Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus.
f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus.
g=5*sn g=5*0,0397=0,198 Tn,t=2*4120(1+0,198)/( 0,0397/0,550 + 0,550/0,0397+2*0,198)=689 N*m 8.3Vääratuspunkt: v=62,8(1-0,550)=28,2 rad/s Tv,t=2*4120(1+0,198)/(0,550/0,550 + 0,550/0,550+2*0,198)=4,12*103 N*m Käivitustööpunkt: k=62,8(1-1)=0 rad/s Tk,t=2*4120(1+0,198)/(1/0,550 + 0,550/1 +2*0,198)=3,57*103 N*m 9.Valime uued libistuse väärtused tehistunnusjoonte lisapunktide jaoks:0,02; 0,15; 0,3; 0,65; 0,8; 0,9; 1,1; 1,3 ; 1,5 ja arvutame vastavad momendid ja nurkkiirused. Kanname tulemused tabel nr kahte. Tabel nr 2. s 0 0,02 0,0397 0,15 0,3 0,550 0,65 0,80 0,9 1 1,1 1,3 1,5 2,28 3,56 4,12 4,07 3,89 3,73 3,57*103 3,41 3,10 2,83 T 0 353 689 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 61,5 60,3 53,4 44,0 28,2 22,0 12,6 6,28 0 -6,28 -18,8 -31,4 10
Ra 0, 208 5. Arvutame ideaalse tühijooksu punkti nurkkiiruse loomuliku tunnusjoone korral U 220 0,l = n = = 337 s -1 kn 0, 652 6. Leiame mootori konstruktsiooni teguri ja magnetvoo korrutised k 1 = 0, 75k n = 0, 75Cn = 0, 75 0, 652 = 0, 489 V s k 2 = 0,5k n = 0,5Cn = 0,5 0, 652 = 0,326 V s 7. Arvutame ideaalse tühijooksu punktide nurkkiirused tehistunnusjoonte korral U Un 0,t1 = n = = 450 s -1 k 1 0, 75 n Un Un 0,t2 = = = 675 s-1 k2 0,5 n 8. Arvutame lühismomendi punkti loomulikul tunnusjoonel Tem , l , k = Ia , k , l , k k n = 1057 0,652 = 689 N m 9. Arvutame lühismomendi punkti tehistunnusjoontel Tem , t1, k = I a , k , t k 1 = I a , k , l 0, 75 n = 1057 0, 75 0, 652 = 517 N m
aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. 1 1 Sageduse ja perioodi vaheline seos: f = ; T= , kus T on periood (s), ja f on T f sagedus (pööret/s). 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus. Ülesanded: 1. Koormus massiga 100 g võngub vedru elastsusjõu mõjul sagedusega 2 Hz. Leida vedru jäikus. 2. Peterburis Iisaku katedraalis asuva Foucault' pendli pikkus on 98 m. Kui pikk on pendli võnkeperiood. 3. Üks pendel tegi 10 võnget, teine pendel tegi sama aja jooksul 6 võnget. Pendlite pikkuste vahe on 16 cm
2 2 - 9,81 0,63 2 0,63 M 5 = 0,39034 0,04 0,00093 + 0,39034 0,04 0,047 = 6,13 10 -5 N/M ( 0,63 + 0,581) 2 6,00 3 Leime nurkkiirused ning nende vead 4h = D t 2 4 0,63 1 = = 0,459 s -1 0,04 11,72 2 4 0,63 2 = = 0,117 s -1 0,04 9,89 2 4 0,63 3 = = 0,0424 s -1 0,04 8,312 4 0,63 4 = = 0,0222 s -1 0,04 6,92 2 4 0,63 5 = = 0,0154 s -1 0,04 6,00 2 2 2 4 - 8h = 2 h + 3 t Dt t
· Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv · Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele · Tundlikkus töökeskkonna suhtes (niiskus, temperatuur, õli jm.) · Staatilise elektri tekke võimalus ja sellega seotud ohud Rihma väike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. Rööpsete võllidega ülekanded võivad olla nn. lahtised või kinnised (ristuva rihmaga).Esimesel juhul on võllide nurkkiirused sama-, teisel juhul erisuunalised. Võllide kiivase asetuse korral kasutatakse poolkinnise (poolristuva rihmaga) ülekandeid. Kiil- ja hammasrihmad leiavad peamist kasutamist rööpsete telgedegaülekandeis, aga juhtrullide abil Kuigi kiil- ja hammasrihmad leiavad peamist kasutamist rööpsete telgedega ülekandeis on juhtrullide abil võimalik luua ka kiivate telgedega ülekandeid. 3. RIHMADE EHITUS Ristlõike alusel jagunevad ülekanderihmad
detail) 25 Ühe- ja mitmeastmelise ülekande parameetrid. 4 Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on ……………………………….. +++ tõrge? …………………. ++ Ühe: võimsused sisend ja väljundvõllil, pöördemomendid sisend ja Resurss-msina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg. väljundvõllil, nurkkiirused ja pöörlemissagedused, ringkiirus, Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või ülekandesuhte, ülekande kasutegur. Mitmeastmelistel: täielik kaotus. koguülekandearv, kasutegur 5 Loetlege seadme või selle elemendi peamised 26 Hõõrdülekanne (skeem) ja selle iseloomustus. töövõimekriteeriumid. ……… ++ Ülekandearv. .
