Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium
Hakati välja töötama ja uuesti rakendama päris oma seadusi. Antud perioodist algab Eesti Notariaadi uus ajalugu. Eestis taastati muude õigusreformide käigus Mandri Euroopa õigussüsteemile omane vaba notariaat. Samalaadselt tegutsev notariaat on enamikus Euroopa riikides, kuid mitte kõigis. Nii näiteks on see olemas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Itaalias ning enamikus Ida-Euroopa riikidest.9 1. novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar sai vabakutseliseks riigiametnikuks. Algas notariaadireform. Eesti notariaat lülitus Euroopa notariaadisüsteemi, jätkates ühtlasi ka Eesti Vabariigis kuni 1940. aastani kehtinud traditsioone. Endisest riiklikust sai vaba notariaat, milles notar on vaba riigiametniku staatuses.10 Notariaadi muudatused olid seotud sellega, et
Ebaseaduslikul teel saadud raha legaliseerimiseks kasutatakse aga ka muid tegevusi, üks võimalus on ära kasutada elukutseid, mis on avatud mitmesugustele keerukatele tehingutele iseseisva nõustaja näol. Rahapesu vastu kaitsetu elukutse on näiteks kinnisvaramaaklerid, maksukonsultandid ja notarid, kes osalevad teatud tehingutes nõustajatena ja sageli kannavad ülisuurt vastutust. Eestis on välja töötatud seadused: Notariaadiseadus ning Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Mis aitab notaril teatud olukorras välja tulla. Kui notar teeb ametitoiminguid ning tal tekib rahapesu või terrorismi rahastamis kahtlus, siis on tal õigus ametitoimingu tegemistest keelduda ning kohustus teavitada rahapesu andmebürood kõikidest kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest. Teatamiskohustust ei kohaldata, kui notar hindab kliendi õiguslikku olukorda, esindab klienti kohtumenetluses, sõltumata sellest, kas
Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Võõra võimu alt vabanes Eesti ligi 50 aastat pärast annekteerimist. 20. augustil 1991.a. kuulutas Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvumisest aktiga “Eesti riiklikust iseseisvusest”. Sellele aktile järgnes Eesti kui 2 Eesti Notariaadi X aastapäev, lk 7 3 Ibid. 4 Notariaadiseadus. 06.12.2000. RT I 2000, 104, 684; RT I, 31.12.2014, 11. 2 suveräänse riigi rahvusvaheline tunnustamine. Uus Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992. Peale Põhiseaduse kehtestamist hakati välja töötama ja uuesti rakendama päris oma seadusi ning 1.novembril 1993. aastal jõustuski Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis
Notari eesmärgiks oleks tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus ning hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi (Notari Koda). Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustislikke juhendeid. Kõik Eestis tegutsevad notarid on Notarite Koja liikmed. Notarite koda alustas tegevust 1.novembril 1993 mil jõustus notariaadiseadus. Notarite Koda on alates 1995. aastast Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu liige ja alates 2004. aastast Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu liige. Notarite Koja põhilisteks ülesanneteks on: notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle järelevalve teostamine; notarite ametitegevuse üle järelevalve teostamisest osavõtmine; notarite ametialase praktika ühtlustamine; notarite ja
lõputöös) http://www.pohiseadus.ee/ Link 2 (Välislepingute andmebaas samuti Justiitsministeeriumi koduleht), pool-akadeemiline http://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/valislepingud Link 3 Akadeemiline https://www.riigiteataja.ee/akt/125112016003 ELÜPS Link 4 Mitte-akadeemiline https://et.wikipedia.org/wiki/Pacta_sunt_servanda Link 5 Pool-akadeemiline http://www.just.ee/et/oigusloome-mahu-vahendamise-kava Link 6 Mitte-akadeemiline (selle asemel olemas Notarite Koja seadus, notariaadiseadus) https://et.wikipedia.org/wiki/Notarite_Koda Link 7 Mitte-akadeemiline http://www.postimees.ee/2843515/kohtunik-maadevahetuse-kohtuotsus- ullatas-suudistatavaid-ebaausalt-uute-mottelendudega Link 8 Akadeemiline (publikatsioon) http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2018/2017_PU BLIKATSIOONID.pdf Link 9 Mitte-akadeemiline https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/menetlusse- voeti-eelnou-euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-nouete- leevendamiseks/
