kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek inimnäolise sotsialismi rajamine 1.sotsialismi alustarad jäid paika 2.lisaks väikeettevõtlus 3.kaotati tsensuur 4.kaotati ideoloogiline järelvalve ülestõuse ei toimunud Moskva plaanib rünnakut "NSVL õigus ja kohustus kaitsta nõukogulikku reziimi" e Breznevi doktriin ainsana keeldus Praha kevade lämmatamisest Rumeenia
Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja
maha ning sellega kaasnes Berliini müür. Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt. Novotny Tsehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile. Dubcek Tsehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi. Husak Tsehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja. Broz Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine)
G. A. Nasser Egiptuse president Suessi kriisi ajal (otsus kanal riigistada) F. Castro 1959-1976 Kuuba peaminister ja 1976-2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite nõukogu esimees. Tuli võimule 1953. aastal peale Beria mõrva, tühistas küll osad Beria uuendused, kuid varsti sai are, et N. Hrustsov alternatiivi pole ja NSV Liidus algas suleperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. A. Novotny Tsehhoslovakkia juht 1953-1968. Stalinismi järgija. Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tsehhoslovakkiat 5-21 august, A. Dubcek kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid. G. Husak Kommunist, Tsehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93
Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees Leonid Brežnev- NLKP Keskkomitee esimene sekretär, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit. Ho Chi Minh- Põhja- Vietnami valitsuse esindaja, kes pooldas soda Lõuna- Vietnamis. Richard Nixon- USA president, kes alustas Vietnami sõja vietnamiseerimist. Pol Poth- Kambodža diktaator, kes tegi genotsiidi omaenda rahva vastu. Antonin Novotny- Tšehhoslovakkia president, kes kes sunniti tagasiastuma. Alexander Dubček- Tšehhoslovakkia president, kes kuulutas välja uue kursi, inimnäolise sotsialismi rajamiseks. Gustav Husak- Tšehhoslovakkia valitseja, kes oli määretud Nõukogude diktaadi järgi, Kremli meelne kurss. Ernesto Che Guevara- Castro kaasvõitleja, kes tahtis korraldada ulatusliku partisanisõja, kui ebaõnnestus Jawarhalal Nehru- India peaminister, kes üritas ühendada demokraatiat ja sotsialismi,
välispoliitikas järgiti Moskva kurssi parandati suhteid Läänega, eriti naabermaa Austriaga 7. Tsehhoslovakkia SV a) Kommunistide võimuletulek: terav sisevõitlus 1946.a. valimistel sai KP 1/3 häältest, kuid 48.a. riigipöördega haaras KP ainuvõimu (N. Liidu toel) kuni surmani 1953 oli parteijuhiks stalinist Klement Gottwald stalinliku majandusmudeli elluviimine idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel) b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68): tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine:
Vietnami sõda aastad + seletused) Suessi: 1956, valitseja Nasser, Egiptus riigistas Inglismaale kuuluva Suessi kanali. NSVL toetas Nasserit. Iisreal ründas inglaste mõjul Egiptust. ÜRO sundis sõda lõppema. Inglismaa ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja. Suessi kanal jäi Egiptusele. NSVL-i mõju maailmas suurenes. Inglismaa ja Prantsusmaa autoriteet langes. Praha kevad: 1968, President Novotny sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Dubcek. Asuti läbi viima uuendusi aga see ei meeldinud NSVL-le. Breznevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Ametisse pandi Husak. Korea sõda:1950-1953, Põhja-Korea tahtis vallutada Korea poolsaart. ÜRO läks oma vägedega sisse(kindral MacArthur). Põhja-Korea taganes. ÜRO-le tuli kallale Hiina. Lõpuks sõlmiti vaherahu. Korea jäi endiselt jagatuks. Kuuba kriis: 1962, Fidel Castro haaras 1959 võimu ja kehtestas diktatuuri.
Vastaslikud liidud ja poliitilised-majanduslikud kokkulepped kahe üliriigi vahel. NL ja USA jõudsid SRP1'ni, Lõppes Vietnami sõda USA'le kaotusega sellega üks kriisikolletest lakkas olemast. 6. Nimetage 1968. aasta Tsehhoslovakkia ja 1980. aasta Poola ülestõusu põhjused. 1968. aastal tabas sotsialismileeri uus kriis. Tsehhoslovakkia Kommunistlik Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma 1. sekretäri A. Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas A. Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki maade juhtides suurt ärevust. Praha kevade reformid tundusid Nõukogude juhtkonnale ohtlikud. NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist viisid Tsehhoslovakkiasse oma väed, tagandasid mässulise Tsehhoslovakkia kommunistliku partei juhtkonna ning lõpetasid katsed reformida sotsalismileeri. 1980
aasta jaanuarist augustini. Osalejad: Tšehhoslovakkia, NSVL. Põhjus: 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal).Sotsialismileer
26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati. Kariibi kriisi tulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima. Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. 1968. jaan.-s tagandas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri Novotny. 1968. aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Erinevalt Ungarist Prahas ülestõusu ei toimunud, kuid ikkagi viisid NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist Tšehhoslovakkiasse oma väed.
liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. 1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik
üleandmist lõunavietnamlastele), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 a sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kodusõda kestis aga edasi. L-V sai lüüa, kehtestati jäik kommunistlik reziim. 1976 a ühendati V 2 osa. Praha kevad Tsehhoslovakkias oli tekkinud rahva hulgas rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi A. Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis A. Dubcek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. Sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968 a sündmusi hakati kutsuma Praha
Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi siiski püsima. Praha kevad - 1968.aastal Tsehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma, partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubeck, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise paika Dubecki reformikava sisendas lootust,. Sotsialismi alustalad jäid, lisati aga näiteks väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ning ideoloogiline järelevalve. Moskva otsustas aga Tsehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSV Liidule ei meeldinud see, et tema võimualal asub
viimases tõi see kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu. Praha kevad, Brežnevi diktriin Põhimõttelise tähtsusega olid 1968. aastal Tšehhoslovakkias toimunud sündmused, mille mõju avaldus aastakümneid kogu sotsialismileeris. Tšehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui ka komparteis tekkinud tõsine rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubćek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. See tähendas, et sotsialismi alustalad (eeskätt riigi otsustab sõna majanduselu korraldamisel ja kompartei juhtiv roll) pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, näiteks väikeettevõtlus ning mis eriti oluline, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Mingit ülestõusu ei
Praha kevad 1968 Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal).Sotsialismileer
annaabi.ee 