soovituste järgi. Erinevused on järgmised: Lubatud pingete määramisel leitakse eategurid KHL ja KFL rataste suhtelise liikumise järgi, st. ja , kus on pingevaheldustsüklite arv rataste suhtelisel liikumisel. Pingevaheldustsüklite arv vedaval rattal: , kus on vedava keskratta suhteline nurkkiirus, vedav ja raam on vedava ratta ja raami nurkkiirused. Satelliitidel , kus on raami suhteline nurkkiirus. Planetaarülekande telgede vahe Planetarrülekande telgede vahe määratakse järgmise valemiga: , kus = 1,1...1,2 on koormusvoogude ebaühtluse tegur, a on hammasratta laiustegur, mis korral on 0,5 i > 6,3 korral aga 0,315. Leitud a_{omega} väärtus asendatakse lähima suurema väärtusega standardreast. Suurratta laius planetaarülekandes
5.Ei sobi õhukeseseinaliste detailide jaoks. 24.Millised asjaolud tingivad mehaanilise ülekande vajaduse? 1.Jõu-ja töömasina võllide pöörlemiskiiruste erinevus.2.Töömasina kiiruste muutumise vajadus.3.Vaja ühe jõumasinaga käivitada mitut töömasinat.4.Jõu-ja töömasina liikumised on erinevad. 25.Ühe-ja mitmeastmelise ülekande parameetrid. Üheastmelise:1.Võimsused sisend-(P1) ja väljundvõllidel(P2) W või kW.2.Pöördemomendid sisend-(T1) ja väljundvõllil(T2) Nm.3.Nurkkiirused(w) ja pöörlemissagedused(n) sisend-(w1,n1) ja väljundvõllil(w2,n2).4.Ringkiirus v m/s. 5. Ülekandearv u12=w1/w2=n1/n2. u=wvedav/wveetav=nvedav/nveetav.6.Ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1.Mitmeastmelise: Pn= Tn*Wn võimsuse ja pöördemom. aheline suheTn=T1*wn* U1n= U12*U23...Un-1n = 1*2*... n.Kus Tn on pöördemoment n- võllil U1n- ülekandearv 1. Ja n võlli vahel 1,2-üksikute kinemaatiliste paaride kasutegurid. 26.Hõõrdeülekanne(skeem) ja selle iseloomustus.Ülekandearv.
