Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool toimub põlvkonnast põlvkonda nukleiinhappelt nukleiinhappele (DNA, RNA) ja nukleiinhappelt valku (tunnus), mitte aga valgult nukleiinhappele. 7. Muutlikkus ja pärilik reaktsiooni norm Eluajal omandatud tunnused ei pärandu järglastele, pärandub geneetiline informatsioon, mitte juba elu jooksul muutunud tunnused. Pärilik reaktsiooni norm=fenotüübiline muutlikkuse ulatus. Genotüüp- isendi geenide kogum, fenotüüp- isendi
(lähestikku, teineteisest eemal), põsesarnad (kõrged, madalad), huuled (täidlased, kitsad), jne. 10. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool toimub põlvkonnast põlvkonda nukleiinhappelt nukleiinhappele (DNA, RNA) ja nukleiinhappelt valku (tunnus), mitte aga valgult nukleiinhappele. 11. Eluajal omandatud tunnuste mittepärandumine Eluajal omandatud tunnused ei pärandu järglastele, pärandub geneetiline informatsioon, mitte juba elu jooksul muutunud tunnused. 12. Pärilik reaktsiooni norm ja genofond Pärilik reaktsiooni norm=fenotüübiline muutlikkuse ulatus.
paremad. Geenide vaigistamine. Geenimälu tähendab olukorda, kus geenide avaldumine on kontrollitud selle kaudu, kummalt vanemalt geen on päritud. Geeni amplifiatsioon soodustab geenide avaldumist. Translatsioonil- initsiaatorkoodon AUG, stoppkoodonid UGA, UAG, UAA. 22. Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks? Francis Crick: Geneetiline informatsioon kandub nukleiinhappelt nukleiinhappele ja nukleiinhappelt valku, mitte valgult nukleiinhappele. DNAlt RNAle, RNAlt valgule, võib ka RNAlt DNAle. 23. Ribosüümid. Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest, nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest. Nad on võimelised põhjustama katkeid mRNAs. Suurim ribosüüm on ribosoom. Võivad osaleda RNA töötlemise protsessides, näiteks splaissing
tegelikult siis 2 sarnast ala vahetatakse ära) 48. Viiruste peamised klassid Viirus – eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel levad rakulise ehituseta organismid. Viirus on aktiivne vaid peremeesrakus, paljuneb vaid elusates rakkudes. Viirus tungib peremeesrakku, korraldab ümber raku ainevahetuse oma genoomi ja viiruvalkude paljundamiseks. Viirustegasaab ka ülekanda soovituid geene Vastavalt nukleiinhappele genoomis eristatakse DNA (herpes, tuulerõuged) ja RNA viirusi (puukeentsefaliit) Mõlemad (B hepatiit, nakatumine HI viirusesse ehk HIV). 49. HIV molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 50. HIV epdemiloogia ja mehhanismid
- Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest Kreatsionism - Loomisteooria – jumal - Intelligentse kavandamise teooria Tattoo geneetika Kõik tunnused on geneetilised, ka kriminaalsed Tabuteemad: 1. Rassid – see et rasse pole olemas on vale 2. Intelligentsus – milline IQ on sobilik 3. Vägivald 4. Seksuaalsus 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Geneetiline informatsioon kandub edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele – ehk põlvkonnast põlvkonda Geneetiline info ei kandu valgult nukleeinhappele, sest valk on tunnus! Teatud tunnused ei kandu geneetiliselt üle nt kiilaspäisele mehele ei sünni tingimata kiilaspäine laps Geneetilise info ülekanne 1. Replikatsioon – DNA > DNA; RNA > RNA 2. Transkriptsioon- DNA > RNA 3. Pöördtranskriptsioon – RNA > DNA 4. Translatsioon – RNA > valk 5. Valik (tunnus) 7. Muutlikkus ja epigeneetika
NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat. Monofosfaatses vormis võib ATP olla nukleiinhappele ehitusüksuseks (tsükliline adenosiinmonofosfaat e cAMP). Orgaanilised ühendid Nukleiinhapete strukutuuri tasemed: Kõik nukleiinhapped omavad 3 tüüpi struktuure: a) primaarstruktuur nukleotiidide seondumine lineaarsesse ahelasse fosfodiester sidemete abil st P-happejäägid seonduvad üle pentooside; b) sekundaarstruktuur paardunud eriahelad või samad ahelad
NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk – monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat. Monofosfaatses vormis võib ATP olla nukleiinhappele ehitusüksuseks (tsükliline adenosiinmonofosfaat e cAMP). Orgaanilised ühendid Nukleiinhapete strukutuuri tasemed: Kõik nukleiinhapped omavad 3 tüüpi struktuure: a) primaarstruktuur – nukleotiidide seondumine lineaarsesse ahelasse fosfodiester sidemete abil st P-happejäägid seonduvad üle pentooside; b) sekundaarstruktuur – paardunud eriahelad või samad ahelad
NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat. Monofosfaatses vormis võib ATP olla nukleiinhappele ehitusüksuseks (tsükliline adenosiinmonofosfaat e cAMP). Orgaanilised ühendid Nukleiinhapete strukutuuri tasemed: Kõik nukleiinhapped omavad 3 tüüpi struktuure: a) primaarstruktuur nukleotiidide seondumine lineaarsesse ahelasse fosfodiester sidemete abil st P-happejäägid seonduvad üle pentooside; b) sekundaarstruktuur paardunud eriahelad või samad ahelad
NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat. Monofosfaatses vormis võib ATP olla nukleiinhappele ehitusüksuseks (tsükliline adenosiinmonofosfaat e cAMP). Nukleiinhapete strukutuuri tasemed: Kõik nukleiinhapped omavad 3 tüüpi struktuure: a) primaarstruktuur nukleotiidide seondumine lineaarsesse ahelasse fosfodiester sidemete abil st P-happejäägid seonduvad üle pentooside; b) sekundaarstruktuur paardunud eriahelad või samad ahelad A=T G=C c) tertsiaalstruktuur juhul kui NH omandab kindla ruumilise kujundi. Toimub enamasti teiste molekulide kaasabil,
Üksikahelalise katkemisega reparatsiooni alguspunktis, kus moodustub vaba 3'-OH-grupp ja 5'- fosfaatterminus. 5'-lõpp eraldub rõngast kui matriitsahel, pöördub ümber oma telje. Veereva ratta replikatsioon võib põhjustada nii üksikahelalisi kui kaksikahelalisi replikatsiooniprodukte. 105. Molekulaarbioloogia põhipostulaat. Geneetiline info kandub nukleiinhappelt nukleinhappele ja nukleiinhappelt valku, mitte aga valgult nukleiinhappele. 106. RNA molekulide teke transkriptsioonil. Tüübid. Transkriptsioon - on RNA molekuli süntees, mis toimub rakutuumas interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab ensüüm RNA polümeraas. Transkriptsiooni alguses seostub RNA polümeraas geeni alguse osaga ja lõpeb kui RNA polümeraas jõuab DNA nukleotiidse struktuurini. Transkriptsioon on universaalne, sest see toimub nii pro-, kui ka eukarüootides. On valgussünteesi esimene regulatsiooni tasand. Tüübid: mRNA, rRNA(e
valkude süntees. Toimub translatsioon. mRNA transporditakse tuumast välja tsütoplasmasse kus toimub tsütoplasmas ribosoomidel valkude süntees. DNA – RNA – valk. RNA järjestuse põhjalt on võimalik sünteesida uuesti DNA – pöördtranskriptsioon Valgu järjestuselt RNAd sünteesida ei ole võimalik! Geneetiline info säilib, kandudes põlvkonnast põlvkonda edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele. Geneetiline info kandub edasi organismi geenide avaldumisel DNA-lt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. 33 1. mRNA – RNA molekulid, millelt toimub translatsioon. Messenger RNA 2. tRNA – Osalevad polüpeptiidahela ehk valgu sünteesil (translatsioonil) mRNAs oleva nukleotiidse järjestuse põhjal, kannavad aminohapped ribosoomi. Transfer RNA. 3. rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid kuuluvad ribosoomide koostisesse
2. sondi amplifikatsioon 3. sondist lähtuva signaali amplifkatsioon. Viimased kaks leiavad harvem kasutamist. Uuritavas materjalis olevate sihtmärk-nukleiinhapete amplifikatsioon –PCR Polümeraasahelreaktsioon - PCR (polymerase chain reaction) koosneb 30-50 korduvast tsüklist, kusjuures iga tsükkel koosneb kolmest järjestikusest etapist: 1. nukleiinhappe denaturatsioon, 2. praimeri seostumine üheahelalisele nukleiinhappele, 3. praimeri sidunud nukleiinhappe ahelale komplementaarse ahela süntees (joonis 2). 65 NUKLEIINHAPPE DENATURATSIOON. PCR reaktsiooni toimumiseks peab sihtmärgina kasutatav nukleiinhape olema üheahelaline. Sihtmärgina kasutatav DNA vabastatakse mikroorganismist kas kuumutamisel, keemilisel või ensümaatilisel meetodil. Prokarüootsete organismide, eriti bakterite puhul võib DNA vabastamiseks bakterirakku kuumutada üle 90°°C
annaabi.ee 
