Suruda peopesad vastamisi, tõsta küünarnukid ette-kõrvale. 2. Põlvituses käed ees põrandal, sõrmed suunaga taha ja pöidlad kõrval. Suruda pihkudega vastu põrandat, keha kallutada veidi taha. ________________________________________________________________________ Küünarvarre sirutajad: 1. Sirget kätt painutada teise käe randmest allapoole. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R., 1996. Kestusjooksja tarkvara. Tartu. 2. Pisuke, A., Nurmekivi, A., 1985. Kesk- ja pikamaajooks. Tallinn. 3. Jalak, R., Neissaar, I., 2006. Jõu- ja venitusharjutusi igaühele. Tallinn. 14
Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad üldpedagoogilised printsiibid nagu järkjärgulisus, süstemaatilisus, jõukohasus, teadlikkus, individuaalsus jne (Nurmekivi 2006). Treeningu põhikomponentideks on erinevad ja vahelduvad faasid: suuremahuline treening ja intensiivne treening, taastav treening ning arendav treening (Jürimäe, Mäestu 2011). Kõige üldisemalt võib treenimist pidada kohanemiseks stressiga: organismi püütakse kohandada nende spetsiifiliste tingimustega, mida peetakse tarvilikuks, olgu siis tegemist tulemusega võistlustel või tervise tugevdamisega. Treening on organismile mõjuv stressifaktor, mis
Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 120-121. Thomson, K. (2005). Eneseteostus: kas terve või kahjustatud psüühika? Kogumik "Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas" (ilmumas). Vadi M. (2004)
Diagnosis by soil testing. Vaadatud aadressil: http://www.fertilizer.org/ifa/publicat/html/pubman/introd11.htm 4. International Fertilizer Industry Association. Kodulehekülg. Vaadatud aadfessil www.fertilizer.org 5. Joonase, O. Katmikkultuuride väetamine. Tln. Valgus 1986. 62 lk. 6. Jõustub uus mahepõllumajandusele viitav märk ja selle kasutamise kord. http://www.ceet.ee/index.phpy/z0zNEWSy255.html 7. Kaasik, A. et al. Orgaaniliste väetistega väetamine. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 28...31 8. Kanger, J. et al. Väetamise ABC. Vaadatud aadressil: http://pmk.agri.ee/est/ettekanded/vaetaminepub/ 9. Kompostimisõpik. Vaadatud aadressil: http://www.biolan.fi/estonia/ymparistotuotteet/kompostointiopas/saasta_luontoa.htm 10. Kuldkepp, P. Mulla reaktsioon. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 14...15 11. Kuldkepp, P. Mulla väetistarbe määramine. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine
Isop Jooksuga tippvormi - Ari Paunonen, Seppo Anttila http://www.tps.edu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=1325&Itemid= 691 http://www.trimm.ee/article/vigastuste-ennetamine http://www.tps.edu.ee/materjalid/voimed/index.html EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide register PÕHILISTE KEHALISTE VÕIMETE JÕU, KIIRUSE, VASTUPIDAVUSE, PAINDUVUSE, OSAVUSE LIIGID JA NENDE ARENDAMISEKS KASUTATAVAD HARJUTUSED JA TREENINGUMEETODID Ants Nurmekivi PAINDUVUS JA OSAVUS NING NENDE ARENDAMISE METOODIKA Jaan Loko
Ta andis välja 1964. aastal Järvamaa esimese Paide spordialmanahhi. Kahjuks lahkus Viktor Kapp meie hulgast 2003. aasta lõpul, kuid tema väärikas panus Järvamaa spordiajalukku jääb. Tuntud on ka paljud meie maakonnast väljakasvanud treenerid-teadlased. Pikka aega oli NSV Liidu naisjooksjate edu taga praegu Audentese Erakoolis töötav Uno Källe, kes on pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika
Venitusharjutusi peavad oluliseks rohkem tüdrukud. Kõige teadlikumad venitusharjutuste tähtsusest on 12. klassi õpilased. 10. ja 11. klassi õpilastest enamus ei pea vajalikuks venitusharjutuste tegemist. Teadlikkus toitumisest on enam vähem võrdne 10.-12.klassi hulgas, kuid mõne võrra teadlikumad on 11. ja 12. klassi noormehed. Minu jaoks oli töö huvitav ning sain juurde teadmisi edaspidiseks treenimiseks. 24 Kasutatud kirjandus 1. Jalak, R. & Nurmekivi, A. 2004. Jooksja tarkvara. Tallinn: Spin Press, lk 6-7, lk 63-69, lk 79-91. 2. Karikosk, O. 1984. Tervisejooks. Tallinn: Eesti Raamat, lk 23-25, lk 85, 93-95. 3. Pisuke, A. & Nurmekivi, A. 1985. Kesk- ja pikamaajooks. Tallinn: Eesti Raamat, lk 45-47, lk 76-77. Interneti allikad 4. Jooksmise liigid. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kergejoustik.htm 17. november 2010 5. Jooksmine on odav ja lihtne.
Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduste Selts, Tallinn Vilkmaa, M., Hein, K. (2003). Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto Villa, I. (2010). Cardiovascular health-related nutrition, physical activity and fitness in Estonia. Tartu: Tartu University Press 23 Ööpik, V., Tõnise, T., Thomson, K., Männik, G., Raudsepp, L., Randma, T., Port, K., Nurmekivi, A., Loko, J., Jalak, R., Hannus, A. (2008). Spordi Üldained II tase. Trükk Sunprint Invest 24 LISAD Lisa 1. Küsimustik Tere! Minu nimi on Kelli Lepa ja ma olen Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11.A klassi õpilane. Koostan uurimustööd, mis annab ülevaate KSG gümnasistide teadmistest valkudest. Oleksin väga tänulik kui vastaksid ausalt minu küsitlusele
maatüki kohta. Põlluraamatut võib pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Põlluraamatu pidamise aluseks on määrus "Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord". 11-kohalisi põllumassiivide numberkoode saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põldude registri büroost. Mullastikukaardi saab vajadusel Maa-ameti katastriarhiivist. Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi koostatud juhendmaterjali Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega · Loe läbi pakendil olev kasutusjuhend Pritsimislahuse valmistamisel kasuta puhast vett, ph<5 Töölahuse valmistamiseks täida paak esialgu poole kuini 1/3 ulatuses vajaminevast kogusest veega (min 16 C ), käivita segisti ja lisa vajalik kogus preparaati, seejärel ülejäänud vesi. Suuremate koguste korral lisa preparaat osade kaupa lisades vahepeal ka vett,
Aave Hannus Rein Jalak Jaan Loko psühholoogiateaduste magister meditsiiniteaduste kandidaat pedagoogikateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Rahvusvahelise Ülikooli Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Audentes kolledz treeninguõpetuse instituut Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Eesti Olümpiakomitee Keskus Ants Nurmekivi Kristjan Port Tiia Randma pedagoogikateaduste kandidaat bioloogiateaduste kandidaat Eesti Kaubandus Tööstuskoda Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Tallinna Ülikooli kehakutuuriteadus- treeninguõpetuse instituut kond Lennart Raudsepp Gunnar Männik Kaivo Thomson
annaabi.ee 
