Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine................................
Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit
Allikate valik on järgmine oluline samm. Tudengi essee ei saa ega tohigi olla täiesti originaalteos ikka toetutakse oma mõtete kinnituseks autoriteetidele või kritiseeritakse neid, oleneb töö iseloomust. Essees tuleks kasutada vähemalt ühte allikteksti (s.o originaalraamatut vm, mitte teiste inimeste lihtsustatud kokkuvõtteid. Ps! Wikipedia ei ole allikteost!). Töö peaks olema liigendatud. Ei ole tarvis tingimata kasutada alapealkirju või osade nummerdust, kuid peaks olema võimalik eristada vähemalt sissejuhatust, teemaarendust ja kokkuvõtet ning et teemaarendus ei oleks laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab sissejuhatusega, mis sisaldab kindlasti probleemipüstitust, oma eesmärkide ja käsitletava autori tutvustust. Hea sissejuhatus peaks andma üldise pildi tööst ilma ülejäänud tööd lugemata. Sissejuhatuses püstitatakse
hakata jne Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) NB! Tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada viide (kirjanduslik allikas , kust see või teine mõte on võetud). Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse
järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. 4. Töö põhiosa Põhiosa tekstis on põhijaotused (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt. punkti. 2.3.2 kohaselt) Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. 4.1. Arvude esitamine tekstis.
märgi (sümboli) või pildi, täpi ja teksti taanet, numberloendi kohandamisel aga saad muuta Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik numbrivormingut (fonti), numbri laadi (rooma või araabia numbrid või tähed jne) ning numbri ja teksti taanet; numberloendile võid lisada kas numbri ette või järele mingit kindlat teksti, näit. „Number “ vms. Kolmas vahekaart Numberliigendus pakub võimaluse kasutada mitmetasemelist nummerdust (vormindamise nupureal selle tarvis nuppu ei ole). Nummerdusskeemi valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule, aga pisut keerulisem on ehk selle kohandamine. Rühmas Numbrivorming (ingl. Number format) võid muuta, nagu juba eespool räägitud, numbrivormingut ja numbri laadi (ingl. Number style), olles eelnevalt valinud Tase (ingl. Level); NB! Seaded määrame iga taseme kohta eraldi. Mida saab teha rühmades Numbri paigutus (ingl. Number position) ja Teksti paigutus (ingl
ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 . Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt.
ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 . Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt.
punkt, sulg jne); ette nt ,,Eeldame"); o Joondus (Number position) numbri joondus vasakule, keskele, paremale). Sea nummerdamisväärtus (Set Numbering Value) - saab seada nummerduse alguse valikuga Alusta uut loendit (Start new list) (eelmise lk alumisel vasakpoolsel joonisel on selleks 2.) või Jätkata eelmist loendit (Continue from previous list). Nummerdamisel pakutakse vaikimisi automaatkorrektuuri , millest saab valida kas nummerdust taas- alustatakse (Restart Numbering) või jätkatakse (Continue Numbering) NB! Automaatkorrektuuri (AutoCorrect) saab sisse/välja lülitada Fail (Office nupp)Suvandid (Options) Õigekeelsuskontroll (Proofing) Automaatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect Options)vahekaart: Au- tomaatkorrektuur (AutoCorrect), Kuva automaatkorrektuuri suvandite nupud (Show AutoCorrect Options buttons). Loetelusid saab teha pisipiltidest ehk ikoonidest, st kui on lõigu ees on ikoon siis ENTERi
refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti.
kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka
töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tek-
annaabi.ee 
