o Kui ahelas rohkem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks alküülahel. o Kui ahelas on vähem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks areen. 6-fenüülhept-3-een · Diasendatud benseen eesliide: · 1,2-diasendus orto- (o), · 1,3-diasendus meta- (m), · 1,4-diasendus para- (p). · Tri- ja enamasendatud benseen numereeritakse tsükkel (asendajatele tuleb anda väikseimad võimalikud kohanumbrid). · Kasutatakse triviaalnimetust nummerdamist alustatakse nimetust andva rühmaga seotud süsinikuaatomist. 1.2. Alifaatsed süsivesinikud Ei sisalda benseenituuma. Jagunevad kolme rühma: alkaanid, alkeenid ja alküünid, millest alkaanid on küllastunud ning alkeenid ja alküünid on küllastumata (sisaldavad kordseid sidemeid). 1.2.1. Alkaanid
seotud seadustest. Vastus: Õige Vale Muidugi on nii ! Ja lisaks võetakse aluseks organisatsiooni põhikirjalised tegevuseesmärgid. Question 6 Dokumentide liigitusskeem koostatakse organisatsiooni dokumentide loetelu põhjal. Vastus: Õige Vale Dokumentide loetelu hõlmab kogu organisatsiooni dokumentide nimistut, mis on liigituseskeemi aluseks. Liigitusskeemi alusel koondatakse ja numereeritakse sarnased dokumendid, kas tegevusfunksiooni, struktuuride või dokumendiliikide järgi. Dokumendid kogutakse toimikutesse.
side on kordne). Kui kordseid sidemeid on mitu, märgitakse täiendav hulka näitav liide (di-, tri-jne). CH2=CH-CH3 propeen; CH2=CH-CH=CH2 buta-1,3-dieen; CH2=CH-C=-CH but-1-een--3-üün 2) Areen lugema hakatakse asendusrühmast. benseen. Asendajate asukoha märkimine: asendus 1,2 orto-; 1,3- meta-; 1,4- para-. 3) Fenool ''- 4) Aldehüüd järelliide aal lisandub süsinike arvu näitavale osale. Eesliide okso-. Numereeritakse alati aldehüüdrühma süsinikust. Kui mängus on asendusrühm, kirj see ennem CH3-CH2-CH2-CHO butanaal; OHC-CH2-CH2-CH2-CHO pentaandiaal 5)Ketoon lisandub lõpp oon, millele eelneb rühma asukohta näitav number. Eesliide okso-. Numereerimist alustatakse sealt, kus ketoonirüm lähemal on. CH3-CO-CH3 propanoon; CH3-CO-CH2-CO-CH3 pentaan-1,3-dioon 6) Karboksüülhapped Nimetamist alustatakse happe rühmast. Nimetamisel lisatakse vastava alkaani nimetusele lõppliide hape
kohaliku omavalitsuse üksustel (valdadel, linnadel). Põhimäärus kinnitatakse kas määruse või käskkirjaga ja on õiguslikus mõttes selle osa, mitte iseseisev õigusakti liik. *aktid nim dokumenti, mille on koostanud üks või mitu isikut isiklikult väljaselgitatud faktide või sündmuste kinnitamiseks. Paljudel juhtudel on aktide koostamine ette nähtud seadusega või määrusega. Aktil võivad olla ka lisad, kui lisasid on mitu, siis nad numereeritakse, kontrollakti puhul tuleb aktis märkida kontrollimise alus, akti kinnitab vastava asutuse juhataja. *ettekanded on instituitsiooni töötajate või teenistujate poolt esitatavad teadaanded, milles kirjeldatakse vastavaid fakte ja sündmusi ning tehakse järeldusi ja ettepanekuid. Kõige olulisem on tekst, mis peaks sisaldama lühikest sissejuhatust, konstateerivat osa, järeldusi ja ettepanekuid või taotlusi. Ettekandes võidakse teha viiteid
referaadis käsitletavaid probleeme, põhiosa esitab neist ülevaate, mis on liigendatud käsitletavate probleemide järgi peatükkideks, ja kokkuvõte koondab lühidalt teemaarenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes võib autor anda käsitletu kohta ka oma hinnangu. Lisadesse paigutatakse tekstiga mitte otseselt seotud ja mahukam täiendav materjal (küsitlusankeedid, fotod, illustratsioonid, ulatuslikumad tabelid jms. Lisadele viidatakse tekstis. Lisad on pealkirjastatud ja nad numereeritakse tekstis viitamise järjekorras. 8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine
koosneb - tee number, sõidutee kood, teeosa number, teeosa algusest mõõdetud kaugus 27. Teeosad Kõik tervikteed jagatakse üksikuteks teeosadeks (jaotuspunktide abil) vastavalt tee liigile (riigimaantee, kohalik tee, eratee, metsatee) ja põhimõttele et teeosa pikkus ei oleks üle 10. Kilomeetri. Uus teeosa peab algama kohalike- era- ja metsateede puhul ka kohaliku omavalitsuse piirilt ja riigimaanteede puhul Maanteeameti regiooni piirilt.. Kõik teeosad numereeritakse tee algusest tee kulgemise suunas kasvavalt. Teeosade numeratsioon ei pea olema tingimata pidev. Teeosa number on kuni kahekohaline. Teeosa pikkus mõõdetakse riigimaanteede osas 1 m täpsusega ja muude teede osas vähemalt 10 m täpsusega. Teel võib olla ka ainult üks teeosa ja selle pikkus vastab siis tee pikkusele. 28. Teede nummerdamine Igale teele määratakse üks unikaalne number. Kui kahel teel on üks ühine lõik, kuulub see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde
uurimistöö käigus saadud tulemusi saab kasutada praktikas, siis osutatakse ka nendele võimalustele. Töö lõpus esitatakse loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Allikate loetelu ei arvata töö mahu sisse. Lisades esitatakse abimaterjalid ja andmed, mis on vajalikud töös käsitletud seisukohtade kinnitamiseks ja illustreerimiseks, kuid oma mahu või sisu poolest häiriksid töö jälgitavust tekstis (nt küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbivalt suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade funktsiooniks on töö sisu täiendada ja aidata seda paremini mõista. Lisa peab seostuma töö sisulise struktuuriga. Lisasid ei arvata töö mahu sisse. 3.2 Keel ja stiil Kirjalikes töödes tuleb kasutada korrektset kirjakeelt. Stiil peab olema neutraalne, emotsioonideta, kasutatakse umbisikulist tegumoodi. Vältida tuleb konspektstiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid.
