Peterburi Ülikoolis, Riia Polütehnilises Instituudis, Moskva sõjakoolis, Berliini Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vormikindel luule ja proosa Friedebert Tuglas ehk Felix (1886 1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija Valiti "Siuru" ühingu sekretäriks. On olnud 2 kuud vangis. Elas nii Soomes kui Pariisis. Tuntust kogus novellikirjanikuna. Karl Artur Adson ehk Paaz (1899 1977) Sündis Tartus Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik, memuarist "Siuru-raamat" (1949) Sisu: Kirjanike rühma "Siuru" loomine ja nende tegevus. Henrik Visnapuu ehk Vürst (1889 - 1951) Tartu Ülikool klassikaline filosoofia Luuletusi avaldas aastast 1908-vanaromantiline laad "Tallinna Teataja", "Uus Eesti",
püüti ravida elektrisokkidega. Mõned päevad pärast tagasi koju Ketchumisse pöördumist lasi ta ennast maha. 1961. aastal lõpetas Hemingway oma elu enesetapuga. 1924. aastal avaldas ta Pariisis oma esimese raamatu, novellikogu ,,Meie ajal" 1924). Suurema tunnustuse saavutas aga 1926. aastal ilmunud romaan ,,Ja päike tõuseb" 1961,), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse ,,kadunud põlvkonda" (Hemingway loodud mõiste) Oma reputatsiooni novellikirjanikuna kindlustas ta kogudega ,,Mehed ilma naisteta" 1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" 1933). Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks oli osalt autobiograafiline romaan ,,Hüvasti, relvad!" 1929, ), mis sünge lüürilisusega käsitleb Esimeses maailmasõjas haavatasaanud sõduri armulugu oma raviõega. Hemingway armastus Hispaania ja härjavõitluse vastu väljendus populaarteaduslikus teoses ,,Surm pärastlõunal" 1938
· "Hõllalaulud" (1967) · "Käsikäes" (1978) · "Igaviku silmapilgutus" (1982) · "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid · "Tormiaastad" ja osa (1949) · "Ristideta hauad" (1952) · "Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus) · "Vaim ja ahelad" (1961) · "Kustuvad tuled" (1965) · "Sadu jõkke" (1965) · "Kes tappis Erich Hormi?" (1961) · "Surnud ei loe" (1975) · "Märgitud" (1980) · "Põhjatähe pojad,, (2009, autobiograafiline romaan) Viirlaid ja novell · Alustas novellikirjanikuna 70-aastaselt. · Ainus novellikogu ,,Saatuse sõlmed" ilmus 1993. · Novellid on päevakajalised. · Kodueestlased erinevad neis novellides täielikult mineviku eestlastest. ,,Ristideta hauad" · Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal. · Romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). · Teose peategelane on soome poiss ja
ta isa enesetapu. Hemingway oli väga kurb ning see inspireeris kirjutama romaani ,,Kellele lüüakse hingekella", mida hakkas kirjutama alles 1939. aastal, see avaldati 1940. a. Ka tema hea sõber Harry Crosby sooritas enesetapu umbes samal ajal. Suurema osa sõjajärgsetest aastatest veetis Hemingway Pariisis kirjutades. Samal ajal tegeles ta ka jahipidamise, spordi ja muude mehelike tegevusaladega. Oma reputatsiooni novellikirjanikuna kindlustas ta kogudega ,,Mehed ilma naisteta" (,,Men without Women," 1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" (,,Winner Take Nothing," 1933). Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks oli osalt autobiograafiline romaan ,,Hüvasti, relvad!" (,,A Farewell to Arms," 1929), mis sünge lüürilisusega käsitleb Esimeses maailmasõjas haavatasaanud sõduri armulugu oma raviõega. Sellel romaanil oli suur edu ning ta saavutas rahalise kindluse. Nad ostsid Pauline'iga Key Westis maja.
Selles oli suur osa Henrich Ibsenil (norra). Tema järel sai norra kirjanduse lipulaevaks Knut Hamsun psühholoogiline realism. Ta oli mõjutatud Dostojevskist. Romantiline kangelane kes tegutseb tavalises ühiskonnas. Mitte nii, et autor kirjeldab, või see tuleb välja dialoogist vaid seda siis sisemisest vaatest. See kõik jõudis James Joyce´ini. Ta oli Ibsenist nii vaimustatud, et õppis norra keele ära ja kirjutas talle. Ta lõi esmalt läbi novellikirjanikuna. Tema teos 1914 ,,Dublinlased". See on sulam nendest kõigest. Ka väga huvitav on ,,Kunstniku noorpõlve portree" siin tuleb teemasse kirjaniku teadmiste portree. Iga peatükk on kirjutatud erinevas stiilis. Lõpus on päeviku katked jne. 100 a tagasi oli see ebatavaline, see et kirjanik kirjutas erinevas stiilis. 1922 ,,Ulysses" seda eesti keeles ei ole. Tõlkida on võimalik, aga ei ole mõistlik palju läheb kaduma.
Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest: teda tuntakse novellikirjanikuna. Sageli räägitakse temast kui maiste röömude laulikust. Üheks oluliseks teema on sõda, sest ta ise võttis ka osa Prantse-Preisi sõjast. Kuna seal sõjas prantslased kaotasid, siis tulebki tema loomingus sisse patriotismiküsimus. Ta jõuab järelduseni, et suur osa aadlitest üritas vaid oma nahka päästa. Nii võibki tema novellides leida pigem lihtsaid inimesi, kes esindavad isamaarmastust ning -uhkust. Teiseks teemaks on armastus. Kolmandaks elusaatus
Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest: teda tuntakse novellikirjanikuna. Sageli räägitakse temast kui maiste röömude laulikust. Üheks oluliseks teema on sõda, sest ta ise võttis ka osa Prantse-Preisi sõjast. Kuna seal sõjas prantslased kaotasid, siis tulebki tema loomingus sisse patriotismiküsimus. Ta jõuab järelduseni, et suur osa aadlitest üritas vaid oma nahka päästa. Nii võibki tema novellides leida pigem lihtsaid inimesi, kes esindavad isamaarmastust ning -uhkust. Teiseks teemaks on armastus. Kolmandaks elusaatus
Edasi ajaloodraamad, mille puhul ta ei pidanud faktidest kinni. Kirjutas kõige julmema abieludraama ,,Surmatants". ,,Unenäomäng", kammerlikud näidendid nagu ,,Kummitussonaat". Tema looming mõjutas sürrealistlikku teatrit. Tema näidendid seotud tema enda eluga. Hindab ise kõrgeimalt ,,Unenäomängu" - sümbolistlik. Inimelu eksistentsiaalsuse edasi andmine, repliike korratakse, on ambivalentsed. Prantsuse sümbolismile ja ekspressionismile aluseks. 46) Anton Tsehhov novellikirjanikuna tuntuks saanud arst. Esimene draamateos kukkus läbi (,,Kajakas"), hiljem võttis aga Stanislavski selle kunstiteatri repertuaari. Tema näidend nõudis uutmoodi vähimastki toretsevast teatraalsusest vaba näitlemisstiili. ,,Kajakas" oli Peterburis läbikukkunud, kuna selle käsitlus oli seal liiga vanamoodne. ,,Kajaka" tohutu menu päästis Kunstiteatri. Järgnesid Tsehhovi näidendid ,,Onu Vanja", ,,Kolm õde" ja ,,Kirsiaed". Kajakast sai Moskva Kunstiteatri embleem.
Tolleaegse ideelisuse nõuet järgides on tema lähim abiline venelane (Vassiljev). Iljas Äfandijev (1914) Sündis Karabahhis Füzuli rajoonis. Õppis Füzuli Põhikoolis ja Parliya Mektep'is. Töötas mõnda aega õpetajana, astus Aserbaidzaani Pedagoogilisse Instituuti. Pidi isa surma tõttu õpingud katkestama. Töötas geograafiaõpetajana, hiljem lõpetas sama instituudi geograafia erialal. Alustas 1939 novellikirjanikuna. Avaldanud ligikaudu 20 novellikogu ja romaani, 4 näidendit. ,,Pajuarõkk" (1959, eesti keeles 1969, tõlkija Ly Seppel) Romaani kangelaseks on kultuuritöö organisaator Nurijjä, kes on Bakuus lõpetanud instituudi ja kelle kultuuriministeerium suunab Gjünei kislakki kultuurimaja juhatajaks. Tal on kahju Bakuust lahkuda, kuna sisimas on ta unistanud saada näitlejaks, kuid nüüd näib, et neil unistustel pole määratud täituda
Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus
teostes välja pessimism. Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest teda tuntakse novellikirjanikuna. Sageli räägitakse temast kui maiste röömude laulikust. Üheks oluliseks teema on sõda, sest ta ise võttis ka osa Pra-Preisimaa sõjast. Kuna seal sõjas prantslased kaotasid, siis tulebki tema loomingus sisse patriotismiküsimus. Ta jõuab järelduseni, et suur osa aadlitest üritas vaid oma nahka päästa. Nii võibki tema novellides leida pigem lihtsaid inimesi, kes esindavad isamaarmastust ning -uhkust. Teiseks teemaks on armastus. Kolmandaks elusaatus
annaabi.ee 