Tegu on juba üsna mitmenda sama nime kandva eelnõuga, mis on eelmistest siiski märksa erinev. Võrreldes varasematega, ei püüa uus eelnõu enam olla kõikehõlmav. Selleks puudub ka vajadus, sest Riigikogu võttis 2001. aasta 21. märtsil vastu uue advokatuuriseaduse*1, mis lahendas ühe õigusteenuse kutseliste osutajate kategoo- riaga seonduvad küsimused. Notarite osas kehtestab põhiregulatsiooni hiljuti koos tõestamisseadu- sega*2 kehtima hakanud uus notariaadiseadus.*3 Õigusteenuse seadus näeb omakorda ette nõuded tulevaste õigusnõustajate kutsealasele tegutsemisele, kuigi sisaldab lisaks üldisi põhimõtteid õigus- teenusele ja reguleerib riigi õigusabi osutamist advokaatide ja õigusnõustajate poolt. Selles mõttes võib pidada õigeks üsna mitmetel puhkudel väljaöeldud mõtet, et eelnõu koondab endasse tegelikult kolme seaduse sätted. Käesolev artikkel keskendub esmajoones õigusnõustajate tegevuse reguleerimisele õigusteenuse
Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). Näidisloetelu riigi ja KOV organitest Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). 1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on: Vabariigi Valitsus Valitsusasutused: Ministeerium
Notarite Koda Notarite Koda on avalikõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notareid on seisuga 1. jaanuar 2010 ametis 100, notarikandidaate on teenistuses 24. Notarite Koja tegevus on reguleeritud notariaadiseaduse ja Notarite Koja põhikirjaga. Notarite Koda alustas tegevust 1. novembril 1993, mil jõustus notariaadiseadus. Alates 1995. aastast on Eesti Notarite Koda Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu liige. Notarite Koja põhilised ülesanded on 1. notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutseeetika järgimise ja väärika käitumise üle valvamine; 2. notarite ametialase praktika ühtlustamine; 3. notarite ja notaribüroode töötajate väljaõppe korraldamine; 4. kandidaaditeenistuse korraldamine; 5. osavõtt järelevalve teostamisest notarite ametitegevuse üle; 6
ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine; vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte. Distsiplinaarkaristused on: noomitus; ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks; teenistusest vabastamine. Notariaat – Notariaadiseadus Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Töötavaid notareid on seisuga 10.02.2015 kokku 93, notarikandidaate on teenistuses 5. Notarite Koja põhilised ülesanded on: Notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika
24, 397. 16. Riigi Teataja seadus. - RT I 1993, 20, 352; 1994, 37, 569; 66, 1145. 17. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. - RT I 1993, 25, 435. 18. Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. - RT I 1993, 25, 436. 19. Tsiviilkohtupidamise seadustik. - RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5. 20. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. - RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475. 21. Asjaõigusseadus. - RT I 1993, 39, 590. 22. Notariaadiseadus. - RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49. 23. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 24. Täitevmenetluse seadustik. - RT I 1993, 49, 693, 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 89, 1516. 25. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 26. Maakonna valitsemiskorralduse seadus. - RT I 1993, 51, 696; 1994, 28, 424; 84, 1475. 114 27. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. - RT I 1993, 63, 892; 79, 1186. 28. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
24, 397. 16. Riigi Teataja seadus. - RT I 1993, 20, 352; 1994, 37, 569; 66, 1145. 17. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. - RT I 1993, 25, 435. 18. Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. - RT I 1993, 25, 436. 19. Tsiviilkohtupidamise seadustik. - RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5. 20. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. - RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475. 21. Asjaõigusseadus. - RT I 1993, 39, 590. 22. Notariaadiseadus. - RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49. 23. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 24. Täitevmenetluse seadustik. - RT I 1993, 49, 693, 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 89, 1516. 25. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 26. Maakonna valitsemiskorralduse seadus. - RT I 1993, 51, 696; 1994, 28, 424; 84, 1475. 114 27. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. - RT I 1993, 63, 892; 79, 1186. 28. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
annaabi.ee 