6 1 pikimad R-C3H7 propüül- - C C C C C C C-aatomite ahelad 1-metüületüül- R-CH(CH3)2 - (isopropüül-) • Põhistruktuuri C-aatomid numereeritakse kindlas järjekorras, kusjuures numeratsiooni al- guse (C-aatomi väikseima numbri) määravad asendajad (radikaalid, funktsionaalsed rüh- mad) ja/või kordsed sidemed. Mitme erineva asendaja (kordse sideme) puhul määrab peaahela (või baastsükli) numeratsiooni alguse neist eelistatuim (vt ülaltoodud näiteid ja alljärgnevat probleemanalüüsi). • Koostatakse ühendi nimetus, mis koosneb eesliitest (näitab ära radikaalid ja funktsionaalsed
o Mitteametlik füüsilised ja juriidilised isikud võivad sellega tegeleda omal initsiatiivil (kodus õigusaktide süstematiseerimine) Kodifitseerimine mudetakse normatiivakti sisu kodifitseerimises. Seisneb mitme eriseaduse koondamises üheks seaduseks (mitu erinevat üheks kokku). Tulemuseks on uus õigusakt. (võib ise koostada, kuid see ei ole kehtiv) Õigusnormid esitatakse seadustes paragrahvide lõigete ja punktidena. Kusjuures paragrahv numereeritakse rangelt kasvavas järjekorras. Paragrahvid jagunevad lõigeteks (lg). Lõiked on seaduses kirjutatud nt (1) või (2). Lõiked jagunevad punktideks (p 1), mis seaduses on nt 1). Lõiked algavad taandrealt. Õigusnorm avaldub õigusakti tekstis, mille väikseimat ühikut, milles avaldub terviklik mõte, nimetatakse sätteks. Paragrahv + lõige + punkt = säte. Nt §200 lg 2 p 1,2 Õigusnormi struktuur (H-D-S tüüpi õigusnormid, nt karistusseadustik)
metoodikale. 2 8 Allikad Esitatakse loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Allikate loetelu ei arvata töö mahu sisse. Lisad Lisades esitatakse abimaterjalid ja andmed, mis on vajalikud töös käsitletud seisukohtade kinnitamiseks, illustreerimiseks, kuid oma mahu või sisu poolest häiriksid töö jälgitavust tekstis esitades (näiteks: küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbiva suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade funktsiooniks on töö sisu täiendada ja aidata paremini mõista. Lisa peab seostuma töö sisulise struktuuriga. Lisasid ei arvata töö mahu sisse. Autori märkused Võivad sisaldada töös mittekajastatud, kuid lugejale olulist informatsiooni; uurimisega seotud asjaolusid; viidet sellele, et antud uurimus on osa suuremast
*** Normitehnilise reeglina ei panda õigusnormi kirja tema loogilise struktuuri kolme elemendiga (st esitusviisilt: H-D-S, mis oleks ideaalvariant), vaid piisab kui õigusnorm anda kahe elemendi kaudu (nt H-S või H-D). H-D esitusviisi kasutatakse laialdaselt riigiõiguse ja tsiviilõiguse aktides, H-S aga kriminaalõiguse aktides. Õigusnormid esitatakse seadustes paragrahvide, lõigete ja punktidena, kusjuures: 1) paragrahv - numereeritakse rangelt kasvavas järjekorras õigusaktis või õigusaktide kogumikes (tähistatud kujul sümbolina "§" või verbaalselt "paragrahv") - jaguneb: 2) lõigeteks (nt 1. lõige - ametliku lühendina "lg 1" ja tähistatud kujul "(1)", 3) punktideks (nt 2.punkt - ametliku lühendina "p 2" ja tähistatud kujul " 2)". Paragrahvid pealkirjastatakse sisuavavalt, nende lõiked ja punktid mitte. Lõiked ja punktid algavad taandrealt. Näiteks: HKMS § 4 lg 1 p 5:
annaabi.ee 
