Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises?
nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil
kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu. Mungatõotuse 10 punkti: Tõotan, et ma... 1. ei tapa ühtegi elusolendit. 2. ei võta seda, mida mulle antud ei ole. 3. hoidun kõrvatust elust. 4. ei valeta iial. 5. ei tarvita joovastavaid jooke. 6. ei söö keelatud aegadel. 7. ei tantsi, ei laula, ei mängi pilli ega osale näitemängudes. 8. ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid. 9. ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. 10
mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist. Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid
Rooma ja Avignoni kardinalid otsustasid 1409 kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lõpetama lahkhelid ning valima uue, üheainsa paavsti. VAIMULIKUD ORDUD kindlate reeglite järgi toimivad ühendused(mungad, nunnad, preestrid piiskopid jne). Saanud nime rajaja järgi, või koha järgi, kuhu rajati ordu esimene klooster. Kloostrit juhtis abt või prior. Benediktlased- munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Mungkaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne (kehtis ka teiste ordude puhul). Et ilmaliku elu ahvatlustele mitte alla anda, ei tohtinud mungad eriti kloostrist lahkuda hädavajalik oli seal olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale. Kandsid valged
suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele. 4. Kloostrite reeglid. * Kõikidele uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. * Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. * Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda. * Tuli järgida päevaplaani. * Reeglina ei tohtinud kloostrist lahkuda. Kloostrisse mineku põhjused. * Mindi otsima patukahetsust. * Oli lapsest saati kasvatatud kloostrielanikuks, ehk vanemad panid. * Oli äärmiselt usklik. * Õnnetu armastus. * Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises. 5
· Mõlemad allusid vaimulikule võimule · Elati ühiselt · Olid väljatöötatud omad eeskirjad, millest lähtuti 4. Kloostrid: kloostrireeglid; miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elavate inimeste elueast; kloostrisse mineku põhjused; kloostrite tähtsus. Kõik kloostrid järgisid järgmisi reegleid: 1) Uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. 2) Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. 3) Ei tohi olla omandit. 4) Tuli paastuda. 5) Tuli järgida päevaplaani. 6) Ei tohtinud reeglina kloostrist lahkuda. Kloostrielanike tavapärasest kõrgema eluea põhjused: 1) Isoleeritud ja haigused ei pääsenud ligi. 2) Sõjad läksid neist mööda. 3) Tervislik ja tagasihoidlik toitumine
Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu põllu ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökodad. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks
teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu põllu- ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökodad. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas
Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine Jesuiitide kool I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/ I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames) TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA II klass TEOLOOGIASTUUDIUM Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev Lapsepõlve käsitlused I etapp: Laps kui väike täiskasvanu II etapp: Hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi jt.) III etapp: Lapsekeskne lähenemine (al. Ellen Key "Lapse sajand" , ilm. 1900)
annaabi.ee 
