Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses eas, imikueas ja lapsepõlves. (Smith & Cowie & Blades, 2008) Areng, mida me hindame, toimub kolmes dimensioonis: vaimne ehk intellektuaalne areng; teiseks sotsiaalne areng ning kolmandaks kehaline (sh psühhomotoorne) areng. Kasvatusteadlased on leidnud, et kõik muutused on korrapärased ja need on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed (Veisson, Nugin). See, et muutused on korrapärased, on meile oluliseks teabeks, kuna see aitab arengu vaatlejatel ette aimata vaatlusaluse arenemise suunda! Võrdpildiks võib tuua, et bioloogil on lihtsam jälgida taime arenemist sibulast saati, kui ta teab ette selle kasvu arengutsükleid. Inimene areneb koostoimes teda ümbritseva keskkonnaga, mis tähendab seda, et kultuuriline ja sotsiaalne areng on samaväärselt olulised kui bioloogiline areng. Mõne lapse kohta
Ta käis toas ringi, vahepeal liikus ka teistesse tubadesse. Lõpus läks vestlus taas rahulikumaks, laps noogutas taaskord pead, vahepeal andis ka telefonitoru mulle, ütlesin sinna: ,,Tere!", millega laps väga rahule jäi ning siis lõpetas ta kõne, imiteerides üle toa kostuvat naeru, nagu oleks vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud. Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist (Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39). Seda tegi ka minu poolt vaadeldud laps jäljendades ilmselt ema töövestlusi (lapse ema peab telefonis tihti pikki vestlusi töö asjus), vehkides kätega ja innukalt telefoni seletades. Kuna laps ei suuda kiiresti pikki lauseid moodustada (nagu teeb ema), kasutas ta vahepeal rääkimiseks pudikeelt. Kindlasti ületas laps mängult telefonikõnet imiteerides oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist tegelikult ei oska kolmeaastane
Laps tajub ja tunneb oma ümbrust tervikpildina, õpetuski tuleb kohandada seesuguse tunnetusviisiga, sidudes üksikuid õppealasid keskse teema, keskse vaatlus- ja mõtlemispunktiga. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane, terviklik õppetegevus, keskmes on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ning huvide maailm. Laste individuaalsete võimete arendamist saab toetada individuaalse tööviisi kasutamise kaudu. (Nugin, 2013) J. Käisile tuginedes võib öelda, et üldõpetus seob õppealasid läbi keskse teema sobitades üksikuid tegevusvaldkondi päeva-, nädala- ja kuuteemasse nii, et kogu lastega läbiviidavatest tegevustest moodustuks üks tervik. Üldõpetuse tuumaks on kodulugu, mis on lähtekoht kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. (samas, 2013) Üldõpetuse süsteemi loomisel tuleb jälgida sisulise tervikteema käsitlust. Õigel töökorraldusel
Võgotski väidab, et ajaloolis-kultuuriline taust hakkab last mõjutama alates sünnihetkest, tema esimesel sotsiaalsel kontaktil ümbritsevate inimestega ja on tihedalt seotud lapse sotsiaalse arenguga. Kultuurilis-sotsiaalsete funktsioonide, sealhulgas ka tähelepanu areng seisneb selles, et inimesel tekivad elu ja tegevuse käigus erinevad stiimulid ja märgid. Nende abil suunatakse isiksuse ühiskondlikku käitumist ja neid kasutades reguleerib inimene ka enda käitumist ühiskonnas (Nugin 2007: 38). Võgotski (1976) pakkus välja huvitava seletuse selle kohta, kuidas füüsilistest objektidest saavad rekvisiidid lapse sümbolilise mängu jaoks. Kui laps näiteks kasutab keppi puuhobusena, kaotab kepp ajutiselt oma identiteedi ning omandab hobuse identiteedi aspektid. Objekti tavapärane identiteet asendatakse lapse poolt määratud tähendusega ning tähistaja eristatakse tähistatavast."Hobse" tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse
probleemide märkamine ja varajane sekkumine. Artikli teemad on: varajane sekkumine, emotsionaalsed ja sotsiaalsed oskused, lapsevanema roll, praktilisi nippe lapsevanemale. 6.Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008 Lapse arengu hindamine ja toetamine. Kirjastus Studium ( 72 lk) Käsiraamat lasteaiaõpetajatele. Raamatus on järgmised artiklid: Lapse arengu hindamine. Marika Veisson, Kristina Nugin Lapse arengust arenguteoreetilises kontekstis, lapse kvalitatiivseid aspekte, lähtekohti ja võimalusi lapse arengu hindamiseks, lapse arengu hindamisest lasteasutuses, 3-5 aastase lapse arengu hindamise tabel Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Pille Häidkind, Ülle Kuusik Erivajadusega lapsed ja ja varajane sekkumine, varajane sekkumine Eesti lasteaedades, erivajadustega laste areng ja arengu toetamine. Raamatu lisa on näidised: Koolivalmiduse kaart. Lapse arengu põhivaldkonnad
Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja kasvatab lapsi olemasolevasse kultuuri. Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtushinnangutest, ja need on väga püsivad. See on
10 ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kivisalu, K. (2005) Miljon mängu eest. Pere ja kodu. Aprill, 58-61 Mäng. (1992) Eesti entsüklopeedia. 6. kd. Tallinn: Valgus. 501 http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng Nugin, K. (2007). 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn: TLÜ Kirjastus Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ugaste, A. (2009). Mängime ja õpime. Tallinn: Ilo Veisson, M. (2009). Lapse areng ja seda toetav keskkond. Rmt. Kivi. L., Sarapuu. H. (Koost.) Lasteaialaps peres. Tartu: Atlex 11
Burnetti ja K.Jarvise järgi hõlmab eksistentsiaalne intelligentsus mõtteid elust ja surmast, usundite tundmist ja universumit puudutavaid küsimusi. 8 Kasutatud kirjandus: 1. Strenberg, R.J., Forsythe, G.B., jt. Praktiline intelligentsus argielus. Tallinn: Külim. 2003 2. Bowell, R.A. Vaimse intelligentsuse 7 sammu. Tallinn: Külim. 2006 3. Nugin, K. 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn. 2007. 4. Liik, K. Arengupsühholoogia. Õpimaterjalid. 2008. 5. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn: Väike Vanker (tõlk.). 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus 7. www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Intelligentsus%20ja%20selle %20mõõtmine2.rtf 8. www.annaabi.com/otsing-intelligentsus
Eesti Vabariigi Põhiseadus (1992) Riigi Teataja.26, 349 Faktorid, mis mõjutavad tavanoorte suhtumist puuetega ... Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012) Flynn, M., Flynn,P. (2000). Õpiraskustega lapsed. Koolibri Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo Hädikind, P., Kuusk, Ü., (2008). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde Kivi, L., Nugin, K., Palm, H., Pullerits, M., Saarits, Ü., Sarapuu, H., Ugaste, A., Vahter, E., Veispak, A., Veisson, M., Õun, T., (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Neare, V. (2009). Eripedagoogika
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45
annaabi.ee 
