ribosoomid sünteesivad valke. ribosoomid asuvad tsütoplasmas vabalt . koosnevad RNA-st (2 erinevat) ja valkudest ribosoomid väiksemad eukarüootsetest, läbimõõduga 20 30 nm. Puudub membraaniga ümbritsetud tuum, dna rõngaskromosoom (haploidne rakk). Rna olemas. Toimuvad kõik pärilikkusega seotud protsessid. Plasmiidid e rõngasmolekulid, vajalikud kohanemisvõime suurendamiseks. Iseärasused: DNA paikneb enamvähem raku keskel -- tuumapiirkonnas ehk nukleoidis . DNA-d on suhteliselt palju raku kohta, kuid bakteri genoom on ~1000 väiksem eukarüoodi genoomist . DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi. kiirel paljunemisel sisaldavad rakud mitut geneetiliselt identset kromosoomikoopiat, kuna replikatsiooniks kuluv aeg (40 min) on pikem jagunemis- ehk generatsiooniajast (20-30 min) DNA ei ole liitunud valkudega (histoonid jt valgud)!!! DNA ei sisalda INTRONEID!!! Replikatsioon toimub kahes suunas, algab oriC punktist
BAKTER Bakterid on üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Bakteri rakul puudub rakutuum!) Heterotroofid. Bakteril on õhuke kest, mis täidab kaitsefunktsiooni. Bakterit ümbritseb kapsel (kõigil pole) e limakiht, mida on vaja kaitseks et vastu seista loomse organismi kaitsefunktsioonidele. Ribosoomid sünteesivad valke, sisaldavad DNAd ja RNAd, toodavad energiat (bakterirakus pole mitokondreid!). Bakterraku geneetiline materjal asub nukleoidis. Bakterrakk on haploidne (ehk tal on ühekordne kromosoomistik inimesel on kahekordne 23+23). Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määravad raku omadusi. Bakterid loovad ebasoodsates tingimustes spoore ainevahetus on aeglustunud (elu tunnused peaaegu puuduvad), aga bakter jääb ellu. Bakterid paljunevad pooldumisega ja paljunedes moodustavad koloonia, mis on silmaga nähtav. Bakteri kasvuks on vaja: sobiv kasvutemperatuur, niiskus, toitained, jääkainete vähesus,
Neg eug: aluseks vähendada teatud isikute võimalusi järglasi saada (kriminaalid, vaimuhaiged jne). Negatiivne vastuvõtt eugeenikale, palju on tõmmatud paralleele rassihügieeni ideega. + Kloonimise eetika. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eeltuumsed e prokarüoodid (ainult bakterid) vs päristuumsed e eukarüoodid. Prokarüootidel puudub rakutuum, mistõttu paikneb geneetiline info tsütoplasmas nukleoidis. DNA on küll kokku pakitud, ent mitte nii tihedalt kui eukarüootsetel organismidel. Eukarüootsetes rakkudes on transkriptsioon ja valgusüntees üksteisest lahus (RNA süntees rakutuumas, valgusüntees tsütoplasmas ribosoomides), prokarüootsetes praktiliselt koos, kuna tuum pole membraaniga eraldatud. Prokarüootsetes rakkudes on reeglina üks kromosoom (paljude bakterite puhul rõngaskromosoom), eukarüootidel mitu (need on enamasti ka suuremad ja
Substraat seotakse ensüümi aktiivtsentrisse nõrkade jõudude toimel. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset ehk allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. 3. millised ühendid lahustuvad vees, ei lahustu, moodustavad mitselle, kaksikkihte Amfifiilsetest molekulidest (molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid kui ka hüdrofoobseid rühmi) mitsell Ioone ümbritseb vesilahuses hüdraatkest 4. eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus Prokarüoodis: DNA on nukleoidis 1-10 mikromeetrit Jaguneb pooldudes Puudub tsütoskelett Eukarüoodis: DNA on tuumas kromosoomides 5-100 mikromeetrit Jaguneb mitoosi teel Palju organelle nt golgi kompleks Tsütoskelett on mikrotuubulitest ja filamentidest kompleks 5. Signaaliülekande retseptorid: Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele,
nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid. tRNA(transport) tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. rRNA(ribosoomis) seostub valkudega kompleksideks ribosoomideks (osaleb valgu sünteesis). 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüoodid on väiksemad, neil puuduvad histoonvalgud, DNA on nukleoidis (eukarüoodis DNA kromosoomidesse pakituna tuumas), prokarüoot pooldub või pungub, eukarüoodil mitoos, membraaniga ümbritsetud organelle prokarüoodil pole (eukarüoodil mitokondrid, kloroplastid jne.), prokarüoodil puudub nii tsütoskelett kui ka rakusisene liikumine (eukarüoodil kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus.
tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni
· Hüdrofoobsed vastasmõjud sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Rakk on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid. PROKARÜOOTNE EUKARÜOOTNE SUURUS 1-10 m 5-100 m GENOOM DNA nukleoidis, puuduvad DNA kromosoomidesse histoonvalgud paktiuna tuumas RAKU JAGUNEMINE Pooldumine, pungumine mitoos MEMBRAANIGA Puuduvad Mitokondrid, kloroplastid, ÜMBRITSETUD golgi aparaata ORGANELLID TOITUMINE Absorptsioon, vahel Absorptsioon, seedimine,
Komplementaarsus vesiniksidemed moodustuvad lämmastikaluste vahel üheselt. 2 vesiniksidet A-T(U) vahel ning 3 H-sidet G-C vahel. Ühe ahela põhjal saab teada ka teise, võimaldab säilitada geneetilist infot ja seda edasi kanda. Antiparalleelsus 1 DNA ahel on 3'-5' pidi ja teine vastupidi. Ahelad on komplementaarsed kui vastassuunas. Tähtis DNA replikatsiooniks. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Kaksikahelaline DNA ühes rõngaskromosoomis, mis asub nukleoidis. Nt E.coli kromosoom on 1000x lühemaks pakitud, moodustub 50-100 lingu. Üks ling on umbes 40k aluspaari. Üks negatiivne superspiralisatsioon iga 40 kaksikheeliksi täispöörde kohta- oluline pakkija. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Lisaks DNAle on valgud: histoonid ja mittehistoonsed, mis aitavad pakkida. DNA on kaksikahelas, keritud ümber histoonide nukleosoomideks, sealt edasi kromatiiniks 30nm fiibriks ja lingudena veel lühemaks
nukleotiidi suhkru vabale 3'OH rühmale lisatakse nukleosiidtrifosfaat, kus fosfaadid on seotud suhkru 5'C-ga.3'C küjes olev OH ühineb 5'C seotud fosfaadi H-aatomiga ning 3'C ja järgmise nukleotiidi fosfaadi vahele tekib fosfodiesterside.Sideme tekkel eraldub vesi ja vabaneb pürofosfaat. 45)Bakterikromosoomi srtuktuur Kogu geneetiline info ühes kromosoomis. Bakteri kromosoom on rõngasmolekul mis asub nukleoidis. On kokku volditud moodustades 50-100 lingu. Ühe lingu moodustavad ligi 40 000 aluspaari. DNA superspilalisatsioon tekib siis kui üks DNA ahel on kaksikheeliksis teise, fikseeritud ahela suhtes roteerunud kas vasaku- või paremasuunaliselt. Paremasuunalise puhul on tegu positiivse superspiraliseerumsega, vasaku suunaline roteerumine aga negatiivne superspiraal. Negatiivse puhul on ahelad rohkem lahti keerdunud ja võivad isegi eralduda.Topoisomeraas mis viib
Ühe ahela baasil on võimalik kirjutada (A=T, C=G) teine. Just komplementaarsus võimaldab geneetilist informatsiooni säilitada ja kanda põlvkonniti edasi. Antiparalleelsus Suhkru aatomeid tähistatakse C1', C2', C3', C4' ja C5'. Nukleiinhapet sünteesitakse 5' otsast 3' suunas. Kuna see on ainuvõimalik DNA ahela sünteesi suund, on DNA ahelad kaksikheeliksis antiparalleelsed. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Kogu geneetiline info ühes kromosoomis, mis on rõngasmolekul esineb nukleoidis. DNA rõngasmolekul moodustab 50-100 lingu, millest igaüks sisaldab ligikaudu 40000 aluspaari. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Kuigi võrreldes E. coliga on eukarüootsetel rakkudel vaid 2-25 korda enam geene, on eukarüootse raku genoomi suurus bakteriraku genoomist mitu suurusjärku suurem. Genoom jaotunud mitmeks erinevaks kromosoomiks, enamasti kõiki kromosoome 2 komplekti. Võrreldes bakrteri DNAga märksa kompaktsemalt pakitud, inimese
Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Molekulaarbioloogia põhidogma seisneb geneetilise info edastamisel. Geneetiline info on salvestatud DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide ekspressioon ehk avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt aminohappelisse järjestusse: 1. Esmalt kandub info DNA-lt mRNA-le. Toimub transkriptsioon See toimub rakutuumas (nukleoidis) 2. Edasi toimub mRNA nukleotiidses järjestuses salvestatud info põhjal tsütoplasma ribosoomidel valkude süntees. Toimub translatsioon. mRNA transporditakse tuumast välja tsütoplasmasse kus toimub tsütoplasmas ribosoomidel valkude süntees. DNA – RNA – valk. RNA järjestuse põhjalt on võimalik sünteesida uuesti DNA – pöördtranskriptsioon Valgu järjestuselt RNAd sünteesida ei ole võimalik!
pandud juurde teised molekulid) on erinev, aga muud asjad on üldjoontes samad. Genoom on rakus olev kogu DNA. Diploidsetes organismides loetakse genoomiks haploidset karnituuri. Kogu kromosoomis olev DNA on genoom. Genoom pole sama mis on karüotüüp, see on liigispetsiifiline. Genoom on nukleiinhape, kromosoom on kompleks nukleiinhappest ja tervest erinevast reast valkudest. Eukarüootidel on genoom paigutatud kromosoomidesse, prokarüootidel on ta tsirkulaane (plasmiidis või nukleoidis, üksainuke kromosoom). Genoom on pakendatud kuna rakk on väike. DNA molekul ühes kromosoomis on piisavalt pikk. et tagada DNA pakitus ja funktsionaalsus, on DNA omakorda erinevalt pakitud sinnamaani kuni saame mitootilise kromosoomi. DNA ja valkude kompleksi nimetatakse kromatiidiks. Eukarüootse kromosoomi struktuur Kromatiin - DNA ja valkude kompleks kromosoomis, valku 2x rohkem kui DNA Kaks põhilist valku: Histoonid aluselised valgud, positiivse laenguga, seovad DNA
annaabi.ee 