Avaldada kiirenduse normaal- ja tangentsiaalkomponendid olenevalt ajast. 19. Lennuki kompass näitab, et lennuk lendab põhja. Kiirusmõõtja näitab, et kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Tuul puhub läänest kiirusega 100 km/h. Kui suur on lennuki kiirus maa suhtes? 20. Lennuk peab lendama põhja. Tuul puhub läänest 100 km/h. Lennuki kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Kuhu peab piloot lennuki suunama? RINGLIIKUMINE 21. Leida kella tunni- ja minutiosuti nurkkiirused ja anda need SI-ühikutes. 22. Dziip talub tehniliste andmete kohaselt tsentripetaalkiirendust 8.5 m/s2, mille juures ta ei sõida veel horisontaalsest kurvist välja. Kui suur tohib olla kurvi raadius, kui auto tahab sõita 40 m/s? 23. Karusselli raadius on 5.0 m ja see teeb täisringi 4.0 s jooksul. Lõbutsejad tiirutavad ühtlase kiirusega mööda ringjoont. Kui suur on nende kiirendus? 24
· Tarbijaid tuleb varustada elektrienergiaga nimisageduse juures. Seejuures peab 3-faasiline vahelduvvoolusüsteem olema sümmeetriline ning pinged faasides siinuselised. · Sageduse väärtus sõltub sellest kui täpselt vastab võimsuse genereerimine tarbimise muutumisele. · Sagedust reguleerivad generaatorid, mis on lülitatud ühtsesse vahelduvvoolusüsteemi ning need pöörlevad sünkroonselt. See tähendab, et nende pöörlemise nurkkiirused on sellised, et pinged generaatori klemmidel on sama sagedusega ning nende pinged on faasis. · Sageduse reguleerimiseks on elektrijaamade turbiinid varustatud kiirusregulaatoritega, mis reguleerivad turbiini pöörlemiskiirust turbiini siseneva energiakanda (aur, vesi) hulgaga. · Juhul kui mõni tootmisseade langeb ootamatult rivist välja, mõjutabsee ka sagedust sagedus langeb. 51
in (⃗ ) in ( )= in põhj läände Vastus: Lennuki piloot peab lennukit keerama 24, põhj läände . 4. Ringliikumine. 21. Leida kella tunni- ja minutiosuti nurkkiirused ja anda need SI-ühiku e Lahendus Tunnio u i eeb ühe ingi unnig eeg pe me e dm mi u ekundi on 12 tunni sees 12h=720min=43200 s Kuna ringliikumise kirjeldamisel eelistatakse teepikkusele pöördenurka j ühele täisringile vastab pöördenurk 2π rad φ= π rad Tunniosuti nurkkiirus Minu io u i eeb äi ingi unnig eeg lei me mi u ekundi on ühe unni , seega Minutiosuti nurkkiirus on : 22
4 = 2 , v C = 22 r (10.5) Nüüd jääb üle veel leida silindri 5 nurkkiiruse avaldis, väljendades selle nurkkiiruse 2 kaudu. Kuna silinder 5 veereb ilma libisemata, siis v 2 2 r 5 = C , ehk 5 = (10.6) r5 r5 Kõik kiirused ja nurkkiirused ongi väljendatud nurkkiiruse 2 kaudu. Jääb üle veel kirja panna pöörlevate kehade inertsimomentide avaldised. Kehaks 2 on täiesti ühtlane plokk, seetõttu m 2 r2 2 m 2 r 2 I2 = = (10.7a) 2 2 Keha 5 on ühtlane silinder, seega tema inertsimoment tsentrit C läbiva telje suhtes on
H horisondi poole nurkkiirusega , kus on elektromagnetilise juhtimise suurim püstmoment. Elektromagnetilise juhtimisega vurrkompassi võngete sumbumiskõver on sarnane elavhõbeda anumatega vurrkompassi sumbumiskõveraga. Leiame elektromagnetilise juhtimisega tundliku elemendi peatelje tasakaalu koordinaadid. Selleks peavad olema täidetud tingimused: ωp= ω2 ωph= ω3 Asendame nurkkiirused nende väärtustega Cel t HM sin M sin t H Cel Del Del M cos sin t sin at H HM cos Asendame β esimesest valemist D D sin at el tan t el tan Cel Cel Tasakaalu asendis moodustab tundliku
- suur võllide ja laagrite koormus; - pidev libisemine rattail; - tundlikkus töökeskkonna suhtes (temperatuur, niiskus, õli jms.); - staatilise elektri tekke võimalikkus ja sellega seonduvad ohud. Rihma väike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. a) Rööpsete võllidega ülekanded võivad olla nn. lahtised või kinnised (ristuva rihmaga). Esimesel juhul on võllide nurkkiirused sama-, teisel juhul erisuunalised. Võllide b) kiivase asetuse korral kasutatakse poolkinnise (poolriistuva rihmaga) ülekandeid. d) c) Kuigi kiil- ja hammasrihmad leiavad peamist kasutamist rööpsete telgedega Sele 22.2. Rihmülekannete skeemid. ülekandeis, on juhtrullide abil võimalik a – lahtine, b – kinnine, c – poolkinnine,
annaabi.ee 
