võimalust valida. (Lawrence 2001: 18-19). Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence 2001: 20). Ta saadeti õppima Rooma, kuid ta lahkus koolist, sest tundis vastikust suurlinna kõlblusetuse suhtes (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64-65). Niisiis läks ta 20 miili kaugusele Alfide külasse ning tõmbus üksindusse hüljatud kohas Subiaco lähedal. Nii elas ta kolm aastat Sabine mägedes koopas. Sel perioodil käis teda leivaga varustamas üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus
suureks kasvada. Rajati paleekool Aachenisse, mis tegeles ka hariduspoliitika väljatöötamisega. 813. aastal andis Karl korralduse, et iga pereisa peab oma pojad kooli saatma, et õppida kirikliku elu aluseid. Õpetajateks olid mungad või preestrid, kelle teadmisi ka riigi ametnikud kontrollisid, vaatamaks nende sobivust õpetaja ametisse. Nõuti meieisapalva tundmist ka ilmikutelt, kogu usuelu arutamine kirikus pidi toimuma ladina keeles. Karl hindas kõrgelt Nursia Benedictuse reegleid, munkluse reformi käigus kohustati tema õpetust järgima kõik mungad. Hariduse uuendamist aitas Karlil läbi viia tema sõber kloostri abt ja munk Ansgar. Ansgaril õnnestus oma kloostrisse rajada uhke raamatukogu, kus ta säilitas antiikaja pärandit. Ansgar mõtestas, et haridust tuleks levitada heade näidete kaudu. Lapsed tuli usaldada kahe seeniori käe alla, kellest üks oli kasvataja ja teine tegeleb enam haridusega. Lapsi tuli julgustada ise edasi mõtlema
to obtain due to lack of contact with Egypt, and parchment, which had been used for centuries, became the main writing material. Monasteries carried on the Latin writing tradition in the Western Roman Empire. Cassiodorus, in the monastery of Vivarium (established around 540), stressed the importance of copying texts. St. Benedict of Nursia, in his Regula Monachorum (completed around the middle of the 6th century) later also promoted reading. The Rule of St. Benedict (Ch. XLVIII), which set aside certain times for reading, greatly influenced the monastic culture of the Middle Ages and is one of the reasons why the clergy were the predominant readers of books. The tradition and style of the Roman Empire still dominated, but slowly the peculiar medieval book culture emerged.
Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, eesotsas piiskopidega, omakorda mitu ühendavat peapiiskopkonda, eesotsas peapiiskopidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal ehk toomkirik. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle valis maaisand ja kellega pidi nõustuma ka piiskop. Piiskop tegi ka visitatsioone, et kontrollida, kas ordureeglitest peetakse kinni. Mungad elasid üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Monte Cassino klooster rajati Benedictus Nursia poolt ja ta pani kirja ka Benedictuse kloostrireeglid, mille kohaselt tähtsaim oli alandlikkus ja distsipliin. Benedictuse reeglite osatähtsus kasvas, kui Gregorius Suur kuulutas ta pühakuks ja need reeglid levisid Frangi riigi ajal. Suurem tähelepanu läks nüüd palvetamisele, mis jättis munkade töö soiku. Kloostritest sai naturaalmajanduslikud majapidamised, kus töötasid pärisorjadest talupojad, munkade töö olnud enam oluline, asendus palvetamisega
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
suutis kirik endale välja võidelda, ehk kui palju ta valitsejast sõltus. Kuni 12. Sajandini valis piiskoppe toomkapiitlid, millesse kuulus 12 toomhärrat. 12. Sajandil võttis selle võimu endale aga paavst ja hoidis seda hiliskeskajani. Pallium - kiriklik rõivastus. Mida esialgselt kandsid ainult paavstid, aga mida paavst hakkas edasi määrama metropoliitidele ja osadele tähtsamatele katoliku kiriku piiskoppidele. Mungaordud Benediktlaste õpetus lähtub Nursia Benedictusest. 6. sajandil valitses oli oht, et Benedictuse reelgid (RB) vajuvad unustuste hõlma, kuid pärast mõningasi arenguid kuulutati 23. augustil 816. aastal RB Prantsusmaal riiklikuks ja kõikidele kloostritele kohustuslikuks seaduseks. Siit alates said benediklaste kloostrid täieliku domineerimise osaliseks, kuni 12. sajandini kui tõusid esile uued ordud ja hakkasid benediktlastega konkureerima. Milles seisnes Benedictuse õpetus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
