8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani
3) Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmapoliitikas hakkas vähenema. *NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956. aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. 3.uba kriis: 1959 toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktaktuuri. Peamiselt toodet suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLil paigutada kuubale raketid, millega oleks vajadusel saadus pommitada USA tähtsaid rajoone. 1962 toodi raketid Kuubale ja selle peale kuulutas USA välja riigi suhtes majandusblokaadi. Suhted USA ja NSVL vahel teravnesid. NSVL lubas kogu Kuuba suhkru ära osta, et toetada sealset reziimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva surve 1962 kohtusid 2e suurriigi liidrid. Kennedy & Hrustsov leppisid edaspidise suhtes kokku. 1) NSVL viib oma raketid
Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga
Tegelikult ei ole siiani sõlmitud II MS aegne rahuleping Saksamaaga. II MS lõpetamine. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. Sellega lõppes sõda Euroopas. 2. sep 1945 kapituleerus Jaapan. Sellega lõppes II MS. Sõjas sai kannatada kõige rohkem NSVL hukkunuid oli umbes 30 miljonit inimest ja 2/3 oli neist tsiviilelanikud. Positiivne oli see, et NSVL rahvusvaheline positsioon kasvas. Teravad suhted NSVL ja tema liitlaste vahel.(demokraatiat mõisteti täiesti erinevalt) Pärast II MS oli NSVLil 2 valikut 1. suunata kogu oma jõud oma kodanike elu parandamisele ja 2. hakata allutama oma mõjule teisi riike ja rahvaid. Selle nad valisidki, importisid kommunisti.
sõjakorral. Seista vastu NSVLi agressiivsusele. 11. 1968. aastal vahetus Tsehhis valitsus, mida hakkas juhtima Dubcek, kes viis reforme läbi. Lubas sõnavabadust ja see NSVLile ei meeldinud, sest ta kartis, et teised kommunistlikud riigid käituvad Tsehhi eeskujul ning hakkavad ka läbi viima reforme, mis ohustavad NSVLi võimu. Seepärast saadeti Prahasse tankid, mis sundis valitsust vahetuma. Uueks juhiks sai Moskva meelne kommunist. Breznevi doktriin: NSVLil on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. 12. Hrustsov mõistis isikukultuse hukka. Poliitiliselt arreteeritud inimesed said vabaks. Välispoliitika normaliseerus. Suurendati kolhooside ja ettevõttete vabadusi. Kultuuri üle ei olnud enam nii suurt tsensuuri. Hakati parandama iniemste elujärge- ehitati elamuid.
demokraatiast kommunistid. Toimusid diktatuuri. Riik vaene ja 18milj. ja SLVs 50milj. el.)1964 USA viis Kennedy (hipid, muusika ja pidevad kodusõjad. suurtes maj-raskustes, 2) 10 a. põgenes SDVst ära otsusel väed Põhj-V. vastu, üliõpilasliikumine) toodeti suhkrut ja tubakat. u. 1 milj. sakslast. NSVL jasõda venis pikale. Kartes Usa sekkumist, SDV juhtkond otsustasid 1972- president Nixon lubas Castro NSVLil püstitada Berliini müür, et otsustas läbi viia Kuubale raketid tuua, takistada põgenemist. "vietnamiseerimise" tõi millega oleks saanud USA USA väed Vietnamist ära. linnarajoone pommitada. Kodusõda aga jätkus. 1962-toodi raketid Kuubale Aug. 1961 ehitati Vietnamiseerimine sõda Kevad, 1968 Praha 1979 viis NSVL väed
Assemblee liige. S.Kallas IME idee autor,Reform.erk.asutaja 26sept87.esitasid S.Kallas, T.Made, E.Savisaar ja M.Tiitma ettepaneku viia Eesti üle täielikule, NSVL-i keskvõimust sõltumatule isemaj-sele H-park 23aug87Rahv-rinde loom apr.88Laul.rev 88.kevad-suvi SUV-DEK 16nov88 vene lahkub EVst 31aug94 B-kett 23.aug89 üleminekuperiood kevad.90-92 jaanuarikriis 1991R-hääl EV taastamises 3märts91 EV t-ises20.aug 1991 EV t-ises. NSVL oli nõrgestatud, Lääs hoidis NSVLil silma peal, USA ja EU ähv. NSVLi maj-abist ilmajätmisega. e-rakett ülitäp keskmaarak Perestroika- 85.sots üh täiustamine selle ümberkujundamise teel Glasnost- 86. avalikustamine. EMS Est.muinsuskaitse Selts ERSP Est.Rahvusliku Sõltumatuse Partei Pintsaklipslane- noored edukad m/n,kes istusid uutes kontorites,klõbistasid arvutiklahve ja saatsid korda finantsimesi.
võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. 1956. aasta kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks. Kommunistlik süsteem tugevnes ja Lääne autoriteet langes. NSVLil süvenes arusaam, et tuumasõja kartuses Lääs taganeb. b. Ungari ülestõus 1956.a. sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO
liitmisest 52.Eesti ja Põhjamaade sidemed XX saj 1991 hakkasid sidemed kiiresti tugevnema,lühikese ajaga muutusid Rootsi ja Soom meie suurimateks kaubanduspartneriteks. 53. 1944 põgenes Rootsi kõige rohkem eestlasi. 54.Island tunnustas Eesti iseseisvumist esimesena 55.Talve ja Jätkusõda olid Soome ja NSVLi vahelised sõjad II MS ajal 56.Soome oli II MS tulemusena pigem võitja 57.Mannerheim oli Soome sõjavägede ülemjuhataja II MS ajal 58.Risto Ryti oli Soome II MS aegne president. 59.NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63
Kas nõustud Erhardi hinnanguga Marshalli plaanile? Põhjenda oma seisukohta kahe argumendiga. Ei nõustu: Tegelikkuses Marshalli plaan ei aidanud vaid lõhestas Euroopa. Lisaks sai Euroopas turgu. Nõustun: Tänu Marshalli plaanile ehitati üles Saksa Liitvabariik. Kriisikolded Külma sõja ajal: I pool 1) Berliini I kriis ehk Berliini blokaad 1948-1949. Osalejad: USA, Inglismaa, Prantsusmaa NSVL. (Berliin oli jagatud neljaks, aga asus NSVLi okupatsioonitsooni sees. NSVLil oli eesmärk teised riigid Berliinist välja ajada, soovis saada kontrolli enda kätte. Selleks blokeeris ta kõik teed, mis viisid Berliini ülejäänud kolme sektorisse ja Berliin sattus blokaadi. Kogu maismaaühendus ja kaubavarustus oli katkenud. Inimesi, kes elasid Berliinis, ähvardas nälg. Teised riigid otsustasid oma osa Berliinist hakata varustama lennukitega. Juuni 1948- mai 1949 toimuski Berliini varustamine õhu kaudu Berliini ei jäetud üksi. Ühtsest
1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli tagada riiklik toetus matemaatikaõpinguteks ja teadusuuringute arendamiseks. 1958. a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a. septembris toimus Hrustsovi visiit USAsse, kus ta teatas, et on valmis nõustuma USA ``rahuliku kooseksisteerimise doktriini`` põhimõtetega. Oli lootust läbimurdeks kahe maa suhetes ja külma sõja lõpuks
1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli tagada riiklik toetus matemaatikaõpinguteks ja teadusuuringute arendamiseks. 1958. a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a. septembris toimus Hrustsovi visiit USAsse, kus ta teatas, et on valmis nõustuma USA ``rahuliku kooseksisteerimise doktriini`` põhimõtetega. Oli lootust läbimurdeks kahe maa suhetes ja külma sõja lõpuks
04.1939 okupeeris Mussolini Itaalia Albaania. Komplitseerus tasakaal Balkanil. · Endiselt oli ebaselge jõudude vahekord Anti-Kominterni pakti maade ja demokraatlike riikide vahel. Küsimuseks kujunes: millise positsiooni võtab ja kummale poole jääb Nõukogude Liit. · Nõukogude Liidus oli 1937-1939 süvenenud repressioonid (Stalini kontseptsioon: "sotsialismi arenedes klassivõitlus üksnes süveneb"). · Inglismaal ja Prantsusmaal olid koostöölepingud. NSVLil koostööleping Prantsusmaaga. Molotov-Ribbentropi pakt · 1939. aasta kevadel pidasid koostöölepingu sõlmiseks läbirääkimisi Inglise, Prantsuse ja NSV Liidu diplomaadid. Kuid erimeelsused osutusid liiga suurteks · Hitleri "Mein Kampf'is" oli kommunism kuulutatud põhivaenlaseks, Anti-Kominterni pakt oli suunatud otseselt kommunismi leviku vastu. Seetõttu peeti koostööd Saksamaa ja NSVL vahel põhimõtteliselt "välistatuks".
Lepiti kokku, et tuleb luua uus julgeolekuorganisatsioon. RL pidi oma tegevuse lõpetama selle järgi. Samas lepiti kokku, et sõja ajal ei looda midagi, vaid peale sõja lõppu alles. Edasi tuleb väike vahe sisse. November 1943 (liitlaste välisministrite konverents Moskvas) ja detsember 1943 (Teheranis riigipeade konverents). Vahe tuli sisse ilmselt sellest, et sõja tulemus rippus veel õhus. Pärast Kurski tankilahingu kaotust polnud NSVLil enam mõtet sakslastega rääkida separaatrahust. Moskva konverentsil kaasati ka Hiina ning tehti ära põhiline töö. Ametlikult mainiti esimest korda uue organisatsiooni loomine. Fikseeriti mõningad põhiseisukohad: o kõikide liikmesriikide üheõiguslikkus (riskantne, kuna oli ka RLis olemas olnud) o suurtel ja väikestel vahet teha ei tohtinud – sellesse oli juba sisse kodeeritud mingisugune vastuolu
o Taheti kasutusele võtta väikeettevõtlus, kaotada tsensuur ja ideoloogiline järelevalve 4 o Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati (kardeti, et muidu levib see ka teistesse riikidesse ja NSV ülemvõim kaob) o Brežnevi doktriin – NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikus o Praha kevade lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sünumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõitlikumaks ja et seda on võimalik parandada seestpoolt 5. Lähis-Ida kriisikolded Juudid hakkasid pöörduma tagasi oma kunagisele kodumaale, tagasipäärdumiine suurenes pärast I MS ja IIMS ajal ning pärast seda
annaabi.ee 
